28.12.08

Mustad luiged valges udus: poliitärinduse kolumnistide valveprognostika

Häda on selles, et lai publik hoomab hästi küll konkreetseid mikromajandusnähtuseid nagu toodang, palk või kasum jne, kuid arusaamatuks ning mõistmatuks jäävad üldiselt abstraktsemad värgid, nagu inflatsioon, devalvatsioon või eriti tõenäosus, määramatus, vaegteave jne

 Kirjanik JM Coetzee oma maailmakuulsas 2008 ilmunud moodsas romaanis õigesti väidab, et kellel puudub tõenäosuslik mõtlemine (nõuab kõrgtasemel mõtlemist, mis omane eriti andekatele/kõrharitutele), sellele jäävad  tõenäosuslikud väited mõistmatuteks. Kahjuks aga kõiksus on tõenäosuslik ja seega ainuke adekvaatne käsitlus maailmast saab tugineda ainult vaegteavet arvestaval käsitlusel.

Seega ei jää massimeedia kolumnistedel-populistidel selle finantskriisi puhul muud üle, kui et kuidagi püüda tõlkida abstraktsed ja tõenäosuslikud majandusmõisted mõisted puust punaseks tehtud käegakatsutavateks värkideks. Selle juures suureks abiks kunagine lotovõitja rikkur, kui raha räägib siis me kuulame, maailmakuulus finantsriskide kolumnist prof Taleb. Tema nt ristib olulise negatiivse tõenäosusliku sündmuse Mustaks Luigeks.  Kohe justkui kõigil selge pilt mis laialt massimeedias müüb (muide ligemale 30 aastat tagasi ilmus meie TA Toimetistes artikkel kus olulised juhuslikud sündmused formaliseeritult sees, varjatult modelleeriti nt naftakatastroofi Soome Lahel või midagi taolist).

Või maailmakuulus filosoof K. Popper on väitnud ühes laiale publikule sihtivas essees, et majandus on midagi kellavärkide ja pilvede vahepealsest, selmet öelda rangelt/formaliseeritult – stohhastiline sotsiaal-ökoloogiline süsteem.

Selge, et selliste jämedate ümberristimistega jääb ikkagi indterminatiivsete süsteemide nüansside käsitlemine vähemalt ähmaseks või isegi võimatuks.

Nt EE 23.XII 08 ülistab toimetaja essees nn Musta Luige teooriat, millega justkui saavat praeguse finantsmajanduskriisi nähtuseid selgitada. Samas teeb autor täieliku arusaamatuspirukate rea, väites: 1) et mitte keegi polevat praegust kriisi suutnud ette näha – taevane arm – just prof Taleb’ile  omistatakse ühena selle eriti selget  ettenägemist juba aastaid tagasi ja seda mitte sugugi Musta Luige teooria alusel, rääkimata prof Roubini’st jne 2) autor väidab, et meil igaüks olla juba ammu aru saanud et meie kõrge kasvutempo ei saa püsida, sest majandus olla tsükliline – majandus on tsükliline ainult eeskätt nn austria-koolkonna  järgi, mitte enam aga keinsluses, kus majandus on juhitav (Keiyns’i järgi Eesti majandus kukub kokku, sest demokraatiaga ei käi kokku väike valitsus mis tulu/kasumimakse ei taipa küllaldaselt koguda) 3) muide, näib et isegi EP aimas juba meie inflatsiooni pidurdamatu tõusu algul, juba 2005 novembris,  ette Eesti majanduse peatset jätkusuulikkuse kadu ja seda oli nt Friedman’i teooria alusel hästi kerge (vt nt ÄPis vastavaid arvamusi 2005 novembris-detsembris, kus EP hakkas publikule ilmselgelt ja sihipäraselt häma-vassi pähe ajama) 4) kõiksenaljakam on see et EE kolumnist räägib ainult ühest mustast luigest, samas on kõrval leheküljel parv 50-nest tiibu lehvitamas: seda peaministri vastuoksete majanduspoliitiliste väidete listi näol.

