Sic transit gloria mundi

Sic transit gloria mundi – lobitööga* fabritseeritud libatõed silutavad teed jätkusuutmatusse – E.Savisaar “Tõde Eestist” (ilmumas ingl)   

U. Sõõrumaa „Edgari raamatud on mälestusmärk … „ (“Pealinn” 30.I 12 lk 8): „Eestis on olnud kaks iseseisvuse perioodi. Esimesel perioodil (1920ndatest 1940-ni) suutis Eesti ennast nii tööstuslikult ka kui põllumajanduslikult viia 20 aastaga Euroopa tippu, nii et Soome jäi meist maha.“ – see väide on igas mõttes võhiklik kui mitte öelda kehkenpükslik kui kasutada The Economist’ist E.Lucas’e väljenit meie mõnede majanduseliidite kohta kes püüavad isegi meid toetavatele partnerriikidele pähe istuda: vt nt „Estonia and Finland“ ETLA 2003 404 lk – nt väikelaste suremus (üks olulisim arenguindikaator) enne 1940. oli Soomes oluliselt madalam kui Eestis, GDP ametlik arvestus on soomlastel aastate lõikes olemas alates 1900  ning alates viimaisest kriisis isegi kuude lõikes – ja meil usaldusväärsel kujul alates 1994 ning enne seda makroökonoomikas toimunu kohta on meil suur määramatus ja igaühe suva Eesti positsioneerimiseks (Eurostati järgi oli 2010 reaalselt GDP pc Eestis 8,3 tuhat ja Soomes 31 tuhat eurot ning NNI pc järgi vahe veel masendavam rääkimata kodumaiselt kasutatavast NNI pc võrdlusest). Ja kus veel loogikaviga on see et ilmselt olid soomlased meist juba 1920 ees (nt Gustav Suits’i arvates juba 1905 nii).

Aga miljoniline riik tuulises kohas ei ole kunagi võrreldav nt Kesk-Euroopa riikidega majanduslikult sest peale suurte välispoliitiliste riskide suure vaese elanikkonnaga ja ebastabiilse poliitikaga irredentistliku naabri kõrval (makroökonoomiliselt: pahaolu riik kus barbaarne majanduslik ebavõrdsus ning oluline poliitiline majanduse koordineerimine), etnilis-lingvistiliseltelt lõhestatud elanikkond (nt ilmselt venekeelsed magnaadid võtavad meil suhtvähem dividende ja lumpeni hulgas kuritegevus suhtsuurem jne), samuti puudub meil nii mastaabiefekt (Saksamaa majandus nt kõvasti üle saja korra võimsam) kui ka tingimisjõud väike (nt piirilepingu puhul, isegi presidendi ametitunnuste kättesaamisel Kremlist jne) – niikaua kui meil pole brüsseli lõppmatuid toetusi ja et need riigist välja ei leki ka nt  „rikka“ Ida avarustesse .

US: „Savisaare raamatud pole niivõrd poliitilised, nad on hoopis oma aja märgid. Kui sa annad raamatu välja (NB! kontrollitavalt täpsete andmete ja faktide alusel ning asjatundlikult eelretsenseeritult, üe), siis talletad selle perioodi. Savisaare igas raamatus on tükk ajalugu ja kuna ma kirjutajat hästi tunnen, siis oskan selle väärtust ka hinnata. Mida rohkem selliseid raamatuid kaante vahele saab, seda parem.“ – täiesti võhiklik väide sest kui poliitikautori ajalooline raamat pole antud välja tõsiteadusliku kirjastuse poolt  (nt TÜ ek või EEPL ingl) – eelretsenseerituna tõsiteadlaste poolt – siis sellel ei ole mingit ajamärgilist ajaloolist väärtust ja kui selliseid libateaduslikke ehk teadusliku loogika alusel verifitseerimata üllitisi meil vähem ilmub seda parem meie rahvusliku teadmusstruktuuri kvaliteedile ning rahvuslikule jätkusuutlikkusele – seda parem ka rahvuslikele kröösustele (muide on tõsiseid ja järjest süvenevaid hüpoteese et finantskriisi põhjustajaks oli eeskätt avaliku makroökonoomilise teadmusruumi madal kvaliteet/moonutatus/piiratus/hägusus, üks viimatisi mittepoliitilisi kommentaare selle kohta nt FT 30.I 12 – H. de Soto “Knowledge lies at the heart of western capitalism” või vt http://tyillc.blogspot.com/2012/01/knowledge-lies-at-heart-of-western.html) – ja meie erakordselt sügav kriis euroliidu kontekstis võib samuti tuleneda eriti madalast rahvusliku makroökonoomilise teadmusruumi kvaliteedist nagu nt “Laar hävitas põllumajanduse” vms.

