Makroökonoomiliselt huvitavad poliit-postulaadid

Makroökonoomiliselt äärmiselt huvitavad poliit-postulaadid:  Taavi Rõivas „Maksutõus halvaks Eesti arengu“ (PM 13.I 2012 lk 15)

a)     „Kümne aasta taguses Eestis oleks praeguses mahus eelarvetulude kogumiseks … vaja läinud pea sajaprotsendilist maksukoormust.“ – tõepoolest – kõrge geniaalse inflatsioonipoliitika ning spontaanselt paisuvate välistoetuste kasutamisega on valitsus sooritanud fiskaalimesid – oleks võinud isegi saavutada vastava saja viiekümne protsendilise maksukoormuse ületamise – suurpärane poliitsaavutus isegi arvestades et fiskaalia käib infleeritult

b)    „Enne Teist maailmasõda oli Eesti SKT inimese kohta suurem kui Soomel … „ – lõpuks ometi on meie poolt täiesti seadusandlikult autoriteetselt kõrgtasemelt vääratud soome majandusteadlaste  vastupidised suuremahulised valed Eesti pihta (vt nt „Estonia and Finland: A Retrospective Socioeconomic  Comparison“ Helsinki 1993 404 lk) – meie järjekordne suurepärane edu poliitökonoomilisel poliitikarindel eriti arvestades et tollel ajal SKT oli tundmatu ja nn hädisteadlased ei suuda sellest üle saada

c)     „1991. aastal alustasime mitu korda madalamalt tasemelt ja nüüd oleme jõudnud Soomest sama kaugele, kui 2000. aastal olime praegusest Eestist. (sic! lass mõtlevad kah, üe) … Põhjamaadega võrreldavale elujärjele jõuda, peab (sic!) Eesti majandus kasvama märksa kiiremini kui Soomes,“ – tõsiselt on taoline kiirem kasv täiesti võimalik mitte ainult võrdlusbaaside erinevusest vaid ka sellest et meie ettevõtlikkust soodustav keskkond võimaldab Soomest tegeliku GDP transformeerimist Eestisse mittetegelikuks (nt just massimeediast käis läbi et Soome maksupolitsei andmetel oli Soomest seitsme Eestisse registreeritud ehitusfirma arvele võltsitult kanditud kümneid miljoneid (vähendades nende rahvatulu ja suurendades meie oma) ja meie 0-kasumimaksu tõttu on neid miljoneid siit võimalik investeeringute nime all puhtalt tagasi kantida (vähendades meie kodumaiselt tegelikult kasutatavat rahvuslikku tulu ja suurendades nende oma) jne

d)    Ah jah – mis pealkirja puutub siis näib et viimatine kriis õpetas et paksema valitsusega/maksukoormusega riigid talusid kriisi paremini ja kõhnema valitsusega riigid kannatasid kriisis seda vähem mida vähem nad tegid mõttetuid kärpeid (nt Saksamaal hõive määr ei vähenenud üldse kogu kriisi jooksul aga Eestis langes ligemale 15% on siiani ligi 5% madalam kriisieelsest jne: vt nt –

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool
URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8749.asp

Author(s): Antonio Fatás, Ilian Mihov
Date of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): Business Cycles, Fiscal Policy, Stabilization

Abstract: We analyze empirically the cyclical behavior of fiscal policy among a group of 23 OECD countries. We introduce a framework to capture fiscal policy stance in a way that brings together automatic stabilizers and discretionary fiscal policy. We show that, for most countries, automatic changes in the budget balance play a stronger role in stabilizing output than discretionary fiscal policy. When compared across countries, changes in fiscal policy stance are predominantly linked to differences in government size. Tax revenues are close to being proportional to GDP and, combined with a relatively stable government spending, this leads to a countercyclical budget balance, which in turn helps stabilize aggregate demand. Furthermore, countries with less responsive automatic stabilizers, like the United States, tend to use countercyclical discretionary fiscal policy more aggressively. For all countries discretionary policy has become more aggressive in recent decades.

