Juhtkirjade ja pressiteadete kommentaare: Eesti SKT 09 II-kv langusest ning „saavutustest”

 

EP Pressiteade 12.VIII 09 kõige muu olulise jutu seas eriti oluliselt märgib:

 „Majanduslanguse aeglustumine viitab võimalusele, et tsükli madalaimad tasemed võivad olla saavutatud.”

 -         näete, EP autoriteetse kompetentsi alusel midagi murrangulist võivat „olla saavutatud” teises kvartali rekordilise „aeglustunud” langusega16,6%; ja nüüd võib rahulikult ootama hakata valitsuse kolmanda kvartali uusi saavutusi ning arengusuundumusi.

 PM Juhtkiri „Juhtkiri: kas jalad põhjas?” 13.VIII 09 poliitökonoomiliselt arukalt märgib, et kui jalad põhjas, siis:

 „Küsimusi on sellegipoolest mitmeid. Eestil on kaks väga suurt muret, millele leevendust ootame ja lahendust vajame – tööpuudus ja riigisektori kulud. Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete kärpimisvajadus ei kaoks paraku ka siis, kui SKT sööstaks hoogsalt üles. Maksustamise reeglite tõttu jõuab raha riigi ja omavalitsuste kassadesse mõnevõrra hiljem kui toodang kasvama hakkab. Sõltuvalt maksuliigist kestab viitaeg kuust või paarist enam kui aastani. Igal juhul on riigisektori kulude uuele ja mõistagi kurvastavalt madalale tasemele viimine vajalik.”

  -         seega, kui SKT hakkaks nüüd „hoogsalt ülesse sööstma”, siis ootavad meid ees veelgi suuremad raskused millede vältimiseks tuleb „kurvastavaid” eelarvekärpeid ka nähtavasti madalamate sissetuleku tasemete osas „mõistagi” teha, mõistagi et rikkamaid ei tohi nt nimetatud „maksustamise reeglite“ muutmisega riivata.

 EPL Juhtkiri „Ületähtsustatud kogutoodang” 13.VIII 09 majandusteoreetiliselt väga õigesti väidab:

„SKT kasv on kahtlemata oluline majandusnäitaja ja selle järgi on põnev riike ritta seada, kuid see ei peegelda veel kogu tõde riigi majanduslikust käekäigust. Kui inimene käib nädalavahetustel metsas oma tarbeks seenel ja marjul, mitte enam kaubanduskeskustes poodlemas, siis ei kasvata see SKT-d, kuid kas tõesti tähendab ilmtingimata sisulist elujärje halvenemist?”

-         väga sügav observatsioon – jääb majandusteoreetiliselt ainult lisada, et sisuliselt mõne elanikerühma vaesumine tõesti nende „elujärge” eriti ei halvenda, kui sellega kaasnevalt majanduslik ebavõrdsus rahvuslikult ei suurene, sõnaga, kui nädalavahetusel enam ükski inimene ei käi poodlemas. Seega, kogutoodangu langust ei maksa ületähtsustada tõesti, tähtsam on seejuures majandusliku ebavõrdsuse talitsemine – aga sellest statistika vaikib (vt nt 2009 aastaraamatut, kus vaesumise andmed on antud ainult  kuni 2006. aastani), kuigi teada, et töötuse suurenemine suurendab vaesust.

 PPM Juhtkiri „Jalad pole veel põhjas” 13.VIII 09 väga pädevalt väidab:

 „Statistikaameti eile avaldatud hinnangu kohaselt langes Eesti majandus teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 16,6 protsenti. Esimene hea uudis on see, et kardetud 20 protsendi piir jäi ületamata.”

 -          siin jääb ainult õiendada et 16,6% on ikkagi ainult esialgne kiirhinnang mis kuulub veel ka metoodilisele korrigeerimisele nagu statistika Pressiteates 12.VIII 09 peenes kirjas lisatud:

          

„Kompleksse metoodika järgi arvutatud ja täpsustatud 2009. aasta II kvartali SKP avaldab Statistikaamet 8. septembril. Statistikaamet revideerib Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt SKP tegeliku ja kaudse rendi arvestusi kogu aegrea ulatuses alates 1995. aastast ning klassifitseerib ümber osa üksusi ettevõtete ja valitsemissektori vahel alates 2002. aastast. Samuti revideeritakse aastate 2005–2008 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Et revideeritakse 2008. aastat, korrigeeritakse ka 2009. aasta I kvartali SKP arvestust. Kõik revideeritud aegread avaldatakse 8. septembril Statistikaameti andmebaasis.”

 

 Kokkuvõttes võiks öelda, et EP jätkab endiselt kalkuleeritud tühisõnalist vassimist; kvaliteetsemad ajalehed on aga juhtkirjades püüdnud asuda senisest ettevaatlikumatele ning teaduspõhisemale positsioonile; statistika aga asunud ähmasust ning teavitusviivitust veelgi suurendama: nt oleks võinud vähemalt lisada, et kuhu poole eelolevad metoodikalised täpsustused esitatud hinnanguid kallutavad, samuti ei ole ilus pelgalt SKT langust nimetada kogu „majanduse” languseks – viimast kirjeldaks täpsemalt KRT langus, seda muidugi koos töötuse ning tööstuse ja rahvusliku võlgnevus näitudega, seda eriti Eesti rekordilise rahvusliku välisvõla puhul.

