NB!

Head kodumaised makroeksperdid – sügav palve esiteks Teile et Teie alalõpmata ei alustaks analüüse mitte nt Friedman’i teooriate vaegustest vaid kõigepealt inventeeriks oma endi ratsionaalsuse piiratusi: nt parteiliselt sõluvad võiks kõigepealt deklareerida et nemad peavad maha vaikima nt üdini kõlvatiu 0-kassumimaksu probleemid ja et valitsusest/keskpangast tihedamalt sõltuvad peavad eriti hoolsalt oma käsitlustes mööda vaatama sellest et kuidas meie rahvuslik rahandus lausa veritseb kapitalide riskantsest väljakantimisest – eeskätt nn muude investeeringute nime varjus (tänavu juba ca 3 miljardit eurot ehk ligemale pool eelarve mahuga võrreldes: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1232/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

 

Edasi, kui Teie nt analüüsite mingeid makroökonoomilisi kärpeid siis püüdke siiski vaatamata oma sõltuvuspiirangutele vahet teha kas need toimuvad kodumaise majanduse arvel või rahvusliku majanduse välissektorite arvel – sest muidu muutuvad kodu Teie käsitlused täielikuks absurdiks.

 

Nt viimastel aastatel ei ole nn muude investeeringute väljavoolu mitte kärbitud vaid sellel on lastud üha võimsamalt vohada: nt veel 2009 toimus muude investeeringute väike sissevool ja kui tänavu on GDP 16(+/-0,5) miljardit ja sellest maha võtame 3 siis väga jämedalt jääb kodumaises majanduseses kasutamiseks kodumaist kogutulu 13(+/-0,5) miljardit – kusjuures nt 2009 (kõige madalam) oli vastav näit ca 13,8 – seega võrreldes kõige magalama aastaga toimub tänavu vaatamata GDP rekordkasvule tänavu ca 8% ikagi kodumaiselt kärpida suure tõenäsusega piirides 0,3 kuni 1,3 miljardit eurot (mis muide ei olegi  väga valuline sest nt vahepeal on ilmselt kümned tuhanded kodumaisest tasulisest hõivest lahkunud jne).

 

Teiseks ja mis veelgi tähtsam et kui hakkate prognoosima euro/tsooni kokkuvarisemist jne – siis päris tõsiselt vaadake enne vähemasti ECB projitseeringuid – praegu nt eeskätt tõlget:

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/EKP/bylletaan/_2011/_12_2011.pdf?ok=1 Muideks selles on kah IMF ja Komisjoni prognoose aga The Economist’i tuleb lisaks vaadata ja mitte mingisuguseid bulvari tabloide ning FTst ka ainult tunnustatud analüütikuid ja mitte korrespondentide püstolpostereid.

SUUD SEKKI MÖÖDA

RIIK JA KODANIK PEAVAD KA DEMOKRAATIA KRIISIS SUUD IGAS MÕTTES SEKKI MÖÖDA SEADMA:

Jürgen Ligi “Kus peitub kriis ja mis temaga teha” (PM 21.XII 11 lk12)

Jõululäkitus meie rahandus-establishment’i superkorrustelt kokkuvõtvas lõigus kõlab eeskätt niimoodi:

“Vananev Eesti ja Euroopa peavad omaks võtma, et riigil tuleb enne kulutamist teenida ning osa säästa … (riigi) tugi kodanikule peab sõltuma tegelikust vajadusest ja sellest, kas ta (sic! “ta” on objektilt ähmane, üe) on erainitsiatiivist (mõttelt ähmane) tõhusam.”

Ja:

“Valimiste ajal tuleb esitada poliitikutele õigeid nõudmisi – mitte uut poliitikat, nägusid, algusi, vaid alustõdesid, mis tagavad heaolu ja tuleviku.”