Tõepoolest – nt samas Peallinna nubris on ilmuvast ES raamatust lõik vahepealkirjaga „Laar hävitas Eesti keskklassi …“ mis on täielik häma et mitte öelda häbematu poliitporno Mart Laari kohta  nt:

ES: „Ilmselt tundis Swedbankile riiklikku puutumatust lubanud Laar ennast väga enesekindlalt just ajaloolise kogemuse tõttu. Ta suutis omal ajal hävitada Eestis põllumajanduse. Ju see asjaolu süstis temasse veendumust, et ta suudab hävitada ka Eesti keskklassi. Ta suutis luua vaesunud maaelanikkonna, ju arvas suutvat luua ka eluaegsete pangavõlglaste klassi. Mida muud sai silmas pidada Laari Swedbanki nõukokku soovitanud Swedbanki soovituskomitee esimees Allan Karlsson Laari Baltimaade tingimustes erakordset äritegemise kogemust kiites. Poliitikavälises tegevuses on Mart Laar ju ikkagi ajaloolane.“ – taevane arm – “Laar hävitas Eesti põllumajanduse” – kas  mitte Laar ei “hävitanud” kogu Baltikumi põllumajanduse? Kas mitte PM Savisaar ei murdnud enne seda võilao värvaid kangiga lahti ja kas mitte tema juhtimisel ei jõustatud aastake varem 1991 vastavad reformid põllumajanduse transitsiooniks  järgnenud Laari valitsusele 1992 nt eeskätt omandireformi aluste ja maareformi seadusega (vt nt täpsemalt Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach.  In:  “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5^th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126:http://www.ies.ee/iesp/No3/).

Ja kas ainult hargmaine Swedbank on ikka üksi siin kõlvatult laenu andnud ja seda mitte kroonides vaid eurodes? Ning kus on vastavad tõendavad arvandmed?

ES: „(Laar) Aitas raha maksuvabalt riigist välja viia. Mart Laari halli kardinali roll ja käitumismustri sarnasus tema varasema tegevusega avaldub ka maksupoliitika teemadel. Eesti maksupoliitika Laari poolt veetav parempoolne orientatsioon on võimaldanud pankadel kasumeid kenasti riigist välja viia ilma Eestis makse tasumata. Eesti maksusüsteem on kaotanud palju, maksud on saanud Rootsi ja teised välisriigid. Täpselt sama käitumisnorm, mis kitsa rikaste kildkonna ja suure hulga vaeste tekitamine ühetaolise tulumaksu abil.“ – taevane arm – Laar pole enam ammu PM ja selle ajaga oleks ammu saanud koalitsiooni tulnud Savisaar 2002 kõlvatu 0-kasumimaksu tühistada aga seda Savisaar ei märgi et muidugi teha suitsukatet istuva valitsuse käpardlikkusele ja omaenda sellega kooskoalitsioonilisele uuele lootusele.

Muide 0-kasumimaksu isaks on ennast Gräzin nimetanud ja seda üdini ebaeetilist seadust (nii siseriikikult kui rahvusvaheliselt) ei kasuta mitte ainult hargmaised pangad rahadega nii avalikult kui ka varjatult siin manööverdades – vaid eriti usinasti just meie omad taikuunid ning kinnisvaraparseldajad (nt palmirandadesse villasid ehitades siin maksustamata kasumitetest ehk odava kapitaliga jne – ning kurb fakt on see et mullu ainuüksi muude investeeringute nime varjus kanditi kodumaisest majandusest maksustamata üle kolme miljardi euro jagu väljamaale ehk ligemale poole eelarve mahus ehk palju rohkem kui pangad oleks suutelised või meile välistoetusi saadeti) – kuid sellest ES vaatab osavalt mööda sest nende väljakantijate hulgas ongi tema enda teadmusmoonutustega raamatude sponsoreid.