Godod’t üha enam oodates
****************************
Selle asemel liikuda koos arenenud maailmaga moodsa poliitökonoomika- (stohhastiliste reguleeritud hierarhiliste korrapäratute dünaamiliste süsteemide) põhisele kriisiületamise analüüsile, selle asemel meie isetegevuslikud majandusanalüütikud leiavad järjest uusi ja absurdsemaid asendusteemasid et ikka edasi midagi veel oodata ja vaadata. Nt kasvõi tänasest pressist:
1) PM-ist loeme eeskätt absurdset retrospektiivsust, et nagu 2004 oleks ELiga liitumise puhul meie ainus oluline probleem olnud suhkruhinna tõus, seda nii meie vanade usaldusväärsete ajaletede sirvimise alusel. Taevane arm, majandusteoreetiliselt levitasid sellist jama ainult mõningad TÜ professorid kes olid tihedalt seotud ida-kallaklusega parteidega. Tegelikult ja hästidokumenteeritult (avalikkusele võrgust tasuta kättesaadavad kümned tõsiteaduslikud eelretsenseeritud publikatsioonid nagu alates „Monitoring Preparations …“ IES, 2002, kuni nt 2007 – http://uloennuste.wordpress.com/2008/10/31/dual-market-transition-in-estonia-1987-2009-institutional-mechanism-analysis-approach/ on tõestanud järgmaist: põhiprobleemiks olid eeskätt Eesti majandusmudeli kiire harmoniseerimise riskid (risk viia see piisavasse vastavusse ELi üldiselt tsiviliseeritud sotsiaalse turumajanduse mudeliga) ning muidugi risk, et kohalike poliitiliste manipulatsioonidega ei keerata liitumist käkki (NB nt Savisaare käitumine enne referendumit).
2) Muide, euroalaga liitumine 2007 keerati täiseti poliitmanipulatsioonidega ning EP mahitamisel käkki (nt EP nõukogu esimees veel 2005. aasta lõpus oma „teaduspublikatsioonis“ ei „jaganud“ veel ikka, et 100% tõenäosega oli siis juba Maastrichti inflatsioonikriteeriumi kvantitatiivne osis rikutud). Sama näib suure tõenäosusega korduvat 2011. Seega huvitav, et PM oma retrospektiivses tagasivaates, et kas minevikus äkki majanduspoliitilisi vigu tehti, seda apsu koos inflatsioonilie eelarvetäitmisega 2006-2008 ei „märka“, nagu ei märganud, et 2008 tehti nn avansilise tulumaksu nuriseadus, mis oleks eeskätt hargmaistele pankadele kantinud kingituseks miljardeid riigieelarve tuludest jne. Samuti nagu ei märka, et kõige „raskem“ lahend poliitikutele ei ole mitte pensionite barbaarne kärpimine, vaid hoopiski kapitalide tuludelt tsiviliseeritud maksude taastamine ja sellega koos üldiselt maksusüsteemi teoreetiliselt absurdse regressiivsuse likvideerimine, eelarve tasakaalustamiseks. Rääkimata sellest et viimaste aastate kõige suurem fopaa oli suuna võtmine tohutu töötute armee loomise abil tööturu „paindlikust“ hakata tõstma – nn doktriin „korrektsioon tööturu kaudu“.
3) Tänase PMis justkui ühes e-teadmuspõhises artiklis küsitakse, et oleks huvitav teada, et kuidas teaduspõhiselt ikka selle asjaga on, et kas elanikkonna vananedes tuleb ikka pensionäride hambad varna panna: taevane arm, võrgus tuleb vastavad märksõnad sisse lüüa ja ongi käes, isegi mõningates meie blogides on viiteid. Tõsiteaduslikult vanaemisega inim- ja sotsiaalkapital tõusevad, koos sellega rahvuslik tööviljakus.
4) Tänasest ÄPist loeme ultimaatumit Ansip’ile, et ta ei tohi enam TVe ees oma lubadusi ümber teha või midagi taolist. Taevane arm, kogu maailma poliitikud teevad nii ja ainult nii võimul püsivad. Kindlasti oleks tarvis, et Ansip likvideeriks 0-kasumimaksu, paneks tulumaksule kolmanda astme juurde, ja et, eriti, ta hakkaks rääkima, et majandusliku ebavõrdsuse barbaarne kasv tuleb radikaalselt ümber pöörata – seda eeskätt valitsuse poolt 100 000 töökoha kiire loomisega jne. Ainult nii saaks ta vältida padupopulistide võimuletulekut. Nimelt äsja üks lgp õrn opositsioonipoliitik ütles et valitsusel ei ole valemit töötuse likvideerimiseks. Taevane arm: neid valemeid on nt isegi IMFi poolt pakutud niie-et küll ja küll ja isegi meie blogidest võib üht teist leida – nt negatiivse tulumaksu meede jne.
5) Tõeline Godod’ti mäng käib aga kogu pressis praegu ametliku teise kvartali SKT kahanemise kordistaja hinnangu ootamisega, et kas tuleb langus ainult 1,212 (Ligi) kordne või kohe 1,248 (paniköörid) kordne. Palju auru läheb mõttetult selle peale, eriti kui arvestada, et mõlemad hinnangud on ilmselt veaga mitte alla +/-0,5 ning seega tõsiteaduslikult mõlemad vahemikus 0,7- 1,7 ja et ametlik hinnang on ametnikel ammuilma sahtlis ootamas. Tõsi, tõsiteadlasi, eriti matemaatilise kallakuga, on nüüd kõvasti mutta taotud nii mujal kui meil, sest et nad kriisi kõik ette ei näinud. „Unustatakse“, et mõningad ainult nendest nägidki. Õnneks tänane FT vihjab et tõenäoliselt jällegi matemaatilise kallakuga suurte dünaamiliste süsteemide majandusteadlasest Bernanke’st saab sügisel nobelist.

PS: tänud tõesti ESAle kes on oma aastaraamatu 2009 (5oo lk) ootamatult võrku riputanud!