Selge et kui rahandus räägib – olgugi et ähmaselt – siis nii riik kui ka kodanik kuulab:

A)    Riik saab teenida eeskätt kõrgest kaudsest inflatsioonilisest maksust (muusika ka finantsinstitutsioonide kõrvadele – eriti kasiino laadsetele – kuigi kofiskeeriv maks hoiustajatele) ning mitmetest otsestest tulu ning kulu maksudest ja nendest meil veel ei ole kehtestatud nt ei tegevustele Pigou’ (võib asendada/täiendada  kasumimaksu) ega tehingutele Tobin’i (võimaldaks nt vähendada börsi kõigutamist) maksu, samuti mitte kapitalide väljaveo maksu (vähemalt välistoetuste arvelt kapitalide väljaveo maksu), konfiskeerivat varamaksu jne)

B)     Kodanik võib esitada valimistel ainult “alustõdesid mis tagavad heaolu ja tuleviku” ja ei või mitte nägusid valida ning argiselt riigile esitada nõudmisi tugitoetustele kui need ei ole kodaniku erainitsiatiivist tõhusamad. Täpsustavalt “Kodanikel ei saa olla õigusi, mis ületavad nende summaarse panuse, aga seda panust tuleb paremini jagada.” – kuidas paremini jadada (nt kui palju kasumeid maksustamata väljamaadesse kantida jne) seda teavad kõige paremini need kes on kõige võrdsemad ja seega riigilt väljapressimisega traditsiooniliselt ei tegle nagu meie demokraatia kriisis seda huvigrupid taditsiooniliselt tegevat – sõnaga – valijad peavad oma nõudmistes suud seadma võimkonna jätkusuutlikkuse järgi

D) aga kõige tähtsam mis meie rahandus-admin kogu rahvusliku suuvärgi seadmise kohta dikteerib on:

“Riik peab püsima piirides (sic!) nii rahaliselt kui funktsioonidelt.” 

Tõepoolest – riik peab jääma piiratud ratsionaalsuse piiridesse ja nt ei tohi hakata kröösustele ütlema et nt “lõpetage ära riigist maksustamata kasumite asjatundmatu ja ebaeetiline väljakühveldamine palmisaartele ja kõrbedesse ning arenguriikide soodesse ja võsardikesse ” – nagu riik ise ilmselt ei tohi ka mingeid poliitikaid kavandada mis rahaturgudele vastukatva (nt inflatsiooni langetamine euroala kriteeriumi täitmise tasemele, nt kasumimaksu taastamine, nt kapitalivoogude reguleerimisese sisseseadmine jne);

nt riik ei tohi hakata erameediale ütlema “et lõpetage ära partnerriikide     sigadeks sõimamine ja vastutustundmatute ning asjatundmatute finants-politikaanide hämade avaldamine rahvuslikult olulistes majandusarengu küsimustes

nt ilmselt riik ei tohi loobuda meie kriisi kohta hämade ja müütide korrutamisest nt samas Ligi kirjutab “Jutt konkurentsivõime kriisist on kasutu, sest sõltumata võimetest saab kulutada neile vastavalt.”  - taevane arm kui see ei ole täiest mõttetu vassimine/häma meie kriisi jätkumiselt tähelpanu kõrvale juhtimiseks siis mis see on (muide kriisi jätkumise ilmingud on eeskätt: tööjõud rändab välja, kapitali voolab riigist rohkem välja kui toetusi Brüsselist sisse tuleb, inflatsioon rikub räigelt euroala kriteeriumit, reaalselt vaesusrisk suureneb, kogu maksusüsteem on tasakaalust rängalt väljas (nii makro-ökonoomilises kui ka eetilises mõttes), reaalselt kolgastumine euroala kontekstis süveneb jne).

Ilmselt pealkirjas esitatud küsimustele üheks osavastuseks autorile on – lõpetage mõttetu hämamine (“häma” on siinkohal piiratud ratsionaalsusega hägusloogika mõttetu produkt – hämamise kahjulikkusest vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf).

Selline jõulusõnum siis RMilt kuid peaaegu samaga on sekundeerinud ka EP 23.XII 11 ERRis.

