The Economist (29.X 09) – Eesti ikka edasi Balti säravaim täht

30.X 09 

Selle The Economisti nupukese järgi tõesti säravat Eestit praegu kõige tõsisemalt  varjutav plekk näikse olevat ainult upsakus, seda küll vähemasti (at least) balti naabrite silmis. Seda, et „vähemasti”, seda on neil õigesti öeldud küll: sest kohe ilmusid neti-versioonis artikli sappa mitmed venepärased kremlihaisulised küberrünnaku taolised kommid (vähemalt kaks on nendest juba kustutatud) mis eestlased maatasa teevad/tegid.

 

Nt à la: esiteks, eriline originaalülbus olevat Eestit käsitleda kui midagi Venemaast eraldiolevat; teiseks, eestlased hävitavat oma vähemust juba 20 aastat sellega et ei võimaldavat vähemusel rahvastevahelise suhtlemise kasulikke keeli, nagu inglise ja hiina, õppida ja selle asemel sunnivad peale eesti absurdset keelt; kolmandaks, nad ei anna 100 000-dele elanikule ei kodakondsust ega Ida-Virumaal ka õiget arstiabi (kõik raha neelab korruptsioon); kui truualamlikud ex-sovjetid nad muud midagi ei oskavat teha kui endid ainult lasta reklaamida jne jne. Kõik taoline, isegi valitud faktidega pikitud, jutt võib isegi Economis.com läänelugejale sügavat muljet avaldada.

 

Muide, selles viimases reklaami asjas ongi vist The Economist selles nupus üle piiri läinud: reklaamib nüüd koos IMFiga Eesti üleminekut euro-alale 2011 kui midagi pea-aegu kindlat ja läheb seega vastuollu The Economisti enda statsionaarse põhi statistikaga, mille järgi vähemasti tänavu on Eesti erinevused järsu majanduslanguse osas mitteolulised võrreldes Leedu ja ka Lätiga: seda nii SKT, tööstuse ning hõive järsus languses kui ka hindade suures ebastabiilsuses. Kindlasti on selles seltskonnas Leedu hoopiski säravam täht oma oluliselt väiksema välisvõla osas, muide Leedu kolmanda kvartali statistika juba ammu avaldatud nagu Hiinalgi.

 

Muide, seda Eesti suurt võlgnevuse värki on nüüd juba isegi IMF märganud oma 26. okt memos, samuti nagu vajadust eesti tulumaksusüsteem viia vastavusse arenenud riikidega (ilmselt tuleb likvideerida ebavõrdsust süvendav regressiivsus ning eeskätt eelarvet laastav 0-kasumimaks). Aga need probleemide sellese nuppu ei näinud sobivad olnud.