Ülo Ennuste majandusartiklid

Küsitavus

Kas sellest ei või duaalne makrokoordinatsiooni jama tulla?

Iseseseisvuspäeva eel Eesti Pank avaldas mulluse viimase kuu maksebilansi kiirhinnangu:  http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/818/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/300

Kuigi EP võib seda muuta annab see võimaluse makroökonoomika skolaaridel asuda hindama nt mullu kodumaisest majandusest (mitte segi ajada Eesti kogumajandusega=kodumaine kogumajandus+eksternaalne rahvuslik majandus) ka 2011 investeeringute väljavoolu paušaalselt.

Arusaadavalt on niivõrd keerukast esialgsest esoteerilisest tabelist mistahes agregaatide moodustamine suuresti  subjektiivne (hindaja makroökonoomikas piiratud teadmuse raamides nt) – kuid selle hoiatuse raames näib et suure tõenäosusega 2011 Eesti kodumaisest kogumajandusest voolas investeeringute nimetuse all välja bruto ca 3,5(+/-0,05) miljardit eurot (kusjuures vea hinnang ei sisalda autori võimalikke arvutusvigu ning ratsionaaluslünki ega vaegteoreetilisust).

Seega: a) investeeringute brutoväljavool oli üle poole eelarvest ja üle kolme korra ELi grantidest – selge et selline negatiivne makroanomaalia põhjustab nii meie kodumaisele kui ka rahvuslikule majandusele nii majandus-potentsiaali kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse arengu suboptimaalsuse (tuleb arvestada et meie GDP koosseisus näidatud investeeringud lähevad osaliselt välismaale töökohti looma vähendades siin palkade tõstmist ning seega hõive langust jne). Ning mis samuti oluline – euroliidu kontekstis ilmselt negatiivse divergentsi trendi (sigma konvergentsi mõistes), nt

 http://ec.europa.eu/economy_finance/articles/eu_economic_situation/pdf/2012/2012-02-23-interim-forecast_en.pdf

prognoosi kohaselt  tänavu Poolas GDP pc juurdekasv reaalset on tõenäoliset 70 eurot  suurem kui Eestis.

b) makroökonoomika studioosused ilmselt tõdevad et tõenäoselt suures osas taoline anomaalia on suures osas põhjustatud mitmetest ebakvaliteetsest finantsinnovatsioonidest – eeskätt mehhanismist tingnimega „0-kasumimaks“. Ja et peatselt „Euroopa Semestri“ mehhanismis taoline disfunktsionaalne äpardmehhanism ja selle tagajärjed kuuluvad peatselt tõenäoselt trahvitavate nähtuste hulka (nagu meil juhtus mako-suhkrutahviga) mis veelgi võib lisaks suurendada finantside väljavoolu.

veebruar 24, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.