Akadeemik Varblane püstitas uue Paradoksi

Akadeemik Varblane: Paradoks 13.XII 11

Akad Varblane Riigikogule 13.XII 11

(file:///C:/Users/user/Documents/11-iiii/Riigikogu.htm):

„Siin ma täiesti ohumärgina ütlen, et Eestile on see täiesti suur probleem tulevikus, me hakkame muutuma Euroopa rahade sõltlasteks. Me oleme hoidnud riigirahanduse ilusti korras, aga kui me mõtleme selle peale, et kui riigieelarve oleks homme 20% väiksem, kuidas me siis seda tasakaalustaksime, kui meil ei oleks Euroopa rahasid.“

Kui meie riigirahandus on “ilusti korras” siis ei tohiks olla ju mingeid muresid sõltuvusest vabanemiseks – siis need mured on lihtsalt pahad unenäod ehk peenemalt öeldes piiratud ratsionaalsuse produkt (piirangud võivad väga vabalt olla ka poliitilised mis sunnivad teadusloogika asemel nt hägus või dialektilist loogikat kasutama: antud juhul nt hägusat “ilusa finantsseisundite hulka” millesse teataval määral kuuluvad samuti üsna inetud).

Tõepoolest: kui meil homme Euroopa rahasid riigieelarvesse ei tuleks enam nii poolteist miljardit (arvestades ka eelarveväliseid toetusi)või nii – siis saaks Riigikogu selle mure lahendada paari suletõmbega väga mitmel moel nt: a) taastada kasumimaksu seadus; b) teha tulumaksuseadusse parandus et investeeringud välismaale maksustatakse (muideks tänavu ilmselt nende maht ainuüksi „muude investeeringute“ nime all ületab kolm miljardit eurot ehk poolt eelarvet, vt EP Statistika http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1232/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

Paradokside-paradoksiks on antud juhul see et riigikogulased selle kohta midagi ei küsinud. Isegi ei tänatud akadeemikut õpetliku hägusloogika õppetunni eest mis võimaldas justkui täiesti teadmuspõhise arutluse varjus vastikust põhiprobleemist (võlakriisi mõju Eestile) poliitiliselt korrektselt mööda hiilida.

PS: kah ei küsinud nad midagi “asjasse mittepuutuva” rapordi teemal (Raport puudutab ka Eesti suhtelist majanduspositsiooni muutu ELi liikmesriikide kriisis ja sh uudsena aktiivse individuaalse tarbimise AIC osas):

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-13122011-BP/EN/2-13122011-BP-EN.PDF

- sest see tõesti ei vääri seda sest on tehtud poliit-moonutavas PPS valuutas ja sellele vaatamata näitab eesti majandustaseme kängumist euroopa liidu kontekstis – kuid isegi selliselt mahendatud tabelist selgub et kogu EL kriisis 2008-10 on riigiti suhteliselt üheks suuremaks  kaotajaks Eesti ja seda eriti aktiivse individuaalse tarbimise osas.

või

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=enhttp://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=en

- see tabel koosneb kahest poolest milles esimene pool väidab et tuleval aastal ELi majanduslanguse risk GDP pc näidu ootuse järgi on väike ning et 2010 reaalselt Eesti GDP pc juurdekasv jäi alla euroala keskmisele.

Elamisluba Edwardile!

Igavene elamisluba Edward’ile!

Kasvõi ainult artikli eest – Edward Lucas: kui kõik oleksid nagu Eesti, poleks mingit kriisi  (PM 9.XII 11 lk 14).

Mõtleks kui mõnusalt E.L. meie kohta kirjutab „Te olete õieti väga heas olukorras, sest … te olete sees (eurotsoonis, üe). Ühtegi otsust ei saa langetada ilma teieta ning teie majandus on nii paindlik ja sitke, et kui kõik läheb  h a l v a s t i , suudate te kiiresti taastuda.“ – eriti õige et „sitke“ – ütleks et kohe nagu tallanahk – ja neli korda paindlikum/õhem kui keskmise inglishmanni beefsteak (s.o netorahvatulu elaniku kohta oli UK 2010 neli (sic!) korda kõrgem kui Eestis. NB kasutan siin netorahvatulu NNI sest just selle indikaatori osas on UK eriti silmapaistev kogu EU piires ja seda ilmselt tänu Londoni City eliitsele finantskliimale).