ES: „Seega oli ka eurole kiire üleminek üheks asjaks, mida Laari abil loodeti ja millega devalveerimisriski maha taheti võtta. Parempoolne valitsus rapsis, mis ta suutis, ja Eesti rahvas euro ka sai. Pankade ja Laari jaoks pole midagi lahti, et euro tõi hinnatõusu, hulga globaalseid majandusriske ja kohustuse kinni maksta Lõuna-Euroopa riikide priiskavat elamist. Pankadel üks mure vähem ja eluaegseid laenuorje kergem hallata.“ – tõsiteaduslikult optimaalne eurole ülemineku aeg 2007 jaanuar keerati kihva kõrge administratiivse inflatsiooniga alates 2005 rahvuslikult vastutustundetult (vt nt ibidem ning meenutagem et veel 2005 lõpul avaldatud teadusartiklis EP nõukogu esimees TÜ prof Sõrg kinnitas et 2007 on õige aeg sest iga aasta pangad võtsid meie majandusest poole miljardi jagu hõlptulu valuutavahetuse tehingutega  - kahjuks “unustades” et valitsus lootis saada Brüsselist Eestile erandit Maastrichti inflatsioonikriteeriumi osas mis ei õnnestunud)  ja sellega saavutati rekordilise sügavusega masu mis muide halvas jätkusuutlikkuse – nt hõive langes siiani taastamatult eeskätt mitmete mõttetute kärbete tõttu mis tingisid tööjõu anomaalse väljarännu isegi arstide osas jne.

Muide mõttetute kärbete ettekäändeks oli valvelause “euro saamise nimel”. Samas ES poolt vihatud eurovaluutaga soomlased 2004-10 muuseas ka meid toetades läksid meist toetavatest veelgi rohkem ette GDP pc näidus ligemale 15 tuhande krooni võrra, Eurostat). Ja peale euro saabumist alustati meil uuesti ülemäärast inflatsiooni tõstmist et mugavalt eelarvet täita (seega kodumaise konkurentsivõime kärpimist ning rangemat rahvuslike finantsvarade kaudset konfiskeerivat maksustamist – aga ka nendest faktidest ES vaatab samuti mööda).

Moraal

Jälle tõesti Ivan Orava kaliibris seik see ingl ES tõeüllitis in spe – ja magus suutäis tabloididele ja peale ilmumist juba laialt rahvusvaheliselt: pealinna linnapea, ekspeaminister, opositsioonipartei juht, kröösuste poolt sponsoreeritud poliitautor jne lausa tindibazuukaga põmmutab täiesti destruktiivselt oma riigis istuva kaitseministri, mitmekordse ekspeaministri, koalitsioonipartei auesimehe, arvukate lähisjalooliste monograafiate autori ning rahvusvahelise Friedman’i preemia laureaadi  pihta – kahjustades nii riigi usaldusväärsust kui kah oma heausklike sponsorite positsiooni.

Seejuures hägustades ning moonutades veelgi rohkem meie niigi segast rahvuslikku avalikku makro-ökonoomilist teadmusruumi (nt vaadake milline segadus ning vastuoksus valitseb meil avalikes arusaamades et palju raha õieti nt need rootsi pangad siia sisse toovad või välja viivad ja palju tulumakse siin maksavad jne) – mis veelgi hullem on see et niimoodi me tegutseme otseselt ESM protsessi vastu mille üheks oluliseks suunaks on volinik Rehni eestvedamisel eeskätt nii rahvuslike statistikate kvaliteedi tõstmine kui ka liikmesriikide paremaks koordineerimiseks nende tõerääkimise taseme stimuleerimine (meenutagem piinlikku lugu “me oleme moosisööja rahvas” ja millega see spekulantide tegevust varjata püüdev ministrite hämamine rahva jaoks lõppes).