CEPR Discussion Paper Abstracts

www.cepr.org

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool Author(s): Antonio Fat�s , Ilian Mihov Publication Date: January 2012 … )

Jätkusuutmatuse loogika

Jätkusuutmatuse loogika: Urmas Varblane, Taavi Laur: Eesti teel toetussõltuvusse (EPL 12. jaanuar 2012 02:17)

Jätkusuutmatuse loogika on väga huvitav sest see on täielikus majandusteoreetilises vastuolus nii ELi lähema- ja  keskmise-ajalise suunitlustega ELi makroarengu edasisel koordineerimisel ja reformimisel (nt juba jõustunud Euroopa Semestri mehhanismi abil (eeskätt toetuste ning trahvidega ja seda nii rahaliselt kui moraalselt)) kui ka vastuolus suundumustega tsiviliseeritud  maailmas laiemalt (nt kui ainult kiigata praegust Davos’i Foorumi programmi ning publikut).

Samas on paratamatu jätkusuutmatuse loogikal/kontseptsioonil tugev imaginaarne poliitiline mugavuskonjunktuuri dimensioon olemas – nimelt saab selle abil hõlpsasti õigustada perifeeriariikide võimurite mistahes äpardpoliitikaga ning mehhanismidega põhjustatud süvakriise ning muid rahvuslikke majanduslikke ning sotsiaalseid vaegusi – kui fataalseid paratamatuseid ja seda kah maailma „parimate“ võimurite kõige „arukamate“ poliitikate puhul.

Selleks on ilmselt loogika/kontseptsioon vaja rajada eeskätt järgmistele libapostulaatidele:

a)     „vanad heaoluriigid riigid“ (nt ka Põhjalas) on stagneerunud ja sotsiaalsed ning peavad jätkusuutliku heaolu kursilt lahkuma ning kärpimisele ning maksude vähendamisele suunduma sest „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ – seda kõike eeskätt „pahaoluriikide“ (suur majanduslik ebavõrdsus, tööjõu väljaränne, kapitalide väljavool, kõrge inflatsioon, kõrged tööjõumaksud, kõlvatult madalad kapitalimaksud jne) eeskujul

b)    „Toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik. Euroopa ühine eelarve on mineviku majandust säilitav eelarve, … Kui Euroopas ükskord struktuurireformide (tööturg, sotsiaalsüsteem, investeeringud uue teadmuse loomisse, tegeliku ühtse siseturu loomine jne) asjus kokkuleppele jõutakse – ja tahaks väga loota, et see juhtub –, tähendab see nii olulist kulude kärpimist kui ka otseste subsiidiumide vähendamist.“ – järelikult jätkusuutlikkuse taotlemine on mõttetu sest see tähendaks ikkagi olulist kärpimist ning toetuste vähendamist – seega praeguse euroliidu konvergentsi kontseptsiooni likvideerimist (perifeeriariikide järeleaitamisest loobumist).

 

NB: postulaatides vaadatakse poliitmugavalt täiesti mööda võimalusest et ääremaades  „toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik“ selle tõttu et seal on nt jõustatud poliitmugavusest ning rahvuslikust makroökonoomilisest vaegteadmusest nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt täiesti vastutustundetult ja libateaduslikult täiesti ebakvaliteetne majandusmehhanism – et sellise mehhanismi puhul pole ääremaal isegi lõpmatute toetuste puhul mingeid heaolu lootuseid sest toetused lihtsalt kõlvatult kanditakse kodumaisest majandusest välja. Muide äsja EL regulatsioonina jõustunud Euroopa Semestri mehhanism on mõeldud taoliste hädade tohterdamiseks.

Tõsiteaduslikult on väide „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ täiesti mõttetu ja lõhnab ilmselt autorite mania grandiosa järele.