Ja mis veelgi olulisem, seoses äsjase Ülemkoguga E.L. ei häma ähmasest „suveräänsuse äraandmisest“  UK poolt vaid selgelt ütleb välja et „Me oleme kohutavas olukorras, sest  oleme harjunud senise maksutasemega (nt 0-tase finantstehingutele, üe). Kujutage, et Londoni Citys töötab sisuliselt äärmiselt tulus kasiino.“ -  kujutame tõesti ette et Brüssel tahaks et selle kasiino äärmiselt kõrgeid finantstehingute tulusid tuleks hakata õiglaselt maksustama (sama kohutav meie valitsusele kui meil kasumeid hakata maksustama) et vältida makromajanduslikke tasakaalustamatuseid kogu ühisturu ulatuses ning asi ei ole mingis suveräänsuses. Mis veelgi kohutavam et seda peaks tegema hakkama rahandusminister  Osborne – kuid siis see valitsus kukuks – aga kui UK ei hakkaks finantstehinguid maksustama siis tuleks liidulepingu uute täienduste alusel automaatselt kaela brüsseli sanktsioonid – seega poliitiliselt parem on ikka UK poliitikutel ning pressil hämada et UK ei anna ära oma suveräänsust ja paugutada uksi.

„Me oleme kohutavas olukorras … „ – siinkohal tuleks E.L. tekstile lisada et Maastrichti inflatsioonikriteeriumide rikkumises on UK samuti kohutavas olukorras (muide finantsinstitutsioonide kõrvadele näib kõrge inflatsioon ja riikide võlakirjade suured toogid olevat taevane muusika)  – kuid mitte nii kohutavas kui eurotsoonis Eesti; samuti on EU kontekstis on UK Gini näit sama kohutav kui Kreekal (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/web/_download/Eurostat_Table_tessi190HTMLDesc.htm)   ja kohutavam kui Eesti näit.

Veelgi armsam oli E.L. sõnum  „ … Eesti on sees ja Georg Osborne peab Jürgen Ligi paluma, et see selgitaks mis toimub eurotsoonis.“ – tõest tore sest iirlased ei selgitaks midagi – veelgi toredam see et artikkel oli ilmselt E.L. oli oma artikli päevi varem PM toimetusse saatnud kui UK PM David Cameron Ülemkogus uksi hakkas paugutama. Ilmselt oli juba ette teada et Ülemkogust tuleb punane heeringas sest Komisjonil oli plaan B eurotsooni kohta juba ammu tagataskus ja praeguseks juba jõustatud kujul (REGULATION (EU) No 1174/2011 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 16 November 2011 on enforcement measures to correct excessive macroeconomic imbalances in the euro area). 

PS – väga asjalik analüüs mis E.L. hüpoteese tagantjärgi kinnitab:

“Perhaps, as one official suggested to me this weekend, France set a trap for Britain on Thursday. If so, I have a nasty feeling that by the time Mr Cameron walked into the room, he had left himself little choice but to walk into that trap, eyes open.”

Could David Cameron have done anything other than walk away from a new EU treaty?
www.economist.com

“COULD David Cameron have done anything different at Thursday night’s EU summit, when he refused to sign Britain up to new EU treaty rules overseeing taxation and spending in the euro zone, after failing to secure safeguards …”

SUUREPÄRANE ANALÜÜS

 

Kohapealne

Tervest mõistusest euroopalikust tüngategemisest: „EL olgu teel XXI sajandisse” - Igor Gräzin (Riigikogu liige Reformierakond) ÄP 6.XII 11

Respekt Gräzin’ile, eriti seetõttu et selle kogu mõistusest essee autor on väljastpoolt vastavat asjakohast alalist komisjoni ja seega vist nt omaselt mitte vaimult liialt ülekoormatud nt kasvõi palmisaartel kinnisvara arendustega või äriühingute nõukogude tugitoolidega vms.

Allpool mõningaid lõike sellest esseest jutumärkides „…” ning nendele ühe lugeja pooldavaid remarke aedikutes #…#.

