U. Sõõrumaa „Edgati raamatud on mälestusmärk … „ (Pealinn 30.I 12 lk 8): „Eestis on olnud kaks iseseisvuse perioodi. Esimesel perioodil (1920ndatest 1940-ni) suutis Eesti ennast nii tööstuslikult ka kui põllumajanduslikult viia 20 aastaga Euroopa tippu, nii et Soome jäi meist maha.“ – see väide on igas mõttes võhiklik kui mitte öelda kehkenpükslik kui kasutada The Economist’ist E.Lucas’e väljenit meie mõnede majanduseliidite kohta: vt nt „Estonia and Finland“ ETLA 2003 404 lk – nt väikelaste suremus enne 1940. oli Soomes oluliselt madalam kui Eestis, GDP ametlik arvestus on soomlastel olemas alates 1900 ja meil usaldusväärsel kujul alates 1994 ning enne seda makroökonoomikas toimunu kohta on meil suur määramatus. Ja kus veel loogikaviga on see ilmselt olid soomlased meist juba 1920 ees (nt Gustav Suits’i arvates). Aga miljoniline riik tuulises kohas ei ole kunagi võrreldav nt Kesk-Euroopa riikidega majanduslikult sest peale suurte välispoliitiliste riskide suure vaese elanikkonnaga ja ebastabiilse naabri kõrval (makroökonoomiliselt: pahaolu riik kus barbaarne majanduslik ebavõrdsus) puudub meil nii mastaabiefekt (Saksamaa majandus nt üle saja korra võimsam) kui ka tingimisjõud (nt piirilepingu puhul) – niikaua kui meil pole brüsseli lõppmatuid toetusi ja et need riigist välja ei leki ka nt  „rikka“ Ida avarustesse .

US: „Savisaare raamatud pole niivõrd poliitilised, nad on hoopis oma aja märgid. Kui sa annad raamatu välja, siis talletad selle perioodi. Savisaare igas raamatus on tükk ajalugu ja kuna ma kirjutajat hästi tunnen, siis oskan selle väärtust ka hinnata. Mida rohkem selliseid raamatuid kaante vahele saab, seda parem.“ – täiesti võhiklik väide sest kui ajalooline raamat pole antud välja tõsiteadusliku kirjastuse poolt  (nt TÜ ek või EEPL ingl) – eelretsenseerituna tõsiteadlaste poolt – siis sellel ei ole mingit ajaloolist väärtust ja kui selliseid libateaduslikke ehk teadusliku loogika alusel verifitseerimata vähem ilmub seda parem rahvuslikule jätkusuutlikkusele (muide on tõsiseid hüpoteese et finantskriisi põhjustajaks oli eeskätt avaliku makroökonoomilise teadmusruumi madal kvaliteet/moonutatus/piiratus/hägusus, üks viimatisi mittepoliitilisi kommentaare selle kohta nt FT 30.I 12 – H. de Soto “Knowledge lies at the heart of western capitalism”).

Tõepoolest – nt samas on lõik ilmuvast ES raamatust vahepealkirjaga „Laar hävitas Eesti keskklassi …“ mis on täielik häma et mitte öelda häbematu poliitlaim Mart Laari kohta  nt:

ES: „Ilmselt tundis Swedbankile riiklikku puutumatust lubanud Laar ennast väga enesekindlalt just ajaloolise kogemuse tõttu. Ta suutis omal ajal hävitada Eestis põllumajanduse. Ju see asjaolu süstis temasse veendumust, et ta suudab hävitada ka Eesti keskklassi. Ta suutis luua vaesunud maaelanikkonna, ju arvas suutvat luua ka eluaegsete pangavõlglaste klassi. Mida muud sai silmas pidada Laari Swedbanki nõukokku soovitanud Swedbanki soovituskomitee esimees Allan Karlsson Laari Baltimaade tingimustes erakordset äritegemise kogemust kiites. Poliitikavälises tegevuses on Mart Laar ju ikkagi ajaloolane.“ – taevane arm – Laar hävitas Eesti põllumajanduse – kas ta mitte Laar ei hävitanud kogu Baltikumi põllumajanduse?

ES: „(Laar) Aitas raha maksuvabalt riigist välja viia.

Mart Laari halli kardinali roll ja käitumismustri sarnasus tema varasema tegevusega avaldub ka maksupoliitika teemadel. Eesti maksupoliitika Laari poolt veetav parempoolne orientatsioon on võimaldanud pankadel kasumeid kenasti riigist välja viia ilma Eestis makse tasumata. Eesti maksusüsteem on kaotanud palju, maksud on saanud Rootsi ja teised välisriigid. Täpselt sama käitumisnorm, mis kitsa rikaste kildkonna ja suure hulga vaeste tekitamine ühetaolise tulumaksu abil.“ – taevane arm – Laar pole enam ammu PM ja selle ajaga oleks ammu saanud valitsused kõlvatu 0-kasumimaksu tühistada aga seda Savisaar ei märgi et muidugi teha suitsukatet istuva valitsuse käpardlikkusele ja omaenda sellega kooskoalitsioonilisele lootusele. Muide 0-kasumimaksu isaks on ennast Gräzin nimetanud ja seda üdini ebaeetilist seadust ei kasuta mitte ainult hargmaised pangad rahadega manööverdades vaid eriti usinasti meie omad taikuunid (nt palmirandadesse villasid ehitades jne ning kurb fakt et mullu ainuüksi muude investeeringute nime varjus kanditi maksustamata üle kolme miljardi jagu väljamaale ehk ligemale poole eelarve mahus) – kuid sellest ES vaatab osavalt mööda sest nende hulgas on tema raamatude sponsoreid.