Kuid mida siis nüüd sellel ingl üllitise ilmumise puhul nt meie kiitev sõber Lucas (ei loe e.k) peaks The Economist’is kommenteerima oma ELi lemmikmusterliikmeriigi kohta mis selle üllitise alusel näib täiesti kitsa ratsionaalsusega võimuritega olevat, või mida hargmaised pangandusekaitsjad reitinguagentuurid peaks meiega tegema – kes siiani nt on isegi juba kõvasti silmad kinni pigistanud nt meie liialt kõrge inflatsiooni (reeglina sellel infla tasemel ei mingit juttugi AA-dest) ning väga madala maksevõime asjus?

Ilmselt on vaja seadust mis kehtestab rahvusliku teadusliku tsensuuri (eelretsenseerimise mingis vormis mis nt kas soovitab avaldamist või mitte vähemalt poliitautorite ajaloolistele publikatsioonidele) et mitte kahjustada meie avaliku  rahvusliku teadmusruumi kvaliteeti ning koos sellega nii Eesti usaldusväärsust kui ka jätkusuutlikkust (vt selle kohta lisaks ning kirjandust nt  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf ).

Vast ei oleks meie keerukat olukorda arvestades mitte liialt palju kui me paluksime Brüsselistki abi et asjalised kes siin vett sogavad ja nt täiesti põhjendamatult ning ei tea mis allikatest rahadega euroala halvustavad ja selle kokkukukkumist paaniliselt propageerivad või täiesti ebaratsionaalselt mahitavad kapitale (sh mitmete toetuste arvelt nt CO2-ga seoses) ülisuure riskigiga (meie tingimisvõime nõrkust arvestamata) nt kolmandatesse riikidesse – et need saaksid vähemasti moraalset vastulööki ka Brüsselist.

*Lobitöö kohta teoreetiliselt vt nt http://uloennuste.wordpress.com/2012/02/06/an-interesting-paper-on-informational-lobbing/

Valitsusprobleemide jälgimise hägustamismehhanism

Valitsusprobleemide jälgimise hägustamismehhanism: http://valvurid.err.ee/

Sellest loeme et mehhanism („VV“) on:

„Valitsemise valvurid on  veebikeskkond, kus saad jälgida valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.

Jälgitavad tegevused on pärit enne riigikogu valimisi antud lubadustest ning koalitsioonileppest.“

Heakene küll et olgu selle „tegevusprogrammi täitmise“ jälgimisega kuidas on („VV“s on jälgimiseks esitatud üle poole tuhande pisikese valitsustegevuse mida saab valimislubadustest välja lugeda ja mis suures osas olid eeskätt häälte püüdmiseks teeseldud või eesmärkidena utoopiad (nt RFi “viie rikkama hulka” või IRL valimislubadustest „Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele“ ja millede kuuluvus (hägusloogika parameeter*) valitsustegevuse tõsist jälgimist väärivate tegevuste hulka on tühine ).

Kuid mis tõsiselt puutub „riigivalitsemise argipäeva“ jälgimisse siis selle puhul on ikka kõige olulisem kuivõrd ja millise efektiivsusega valitsus üritab teostada Eesti arengu riiklikke viimatisi strateegilisi hierarhilisi agregeeritud projitseeringuid nagu nt „KONKURENTSIVÕIME KAVA ’EESTI 2020’ (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt, 28.04.2011)“ : http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Konkurentsiv%C3%B5ime%20kava%20Eesti%202020.pdf

mis koostatud kooskõlas EL Komisjoni viimatiste vastavate konvergentsi raamdokumendiga nagu nt „Europe 2020“ (vt nt file:///C:/Users/user/Documents/11-iiii/12-I/Multiannual%20Financial%20Framework%202014-2020%20%20%20EU%20Budget%20%20%20European%20Commission.htm & http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF)

Häda on nüüd selles et nii „Eesti 2020“ ja „VV“  eesmärkide kui ka nendest tulenevate tarvilike tegevuste hulkade ühisosad näivat olevat üsna kasinad klassikalise ehk ratsionaalse loogika kontekstis – ja ainuke võimalus vähegi rangelt „VV“ ratsionaalsust käsitleda avaneb hägusloogika appi võtmisel (nt teatav valimisplatvormi prügitegevus lugeda küll tegelike valitsustegevuste hulka kuid väikese kuuluvusega, või täidetud tegevuste hulka kuid väikese kuuluvusega jne).