Või siis R. Kilk Keskpäevatunnis filosofeeris vaegteavet ümber paksuks uduks, kus nähtavus kaob ja sellises olukorras nt Soome RM olla prognoosimise täiesti ära lõpetanud. Taevane arm, teaduspõhistes prognoosides usalduspiiride laienemine näitab seda, et kuivõrd on tegemist ebastabiilsuse suurenemisega, ja viimane näht ei muuda prognoosimist asjatuks, kui mitte vastupidiselt -hoopiski olulisemaks – seda muidugi prognostika- ja teadmusteooria alusel, ja mitte  mingite nurgatohtrite luigesulgedega ennast ehtides.

Moraal

Prof Taleb on kuskil väitnud, et praegune kriis oli Bush’ile mustaks luigeks, aga mitte temale. Väga õige, vastava pädevusega asjatundjatele oli nii meie kõrgest inflatsioonist tingitud kriis (algas enne globaalset), Läti ja Islandi kriisidest rääkimata, ammu ette prognoositud. Kuid ajatundmatutele jäid nende sõnumid arusaamatuks, sest need sisaldasid selliseid „mõttetuid” väljendeid nagu suure tõenäosusega, peaaegu kindlasti, tingimusel et valitsus inflatsioonil laseb edasi vohada, tingimusel et valitsus kandib tulumakse edasi käibemaksudeks jne.

Muide, praegu kolumnistid vahutavad üksteise võidu, et  keegi midagi ette ei näinud, et astroloogia on ainuke usaldusväärne allikas. Nt viimases Välimäärajas: mitte et nemad ei suutnud tuhkagi aru saada, vaid üldse polegi võimalik ka teadmuspõhiselt midagi rohkem aru saada, seda isegi tõenäosuslikult mitte. Seega mingitel ratsionaalsetel riskiarvutustel pole mõtet – keerutagem pöidlaid edasi ja hämagem edasi, varjakem järjest rohkem tegelikkust, moonutagem järjest rohkem avalikku informatsiooni.

Financial and economic development depends on national culture: New result of the ee.comments economics

 

Indeed, this result was produced recently  in comment discussion of The Economist paper “Baltic brink” (December 20 2008) on the Latvian example and in the context of globalized financial  situation

 

“Culture” was in this discussion taken in the broad sense, not only ballet and opera or so, in the sense of civilized nations and barbaric ones.

And the level of national culture has been defined as compared at least with the yardsticks of one Western and one Eastern Big Country: In this case Russia and Italy have been taken as the most adequate basis.

 From the first aspect the Latvian culture is below any standards, e.g. this nation’s barbarity “pride” culture is not allowing them poorfish creatures properly to  understand how thankful they should be to Comrade Jo and many Soviet Russians that they still exist at all on this important strategically geographical place on earth (only 25% of population  losses caused by Moscow-Berlin secret Agenda 1939).

As from the traditional Italian flamboyant viewpoint (most Riga’s population  vaguely called “leftovers” from there), essentially Latvians’ style and tastes are below any civilized criteria: 1) not enough respect for female elegance politicians -   

“ many Latvians have been missing so far her decency, elegance and sense of balance … of the primate (sic! üe) of a woman appointed as Head of State …” (see Annex by Anglocalabro, The Economist 20.XII 08 Comments).

2) Latvians are not at all in style in the case of buying Italian high couture -” Nowhere else in the world I have noticed such a manic, compulsive greed for branded clothes and flashy cars (manily second-hand, üe) as in Latvia. “Bagehot” would have defined ineluctable the “invisible hand” guiding Latvians at the dawn of free market when buying (fake and outdated) branded italian clothes in Riga at 2 or even 3 times their real price.” (see Annex by Anglocalabro).

  

So, thus far in our  economics the understanding has been as narrow as that:  our present financial crisis is the result of a mistakes and crime,  evidence of incompetence of bankers and corruption of goverments, and its remedy to be sought in committee rooms and courts of law.