„Praegune Euroopa Liidu lepe ei kõlba tõepoolest mitte kuhugi – ta pillub kaikaid kodaratesse tervele mõistusele … „ – # vääriks Euroopa Hümni stroofiks #

„palju ülistatud “euroopalikkus” ja “euroopalik käitumine” tähendab eeskätt ikkagi valskust ja tüngategemist.” – # tõesti, Nemesis ise poleks juriidiliselt usaldusväärsemalt suutnud seda tõsiasja väita #

„Uues ELis peab kehtima rangelt tsentraliseeritud ja kiirelt toimiv ning kohe korrigeeriv eelarvete tasakaalu jälgimise süsteem. Eesti jaoks ei muuda see midagi … „ – # siinkohal soovitaks autoril oma ideoloogilist rangust veelgi tõsta klausliga et see süsteem ei tohi laieneda nt inflatsiooni jälgimisele ja eriti mitte mingite võimurite või pankade eetikate jälgimisele tsentraliseeritult  - samuti oleks oluline reitingu agentuuridele nina peale visata et nad lõpetaksid Eesti ähvardamise meie suveräänse inflatsioonilise maksustamispoliitika arvel (nt Fitch 5.VII 2011 täiesti häbematult lõpetas oma memorandumi niimoodi:

“sign of overheating – for example arising from inflation or
balance of payment imbalances – could put downward pressure on the rating.”) #

„Ei kutsu kohe vastuväiteid esile ka idee muuta EKP “viimseks pangaks”.” – # „viimne pank” on väga tabav termin sest seostub kohe doomsday’ga ja selles mõttes tabavam Mereste kohmakast „viimase instantsi” terminist #

„Ent on kaks ideed, mis ei sobi kuidagi. Esimene: ühtse maksubaasi ja -süsteemi loomine euroalas ja ELis. … Aga selles, et me hakkame osalt just tänu maksupoliitikale elama paremini kui teised, pole midagi halba, on ju?” – # väga tervemõistuslik ja eriti usaldusväärne väide mis lisaks ei vaja mingeid  raketiteaduslikke  matemaatilisi väljamõeldisi selle väite verifitseerimiseks sest empiiriliselt juba selge et meil juba osalt inimesi kes maksuseaduse kompileerimisega kokku puutunud elab juba paremini kui teised  - kuid eriti tuleks rõhutada et just meie edukat inflatsioonilise maksustamise poliitikat mis meie üheks rikkuse-edukuse aluseks ei tohiks tsentraalselt ära solkida, on ju?#

„Teiseks, idee maksustada finantstehinguid pole mitte ainult rumal (näiteks: kuidas määrata tehingu koht?), vaid ka majandusfilosoofiliselt vale. Selle alus on bolševistlik idee, et “puhtad” väärtpaberitetehingud on kurjast, et nad on spekulatsioon, mida tuleks piirata. Likviidsus on väärtus omaette, et turg saaks toimida, ja turg on väärtus omaette, et me ei peaks elama vaesuses ja alanduses.” – # täiesti geniaalne on bolševismi omistamine EL poliitikale ja selle termini rakendus dialektilise loogika alusel – kui on mõnel tervemõistuselisel on raskusi selle loogikaga siis võiks abiks olla selle matemaatiline mudel ehk „hägus loogika” (Zadeh 1965) mis tugineb väga omapärastel hägusatel hulkadel – nendes hulkades on vastandite absurdne ühtsus loogiliseks lähteks (nt hägusloogika järgi “bolševistlikkude ideede hulka” kuuluvad mingil määral mõningad kapitalistlikud ideed ja vastupidi ning  “puhaste väärtpaberite hulk” sisaldab nii puhtaid kui musti pabereid ning vastupidi), ja selles võtmes on lahti muugitav ka järgmine lause kodutööna #

„ …võiks lubada, et range (Brüsselist, üe) järelevalve alla läheks see, kust, kuidas ja millise väärtusega väärtpaberid (meil, üe) turule ilmuvad. Nii, nagu tarbijakaitsete jälgib, et meile ei müüdaks triikrauda, millest särtsu saab.”