Nt riiklikes dokumentides on eeskätt sellised eesmärgid nagu rahvusliku majanduse jätkusuutlikkus ja tegevused nagu hõive ja selle määra tõstmine, vaesuse leevendamine, inflatsiooni alandamine, kogu välisvõla piirides hoidmine maksusüsteemi tsiviliseerimine (kõlvatu konkurentsi vältimine välisturul ja ebaõigluse leevendamine sisemajanduses), keskkonnakahjustuste piiramine, korruptsiooni vähendamine, pettuse kommunikatsioonis vähendamine, inimkapitali kvaliteedi tõstmine jne. Samas „VV“ tegevuste hulgast on eelloetutele raske ratsionaalseid vasteid leida.

Nt tegevuse Nr 48 (tähestiku järgi)

„Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele“ (üldisemal kujul paralleelsest Toetame jätkuvalt kodanikühiskonna organisatsioone ja algatusi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja … ” )

kuulutasin rahva arvamuse kohaselt 23.I 12 „täidetuks“ sest selle kuuluvus valitsuse pädevusse on nulli lähedane kuna selleks ei ole eelarves vastavat fondi fikseeritud või kui valitsuspoolne finantseerimine on ette nähtud väga häguselt nt hasartmängu institutsioonide poolt läbi mõne muuseumi vms – ja samas toimub kodanikeinstitutsioonide poolt eeskätt väliseesti annetajate lahkest heldusest konkreetselt mõõdetav tegevus (nt publikatsioonid) selle alal (vt nt SA Valge Raamat publikatsioone nt** isegi kolmes keeles).

Või nt tegevus koos ekspertide hinnangutega:

“Kasvatame reserve, mis lubavad võimalikud langusaastad valutult üle elada ka tulevikus - Tegevuse elluviimine ebaselge – Tehtud”

- juba tegevus ise formuleeritud hägusalt/utoopiliselt sest ka “minevikus” ei olnud selliseid reserve mis lubasid toimunud langused üle elada “valutult” (nt praeguseks hõive langes ja hõive määr langes ning seega jätkusuutlikkus langes võrreldes masueelsega jne) – seega reservide kuuluvus valutute lahenduste hulka on osaline või utoopiline. Veelgi hägusam on “VV” poolne sõltumatute ekspertide hinnang “Tehtud” kuid midagi “ebaselget”.

Moraal: poliitikute tegevused populistlike demokraatlike valimisplatvormide kavandamisel ja majandusliidu liikmesriigi valitsuse hierarhias on erinevatest ooperitest – seega viimaste tegevuste kvaliteedi ratsionaalseks jälgimiseks ei sobi esimestes kasutavad näitajad – kui seda siiski nt mingi klike huvides tehakse siis seda loogikat on kõige mugavam formaliseeritult kirjeldada hägusloogika abil mis on suurema kompleksusega kui klassikaline loogika ja võimaldab seega vastuoksusi asjatundmatute jaoks veelgi rohkem ähmastada.

*****************************************************

* vt Zadeh’i (1965) hägus (ingl fuzzy) hulk ja hägus loogika/semantika formaliseerimist vt nt http://www.sjsu.edu/faculty/watkins/fuzzysets.htm, see käsitlus võimaldab omapärase kuuluvusfunktsiooni abil modelleerid ebamääraseid mõttekäike kalibreeritult kuid lihtsustatumalt/lähenduslikumalt kui nt rangelt klassikaline tõenäosusteooria (nt Juku kuuluvus heade poiste hulka on o,2 või Saksamaa kuulub pidurdavate riikide hulka aga määraga nt 0,1 sest mõiste “pidurdav on ise hägus”: nt siinkohal viimase määra suurust võiks hinnata valemiga 1/f(GDP) f>1 f´>0 ja selles on kerge näha et nt “pidurdava liikmesriigi” nt Saksa osaluse määr pidurdavate liikmesriikide hulgas võib olla väiksem kui mõnel “kiirendaval riigil”). Seega hägusa loogika kasutamine suurendab määramatust, neg-entroopiat ja vähendab otsustuste kvaliteeti võrreldes stohhastilise käsitlusega kuid ikkagi oleks kasulik seda formaliseeritult modellerida, muide N.Alumäe käest kuulsin esmakordselt e.k “hägus hulk” vist kuuekümnendate  lõpus kuid seitsmekümnendatel on kasutatud laialt ka e.k “hajus hulk”; siinkohal on aga hägustamise all mõeldud üldiselt avalikkuse majanduslikku teadmusruumi määramatuse suurendamist tingivate sõnumite suunamist – võrreldes teaduspõhisega ja seda nii kas ekslikult või eksitavalt ja mõlemaid nii hämavalt ja/või ähmastavalt.