From now on we may competently say that this crises is caused just by low culture of some barbaric nations, and remedies should be sought in international politics, e.g. in creating new global orders wihtout low culture strategically important subregions with lowbrow governments who are arrestunig highbrow anarchistic Minsky Moment scandalmonger international journalists, and nationalizing financial alchemists’ banks!

 

 

 

Annex

The Economist 20.XII 08 „Baltic brink”, Comment: 37

anglocalabro wrote:

December 24, 2008 13:39

“Saddam Hussein Statue has been destroyed with no ensuing complaints and debates for much lesser scale of (unpunished) atrocities than those committed by Stalin and Lenin.
Everybody should know that the policeman of the world war (The famous british act) did not include those committed by the russians as crimes of war, therefore russians could keep deporting, torturing and experimenting on people’s body (still alive) without much fuss.
But the issue at stake here is a different one and it has to do with the financial and economic situation in Latvia.
An elusive culture of closure, diffidence and complacency is apparent in Latvia for anyone who has the opportunity to relate with latvian people on a different approach than mere touristic purposes.
This much trumpeted “Latvian Pride” has more to do with nationalistic symbols, local celebrations and ancient tales than with a constructive, civilized and committed respect of civic values and public interest.
Nowhere else in the world I have noticed such a manic, compulsive greed for branded clothes and flashy cars as in Latvia. “Bagehot” would have defined ineluctable the “invisible hand” guiding Latvians at the dawn of free market when buying (fake and outdated) branded italian clothes in Riga at 2 or even 3 times their real price.
One of the highest political figures in Latvia earlier this year declared to be “The Godfather” is favourite book.
It strikes me how, at any social and cultural level, so many latvians are irresistibly attracted to the myth (sic) of italian mafia stories and characters.
Latvian politicians just resemble very much the fabric of latvian society. I am aware of the triviality of this observation, but in Latvia I found it excptionally applicable. In other countries people do complain about government shortcomings because of the effects on society at large.
In latvia it seem that people complain because they are excluded from the institutional posts that would allow to enrich themselves.
I don’t ever recall wealthy business people (well connected to the establishment) in Latvia being afraid or concerned about the economic situation.
I have met some very responsible, efficient and honest civil servants in latvia, but they were almost ashamed of their own rectitude as surrounded by crooks and incompetent people. The Constitutional Court of the republic of Latvia is a surprising exception of reliability and one of the few solid institutional harbours within the latvian apparatus, but generally speaking, many of the civil servants chairing important departments and government offices in Latvia wouldn’t be employable even in Uganda as street cleaners.
With reference to the “imported” presidents, Vaira Veika Freiberga (sorry for mispelling) has given Latvia not just the prestige of the primate of a woman appointed as Head of State, but even a widespread positive opinion about her activity during those difficult years chairing such a young independent state towards European membership.
I guess many Latvians have been missing so far her decency, elegance and sense of balance.
On a very light tone, I notice how this prestigious magazine did not take exception signing the article.
It would have been at least inconvenient for The Economist to deal with an imprisonment request of the correspondent by the Latvian security police.
Less Dolce & Gabbana, Mercedes, Sex and the City, mafia movies and more openness towards foreigners, russians residents (involuntary leftover of russian attempted etnic cleansing), would be for sure a good recipe for a more stable future.
Financial and economic wiseness has a lot to do with people’s culture (not to be strictly intended as eagerness to attend ballets and opera events).”

