Miljardeid rahvusmajandususaldust ja -tooki jälle vastu taevast

Alternatiivkuluteooria (vt nt Mereste „Majandusleksikon“ 2003 I 40) järgi tuleb välja, et selle Telekomi  tehinguga kaotas rahvuslik majandus miljardeid: nt kui riik oleks praegu hoopiski alternatiivselt võõrandanud 4 miljardit EP omandis olevaid teatavaid aktsiaid, siis oleks rahvusliku aktsiaportfelli ajastatud tulukaotus kujunenud  miljardeid väiksemaks. Seda sellepärast, et EP portfellis on arvukalt aktsiaid millede oodatav took on kordades madalam kui seda on Telekomi aktsiatel.

Usaldatavusprobleem majanduspoliitikas (ibidem II 461) on üldiselt küll meie rahvamajanduses juhtivatele ärikallakuga mõtlemisega tegelastele terra incognita, kuid kahjuks, rahvusliku majanduse usaldatuse langus on samuti miljardilisteks kaotusteks kergesti ümberarvutatav. Ja see tehing muidugi langetas reputatsiooni märgatavalt veelgi: tehing oli teostuselt ebakompetentne ja mitteläbipaistev (ebakompetentne nt et minister nimetas, et kuna börsitehing, siis ei saanud rahva varaga õiendamist avalikustada, hämar seetõttu et nn rahvusvaheline nõustaja olla ise kah Telekomi aktsionär jne).