**  „ Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991”. Tallinn 2005.                 http://tallinn.ester.ee/search*est/X?SEARCH=valge+raamat+eesti+rahva+kaotustest+2005&searchscope=7&SUBMIT=OTSI 

Makroökonoomiliselt huvitavad poliit-postulaadid

Makroökonoomiliselt äärmiselt huvitavad poliit-postulaadid:  Taavi Rõivas „Maksutõus halvaks Eesti arengu“ (PM 13.I 2012 lk 15)

a)     „Kümne aasta taguses Eestis oleks praeguses mahus eelarvetulude kogumiseks … vaja läinud pea sajaprotsendilist maksukoormust.“ – tõepoolest – kõrge geniaalse inflatsioonipoliitika ning spontaanselt paisuvate välistoetuste kasutamisega on valitsus sooritanud fiskaalimesid – oleks võinud isegi saavutada vastava saja viiekümne protsendilise maksukoormuse ületamise – suurpärane poliitsaavutus isegi arvestades et fiskaalia käib infleeritult

b)    „Enne Teist maailmasõda oli Eesti SKT inimese kohta suurem kui Soomel … „ – lõpuks ometi on meie poolt täiesti seadusandlikult autoriteetselt kõrgtasemelt vääratud soome majandusteadlaste  vastupidised suuremahulised valed Eesti pihta (vt nt „Estonia and Finland: A Retrospective Socioeconomic  Comparison“ Helsinki 1993 404 lk) – meie järjekordne suurepärane edu poliitökonoomilisel poliitikarindel eriti arvestades et tollel ajal SKT oli tundmatu ja nn hädisteadlased ei suuda sellest üle saada

c)     „1991. aastal alustasime mitu korda madalamalt tasemelt ja nüüd oleme jõudnud Soomest sama kaugele, kui 2000. aastal olime praegusest Eestist. (sic! lass mõtlevad kah, üe) … Põhjamaadega võrreldavale elujärjele jõuda, peab (sic!) Eesti majandus kasvama märksa kiiremini kui Soomes,“ – tõsiselt on taoline kiirem kasv täiesti võimalik mitte ainult võrdlusbaaside erinevusest vaid ka sellest et meie ettevõtlikkust soodustav keskkond võimaldab Soomest tegeliku GDP transformeerimist Eestisse mittetegelikuks (nt just massimeediast käis läbi et Soome maksupolitsei andmetel oli Soomest seitsme Eestisse registreeritud ehitusfirma arvele võltsitult kanditud kümneid miljoneid (vähendades nende rahvatulu ja suurendades meie oma) ja meie 0-kasumimaksu tõttu on neid miljoneid siit võimalik investeeringute nime all puhtalt tagasi kantida (vähendades meie kodumaiselt tegelikult kasutatavat rahvuslikku tulu ja suurendades nende oma) jne

d)    Ah jah – mis pealkirja puutub siis näib et viimatine kriis õpetas et paksema valitsusega/maksukoormusega riigid talusid kriisi paremini ja kõhnema valitsusega riigid kannatasid kriisis seda vähem mida vähem nad tegid mõttetuid kärpeid (nt Saksamaal hõive määr ei vähenenud üldse kogu kriisi jooksul aga Eestis langes ligemale 15% on siiani ligi 5% madalam kriisieelsest jne: vt nt –

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool
URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8749.asp

Author(s): Antonio Fatás, Ilian Mihov
Date of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): Business Cycles, Fiscal Policy, Stabilization

Abstract: We analyze empirically the cyclical behavior of fiscal policy among a group of 23 OECD countries. We introduce a framework to capture fiscal policy stance in a way that brings together automatic stabilizers and discretionary fiscal policy. We show that, for most countries, automatic changes in the budget balance play a stronger role in stabilizing output than discretionary fiscal policy. When compared across countries, changes in fiscal policy stance are predominantly linked to differences in government size. Tax revenues are close to being proportional to GDP and, combined with a relatively stable government spending, this leads to a countercyclical budget balance, which in turn helps stabilize aggregate demand. Furthermore, countries with less responsive automatic stabilizers, like the United States, tend to use countercyclical discretionary fiscal policy more aggressively. For all countries discretionary policy has become more aggressive in recent decades.