The Economist (Comment 24.XII 08 02:05 to the paper “Baltic Brim” 18.XII 08)

“pahars wrote:

December 24, 2008 02:05

How did all this discussion (“Baltic brim”, üe) turn into some historical debate on Baltic-Russia relations.
The problem is the “economic” incompetence of the Latvian government and general corruption level, not its policies towards Russia.
Everytime any Baltic nation is hit with bad news there are some Baltic russians quick to bring out all the Moscow retoric on how bad we are, still nostalgic of the mighty Union. All they read is their one-way russian newspapers and watch Russian TV with no objective info whatsoever. They hate this country just because they have to learn the language of the people who are majority. What injustice! And all that endless marching SS crap (a band of harmless 80 year-olds putting flowers to the monument). Always quick to bring it up regardless of the fact that there are more fascist organizations in their beloved exemplary Russia than anywhere in the world, that actually frequently commit racial crimes.
Regarding the statue (Bronze Aljosha, üe) and the remains – they were relocated from the centre of the city to the cemetery. I will not comment on the wiseness of this, but just want to point out that exactly the same was done in one of the Russian cities at the time and there was no fuss whatsoever.
Somebody said that the culture level in Baltics is low?! Where do you get that from? It maybe lower since Russian occupation and the russian influx (don’t be a romantic by judging russians by the likes of Pushkin, Barishnikov etc), but it still remains very high, at least in that part of the population that consider their countries as their homeland.”

At least the culture of commenting is here not low, and economics as well. Indeed:

Ennuste wrote:

December 23, 2008 11:05

Dear Chivalric…

This labour productivity Table you quote is completely political product:

1) PPS is local deflator – eliminating local quality differences of comparable countries for some political reasons.
2) Economics based comparisons in this context must be made on the basis of POTENTIAL productivity of each country, to figure out how foolish the government is.
3) Economics says that in Riga the potential labour productivity can’t be higher as in Moscow, as Russians and “finance-inspectors” immigrants from Soviet occupation area are still dominating in Riga.

PS: sorry to say, this picture in the article “Baltic Brim” is also presented in political scale (1% slump looks like 10% , so serves well first of all for Kremlin).

23.12.08

Kas Delfi oraaklid oli tasemel kui nad “kuitasid”?

On kuulda olnud nende kohta palju etteheiteid, eeskätt, et ennustustes olid nad jäänud ebatäpselt ähmasteks: nad olla kasutanud palju „kui lauseid” või midagi taolist.

Tänapäeval me teame, et keegi ei saa täpselt tulevikku ennustada. Seda saame väita kasvõi nn määramatuse printsiibi alusel, mis tuleneb teatavasti kvantfüüsikast. Samuti teame, tinglike tõenäosuste teooriast, et ennustuse täpsust saab suurendada kui lisada tingimus: sündmuse A tõenäosus on siis nii suur siis, kui toimub teine sündmus B. See on eriti tähtis juhtimisepuhul, kus B realiseerumine on juhitav.

Nt 1: peatne devalvatsioon on peaaegu kindel kui valitseja praegune majanduspoliitika jätkub.
Nt 2: devalvatsiooni peaaegu kindlasti ei tule kui jätkusuutlikud laekumised püsivad.

Viimases lauses paluks tähelepanu pöörata sellele, et laekumised on valitseja poolelt suuresti juhitavad, seega laias laastus kõik sõltub oluliselt valitseja tegemistest. Oleks oraakel võinud ka öelda, et devalvatsiooni ei tule kui valitseja mõistuse pähe võtab. Kuid nii oleks oraakel võinud ise oma pea kaotada.

Seega, ennustuse kuulja peab ise kah natuke jagama, kuidas maailma asjad käivad, enne kui hakata oraakleid asjatundmatuteks tembeldama.

Muide, hiljuti oli ÄPis lausloll pressiteade: üks soome professor olla ennustanud et euro hävib. Mida professor tegelikult väitis oli see, et kui finantskriisil niiviisi edasi süveneda lastakse, et siis ei ole isegi euro kadumine mitte täiesti võimatu. Aga sellised nüansid käivad ajakirjanikele üle mõistuse, ja ei müü kah masside hulgas.

