12.X 09

Ka tänavune Nobeli majanduspreemia anti jälle õigesti, seda kahele USA teadlasele Elinor Ostrom’ile ja Oliver E. Willamson’ile

Tõsi, mullune laureaat meeldis meediale rohkem, sest siis oli tegemist ikkagi küllaltki vastuolulise teadlasega – ühelt poolt Obama aktiivse poliitilise toetajaga, praeguse kriisi kolumnistiga – kuid teiselt poolt on Paul Krugman väga kõrgetasemelise majandusmatemaatilise/erapooletu rahvusvahelise kaubandusteooria pikaajaline viljeleja olnud.

Kuid tänavusel väljakuulutamisel juba üks pressiesindaja jõudis preemiate komiteele protesti avaldada – meil on praegu tõsine kriis aga teie annate preemiat ei tea kellele või mille eest.

Selle tobeduse peale ei osatud kohe midagi kõrgelt õpete komisjonist kosta, sest nt Oliver Williamson’i 1985 aasta paks hõbedane monograafia kapitalismi majandusinstitutsioonidest on Läänes lausa Piibli kõrval majandusprofessoril riiulis.

Mida see siis jutlustab: et kvaliteetse kapitalismi efektiivse vabaturu jätkusuutlikkuse aluseks on tohutu keerukas ja kvaliteetne turumajanduslike institutsioonide (seaduste, reeglite, tavade, mehhanismide, instrumentide jne) kompleksne ja harmooniline süsteem. Eriti aktuaalne praegu, sest kriisist õppust võtnud arenenud riigid on kiiruga juba asunud majandusregulatsioone täiustama ja laiendama – kuni valitsuse otseste interventsioonideni turutõrgete vastu.

Küll oskas üks komitee liige Elinor Ostrom’i  tulemusi huvitavalt illustreerida: et vaadake Mongooliat satelliidilt – kõik roheline – ümber aga Hiina ja Venemaa kollased, see on tõestus ebaõige riikliku ja õige ühistulise majandusjuhtimise erinevusest ja efektiivsusest.