CEPR Discussion Paper Abstracts

www.cepr.org

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool Author(s): Antonio Fat�s , Ilian Mihov Publication Date: January 2012 … )

Jätkusuutmatuse loogika

Jätkusuutmatuse loogika: Urmas Varblane, Taavi Laur: Eesti teel toetussõltuvusse (EPL 12. jaanuar 2012 02:17)

Jätkusuutmatuse loogika on väga huvitav sest see on täielikus majandusteoreetilises vastuolus nii ELi lähema- ja  keskmise-ajalise suunitlustega ELi makroarengu edasisel koordineerimisel ja reformimisel (nt juba jõustunud Euroopa Semestri mehhanismi abil (eeskätt toetuste ning trahvidega ja seda nii rahaliselt kui moraalselt)) kui ka vastuolus suundumustega tsiviliseeritud  maailmas laiemalt (nt kui ainult kiigata praegust Davos’i Foorumi programmi ning publikut).

Samas on paratamatu jätkusuutmatuse loogikal/kontseptsioonil tugev imaginaarne poliitiline mugavuskonjunktuuri dimensioon olemas – nimelt saab selle abil hõlpsasti õigustada perifeeriariikide võimurite mistahes äpardpoliitikaga ning mehhanismidega põhjustatud süvakriise ning muid rahvuslikke majanduslikke ning sotsiaalseid vaegusi – kui fataalseid paratamatuseid ja seda kah maailma „parimate“ võimurite kõige „arukamate“ poliitikate puhul.

Selleks on ilmselt loogika/kontseptsioon vaja rajada eeskätt järgmistele libapostulaatidele:

a)     „vanad heaoluriigid riigid“ (nt ka Põhjalas) on stagneerunud ja sotsiaalsed ning peavad jätkusuutliku heaolu kursilt lahkuma ning kärpimisele ning maksude vähendamisele suunduma sest „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ – seda kõike eeskätt „pahaoluriikide“ (suur majanduslik ebavõrdsus, tööjõu väljaränne, kapitalide väljavool, kõrge inflatsioon, kõrged tööjõumaksud, kõlvatult madalad kapitalimaksud jne) eeskujul

b)    „Toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik. Euroopa ühine eelarve on mineviku majandust säilitav eelarve, … Kui Euroopas ükskord struktuurireformide (tööturg, sotsiaalsüsteem, investeeringud uue teadmuse loomisse, tegeliku ühtse siseturu loomine jne) asjus kokkuleppele jõutakse – ja tahaks väga loota, et see juhtub –, tähendab see nii olulist kulude kärpimist kui ka otseste subsiidiumide vähendamist.“ – järelikult jätkusuutlikkuse taotlemine on mõttetu sest see tähendaks ikkagi olulist kärpimist ning toetuste vähendamist – seega praeguse euroliidu konvergentsi kontseptsiooni likvideerimist (perifeeriariikide järeleaitamisest loobumist).

 

NB: postulaatides vaadatakse poliitmugavalt täiesti mööda võimalusest et ääremaades  „toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik“ selle tõttu et seal on nt jõustatud poliitmugavusest ning rahvuslikust makroökonoomilisest vaegteadmusest nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt täiesti vastutustundetult ja libateaduslikult täiesti ebakvaliteetne majandusmehhanism – et sellise mehhanismi puhul pole ääremaal isegi lõpmatute toetuste puhul mingeid heaolu lootuseid sest toetused lihtsalt kõlvatult kanditakse kodumaisest majandusest välja. Muide äsja EL regulatsioonina jõustunud Euroopa Semestri mehhanism on mõeldud taoliste hädade tohterdamiseks.

Tõsiteaduslikult on väide „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ täiesti mõttetu ja lõhnab ilmselt autorite mania grandiosa järele.