PS: Venemaa lähivälismaa lääneäärise valitsejad on momendi kahvlis. Ühelt poolt Kreml püüab neid kõiki oma TV ja kohalike kaasmaalastest huligaanidega täielikeks idiootideks tembeldada (näsivad lipse, ei oska inglise keelt, on usast pärit ja ei tea rahandusest midagi jne). Kui nüüd mõni kohalik vaene oraator kipub kah veel taolist valitsejat devalvatsiooni asjus õpetama hakata, mis muidugi valitseja nimbust veelgi enam riivab, siis võib viimane tõesti ennast kiiresti lumpeni rõõmuks soolaputkast leida, nagu Riias just viienda kolonni üleilmse lärmi saatel juhtus.

22.12.08

Kiri Imbi Pajule: lohutuseks PM 22.XII 08 artikli juurde

Praegustes suurtes mängudes pole muidugi keegi suurtest meie vanadest juttudest otseselt huvitatud. Viimased muide ka üsna teadmuspõhiselt-kokkuvõtlikult võrguteavikuna juba aastaid üleilmselt kättesaadavad paari hiirekõpsuga nii inglise, vene kui ka eesti keeles (a 150-nel leheküljel „Valge Raamat”, vt nt Riigikogu koduleheküljelt Väljaanded Infomaterjalid). Muide, nendele tavatsevad viidata ka mitmed üleilmsed genotsiidide uurimise Fondid.

Vast ainult niivõrd meie viimased genotsiidid võivad huvi pakkuda praegu, et kuivõrd need võivad risti-põiki Putinile teadmuspõhiselt jalgu jääda Balti Trio taashõivamisel selle kriisi suures mängus – Euroopa piruka praegusel ümberlõikamisel.

Seda eeskätt Kremli praeguse vastava strateegia puhul: kasutada kriisi kaasmaalastest viiendate kolonnide abil majandusraskustel põhinevate „spontaansete” märatsuste korraldamiseks. Nende „moraalseks” aluseks peaks olema doktriin, et i Venemaa kõigi lääne-lähinaabrite võimud on fašistlikud, mis aga kõige tähtsam, nende presidendid, peaministrid jne on täiesti lollid, terroristid, ekstremistid, vereimejad yänkid. Nad hävitavad neid tsivilisatsiooni väärtusi mis NL on neile loonud (nt Aljosha) ja need tüübid tulevad viivitamatult isoleerida ja asendada teistega (nt „tsentristidega” ning luua veneautonoomiad).

Et nimetet tüübid idioodid on, seda võib igaüks vene massimeediast teada saada: üks näsib oma lipsu, teine esineb üleilmses „finantsistide” TVs ilma inglis keelt oskamata, kolmas reostab pühade sõdurite haudu, neljas ja viies on imporditud agressiivsetest ekspluataatorlikest riikidest jne. Eriti lollid on teadlased, kes ilma kasu või tasu saamata veneterrorist revisionistlikult mulavad.

Tõepoolest, allpool on üks tõestav näide The Economist’i kommidest (18.XII, Baltic brim) et asjad nii on, ja et kui keegi tahaks praegu suurtes mängudes tähelepanu saavutada, nagu Teie, kas siis ei tuleks Teil eeskätt mängu lülituda selles praeguse suure mängu võtmes, nt:

“I am afraid the things you mention are not linked.

During WWII Russian soldiers fought against Nazi along with British and Americans. They won and that was why the monument (Aljosha, üe) appeared (similar monuments you can see in different places in Europe, even in Germany).

Estonia was not conquered by USSR, but was, frankly speaking, betrayed by GB and France as those were the ‘policemen’ of the pre-war Europe. You must know about Sudets, too. So it was kind of unsaid international consensus Estonia to become the part of USSR, especially after the end of the war. Repressions you are talking about … Repressions you are talking about dealt with all the USSR population since 1927, when Estonia was absolutely independent. Nobody knows exactly, but about 20 million people were killed that time, mostly Russians. As Estonia became the part of USSR ‘dozens of thousands’ were killed as well. But there was no special genocide against Estonians. It was the domestic policy, if you want. Undoubtedly it was a disaster.

And the third, the culture level and decision making of the modern governments. This is what Stephen is talking about. As I live in Latvia, I can assure you that most of the political decisions are either extremely stupid or are aimed against the own population. According to European statistics, we have the highest or one of the highest children death rate, the lowest productivity, the biggest debt, ruined manufacture and a lot of other ‘achievements’ made during the last 15 years.

So I would kindly ask you to end the debate on Stephen’s note, because it is more appropriate. Repressions you are talking about dealt with all the USSR population since 1927, when Estonia was absolutely independent. Nobody knows exactly, but about 20 million people were killed that time, mostly Russians. As Estonia became the part of USSR ‘dozens of thousands’ were killed as well. But there was no special genocide against Estonians. It was the domestic policy, if you want. Undoubtedly it was a disaster.

And the third, the culture level and decision making of the modern governments. This is what Stephen is talking about. As I live in Latvia, I can assure you that most of the political decisions are either extremely stupid or are aimed against the own population. According to European statistics, we have the highest or one of the highest children death rate, the lowest productivity, the biggest debt, ruined manufacture and a lot of other ‘achievements’ made during the last 15 years.

So I would kindly ask you to end the debate on Stephen’s note, because it is more appropriate. ” 

 PS: Valge Raamat on kommi autorile inglise keeles saadetud, kuid ta klassifitseeris selle eesti rahvale kahjulikuks.

Letter to the Editor of The Economist

 Sir, what should we do now? It seems your financially excellent paper “Baltic brink” has caused in the comments lots of dirty international policy fallouts: insulting nations and stirring up ethnical heated. All these mainly based on Kremlin’s irredentist propaganda “facts” such as:

• 1) The Red Army statue was “removed from Tallinn” – not at all, was removed from the Centre of the City to the Tallinn Soldier Cemetery
• 2) The Statue was “banged down” – not at all, whatever it means
• 3) Has been some kind of sentimental sacred place/object for imperialistic Russians – not lately, has been more or less the favourite place for them to behave organised way like hooligans.

 

Ülo Ennuste, Tallinn

 20.12.2008

Just so cuttings in December of the Bad Year

 “Nice day, I said. Yes, she said, with her back to me.”

 J.M. Coetzee. 2008. Diary of a Bad Year. Vintage, p 5.

 

 “Is our present financial crisis the result of a mistake or a crime? Is it evidence of incompetence or of corruption? Is its remedy to be sought in committee rooms or in individual consciences?”

FT Christopher Caldwell. “Time for some morality trades“. Published: December 19 2008 19:37 | Last updated: December 19 2008 19:37.

 

“Sir, Sushil Wadhwani argues (December 17 …) that policy mistakes have been made partly due to central bankers erroneously believing in the efficient markets theory. No market practitioner takes EMT seriously. They know it is not true.

I would go further than Mr Wadhwani: policy mistakes are still being made because of a misplaced trust in macroeconomics that is as untrustworthy as EMT.”

FT Mr Jason Streets. “The mistake of trusting macroeconomics too much.” Published: December 18 2008 02:00 | Last updated: December 18 2008 02:00.

 

 

„Sir, With reference to the letter by Mr Min Liao (“Market transparency should increase – not fall” October 15 2008), I’am in complete argeenment with everything he said in his attempt to rebut John Eatwell and Robert Reoch’s (Letters, October 7 “Greater transparency’ will not reduce systemic risk”) highly questionable tenet: given the uncertainty that speculation amplifies, greater transparency cannot resolve the matter of asset-price volatility, panics and crashes, and that greater transparency might equally well exacerbate the situation.
And, by the way, Min Liao’s concluding stament: “Killing information asymmetry in the financial market by increasing transparency is a must. I agree it is more difficult to achieve in today’s innovative market, but it is still a must.” – seems to be in the good harmony with the modern mainstreem economics as well.
Eg, Luca Colombo and Gianluca Femminis in this much debatable field have just recently given an elegant additional proof to the reasoning that tranparency and quolity of public knolwedge should be increased: … “.

Ülo Ennuste. „Letter to the Editor of the FT (in spe)”

 

 

 ”The most important error, however, was to take too seriously the voices clamouring for a re-entry path to sound finance once the recession is over. Hence the projections showing a return to current budget balance by 2015-16. Hence, too, the assumption of a sharp but short-lived V-shaped recession. Thinking about alternatives led me to re-read a 1948 paper by Milton Friedman entitled A Monetary and Fiscal Framework for Economic Stability, reprinted in Essays in Positive Economics (1953).

I found this early essay much more helpful than his better-known later proposal for a constant growth of the money supply. The 1948 paper contained four proposals:

………………

Third, a progressive tax system primarily based on the personal income tax. The rates set should be sufficient to balance government spending at a hypothetical level of national income corresponding to “reasonably full employment at a predetermined price level”.

 FT Samuel Brittan “A framework for economic stability“Published: December 4 2008 20:21 | Last updated: December 4 2008 20:21

19.12.08

FT ja Economist’i õlekõrsi

 

Praeguseks veel raskekaalulisi ja suurekaliibrilisi tõsiteaduslikke kriisistpäästmise retsepte, just selle kriisi kohta, veel teada  ei ole,  ja vist enne kevadet veel oodata pole.

Kuid FT’s ja Economist’is käib siiski päris kõrgel tasemel vilgas väitlus nendes küsimustes juba vähemasti aastakese paari jagu, seda täiesti tunnustatud asjatundjate poolt.

Üldiselt on jõutud kokkuleppele, et enne kui mingit päästekõrrekest või rõngakest esmavahendina kuskil riigis haarata, enne tuleks selgeks teha, et mis tüüpi ja kui ränk ja sügav ning lai kriis on ja millest kõigest tulnud.

Teatakse, et 2009 prognooside järgi on Läti ja Eesti poolesaja märgatava riigi hulgas ühed kõige raskemas olukorras, nagu Islandki (8 viimase hulgas kukupailt koos, nt Eestil eriti kõrge välisvõlgnevus). Seega täielik mõttetus on praegu meil põikpäiselt edasi „filosofeerida”, et Eesti erineb Lätist või eriti Islandist (nt detsembris ühes Soome ajakirjas).

Näib, et momendil peetakse rahvusvaheliselt just Baltikumis eriti räige rets-flatsiooni ja stag-flatsiooni peapõhjuseks siiski juhtkonna erakordset majandusteaduslikku ebakompetentsust. Selles osas on viimastel nädalatel eriti suuri teeneid Läti rahandusministril, kes maailmakuulsas Bloomberg’i intervjuus laskis kogu maailma ees täiesti ennast lolliks teha ääretu vassimisega. Õnneks pääses meie rahaminister paar kuud tagasi ime kombel samast saatusest, kui tema kõrgeaususest  kuberner luges IMFis ette läkituse aafrika naiste poliitiliste vabaduste kaitsest, samal ajal kui teised kubernerid kriisist arutlesid.

Märgitakse, et läti mees on mehhaanika insener ja inglise keele oskuseta: see on läänelike arusaamase järgi täiesti üle mõistuse et selline kvalifitseerimata asjapulk pääseb üldsegi moodsa finantsmajandusliku institutsiooni juhi postile, nagu meilgi, muide juhtub. Kuid pange tähele, viimases 20. XII 08 Economist’i ühel graafikul ja ühes tabelis on Eesti ja Läti põhilised prognostilised näidud praktiliselt sarnased, prognostilist täpsust arvestades – ei tea õieti miks?

Seega, Londoni vaatevinklist näib, et Eestis ei ole enne mingeid päästeabinõusid üldse mõtet rakendada, kui ei ole piiri pandud räigele avalikule asjatundmatule poliit-majanduslikule hämale ja vassimisele – olgu see asjatundmatusest või variserlikkusest – olgu see plutokraatite või kröösuste poolt – professorite või ajakirjanike poolt, riigikogulaste või ametnike poolt, korruptantide või varaste poolt jne.

Nt ei ole mõtet enne midagi teha, kui avalikkus ja võimurid sisuliselt aru ei saa, sisuliselt ei mõista, et mitte euro „tulek” ei ole rahvuslik „peamine prioriteet” kriisist pääsemiseks, vaid selleks on inflatsiooni range riiklik langetamine normaalsele tasemele, mitte selle spontaanse kukkumise ootamine (Maastrichti kriteerium selgelt ütleb, et inflatsioon on euroliidus juhitav, kui mõistust jätkub). Muide, 2010 loetakse euroliidus suure tõenäosusega 3-4% kõrgeks inflatsiooniks, konkurentsivõimet eksporti langetavaks inflatsiooniks mida ei päästa ükski innovatsioon.

Ei ole mõtet tühja jahuda innovatsioonist kui kriisist päästjast, sest teooria ütleb, et innovatsioon käib koos-käsikäes majandustõusuga. Ei ole mõtet, sest see teeb olukorda veelgi rohkem raskemaks ja kriisi pikemaks, see ebakompetentsus ajab järjest rohkem käbedamaid töökäsi ja arukamaid tarkpäid Eestist jäädavalt minema.

NB: Tõnu Puu kirjavahetaja autorina JED&C värskes vihikus:

 Cournot duopoly when the competitors operate multiple production plants

Fabio Tramontana^a, Laura Gardini^{b, ,} and Tönu Puu^c

^aDepartment of Economics, Ancona University, Italy

^bDepartment of Economics and Quantitative Methods, Urbino University, Italy

^cCERUM, Umeå University, SE-90187 Umeå, Sweden
Abstract

This article considers a Cournot duopoly under an isoelastic demand function and cost functions with built-in capacity limits. The special feature is that each firm is assumed to operate multiple plants, which can be run alone or in combination. Each firm has two plants with different capacity limits, so each has three cost options, the third being to run both plants, dividing the load according to the principle of equal marginal costs. As a consequence, the marginal cost functions come in three disjoint pieces, so the reaction functions, derived on basis of global profit maximization, may also consist of disjoint pieces. This is reflected in a particular bifurcation structure, due to border-collision bifurcations and to particular basin boundaries, related to the discontinuities. It is shown that stable cycles may coexist, and the non-existence of unstable cycles constitutes a new property. We also compare the coexistent short periodic solutions in terms of the resulting real profits.

Volume 33, Issue 1, January 2009, Pages 250-265

16.12.08

Tõlkes ei pruugi alati kaduma minna, võib ka juurde tulla
Nt EP kodulehel on 15. dets 08 IMF’ avalduse (autentsel IMF kodulehel seda avaldust veel momendil ei ole) teises lõigus „Estonia’s slowdown” tõlgitud eesti keelde „Eesti majanduskasvu aeglustumiseks”. Häda on selles, et tõlkes on juurde tulnud sõnake „kasv”, mis kontekstis jätab lugejale moonutatud mulje, et tegemist on pelgalt Eesti „majandustõusu” aeglustumisega. Moonutatult seetõttu et professionaalselt slowdown tähendab antud tekstis otseselt majanduse langust.
Nii et natuke on siin tõlkes Eesti „majandusvõimsusele” ja selle sepistajate suurele arukusele plusse juurde pandud. See seik on muide mõningas kontrastis IMF’i memorandumite mitmete eelmiste tõlgetega, rääkimata tõlgendustest massimeedias, kus kiputi eeskätt miinuseid maha vaikima. Seda eriti kõrgele inflatsioonile tähelepanu selgele juhtimisele IMF’ poolt. Seda vaatamata sellele, et IMF’ rapordid on ise juba üdini lakeerivad ning Eesti rahanduslikest põhiprobleemidest kõrvale hiilivad: nt sellest et Eesti kogu välisvõlgnevus on katastroofiliselt kõrge jne.