ES: „Seega oli ka eurole kiire üleminek üheks asjaks, mida Laari abil loodeti ja millega devalveerimisriski maha taheti võtta.

Parempoolne valitsus rapsis, mis ta suutis, ja Eesti rahvas euro ka sai. Pankade ja Laari jaoks pole midagi lahti, et euro tõi hinnatõusu, hulga globaalseid majandusriske ja kohustuse kinni maksta Lõuna-Euroopa riikide priiskavat elamist. Pankadel üks mure vähem ja eluaegseid laenuorje kergem hallata.“ – tõsiteaduslikult optimaalne eurole ülemineku aeg 2007 jaanuar keerati kihva kõrge administratiivse inflatsiooniga alates 2005 rahvuslikult vastutustundetult (vt nt  Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach.  In:  “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5^th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126:http://www.ies.ee/iesp/No3/) ja sellega saavutati rekordilise sügavusega masu mis muide halvas jätkusuutlikkuse – nt hõive langes siiani taastamatult eeskätt mitmete mõttetute kärbete tõttu mis tingisid tööjõu anomaalse väljarännu jne. Muide mõttetute kärbete ettekäändeks oli “euro saamise nimel” ja peale euro saabumist alustati uuesti ülemäärast inflatsiooni tõstmist et mugavalt eelarvet täita (seega kodumaise konkurentsivõime kärpimist ning rangemat rahvuslike finantsvarade kaudset konfiskeerivat maksustamist – aga nendest faktidest ES vaatab samuti mööda).

Sellest loeme et mehhanism („VV“) on:

„Valitsemise valvurid on  veebikeskkond, kus saad jälgida valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.

Jälgitavad tegevused on pärit enne riigikogu valimisi antud lubadustest ning koalitsioonileppest.“

Heakene küll et olgu selle „tegevusprogrammi täitmise“ jälgimisega kuidas on („VV“s on jälgimiseks esitatud üle poole tuhande pisikese valitsustegevuse mida saab valimislubadustest välja lugeda ja mis suures osas olid eeskätt häälte püüdmiseks teeseldud või eesmärkidena utoopiad (nt RFi “viie rikkama hulka” või IRL valimislubadustest „Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele“ ja millede kuuluvus (hägusloogika parameeter*) valitsustegevuse tõsist jälgimist väärivate tegevuste hulka on tühine ).

Kuid mis tõsiselt puutub „riigivalitsemise argipäeva“ jälgimisse siis selle puhul on ikka kõige olulisem kuivõrd ja millise efektiivsusega valitsus üritab teostada Eesti arengu riiklikke viimatisi strateegilisi hierarhilisi agregeeritud projitseeringuid nagu nt „KONKURENTSIVÕIME KAVA ’EESTI 2020’ (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt, 28.04.2011)“ : http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Konkurentsiv%C3%B5ime%20kava%20Eesti%202020.pdf

mis koostatud kooskõlas EL Komisjoni viimatiste vastavate konvergentsi raamdokumendiga nagu nt „Europe 2020“ (vt nt file:///C:/Users/user/Documents/11-iiii/12-I/Multiannual%20Financial%20Framework%202014-2020%20%20%20EU%20Budget%20%20%20European%20Commission.htm & http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF)

Häda on nüüd selles et nii „Eesti 2020“ ja „VV“  eesmärkide kui ka nendest tulenevate tarvilike tegevuste hulkade ühisosad näivat olevat üsna kasinad klassikalise ehk ratsionaalse loogika kontekstis – ja ainuke võimalus vähegi rangelt „VV“ ratsionaalsust käsitleda avaneb hägusloogika appi võtmisel (nt teatav valimisplatvormi prügitegevus lugeda küll tegelike valitsustegevuste hulka kuid väikese kuuluvusega, või täidetud tegevuste hulka kuid väikese kuuluvusega jne).

Nt riiklikes dokumentides on eeskätt sellised eesmärgid nagu rahvusliku majanduse jätkusuutlikkus ja tegevused nagu hõive ja selle määra tõstmine, vaesuse leevendamine, inflatsiooni alandamine, kogu välisvõla piirides hoidmine maksusüsteemi tsiviliseerimine (kõlvatu konkurentsi vältimine välisturul ja ebaõigluse leevendamine sisemajanduses), keskkonnakahjustuste piiramine, korruptsiooni vähendamine, pettuse kommunikatsioonis vähendamine, inimkapitali kvaliteedi tõstmine jne. Samas „VV“ tegevuste hulgast on eelloetutele raske ratsionaalseid vasteid leida.

Nt tegevuse Nr 48 (tähestiku järgi)

„Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele“ (üldisemal kujul paralleelsest Toetame jätkuvalt kodanikühiskonna organisatsioone ja algatusi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja … ” )

kuulutasin rahva arvamuse kohaselt 23.I 12 „täidetuks“ sest selle kuuluvus valitsuse pädevusse on nulli lähedane kuna selleks ei ole eelarves vastavat fondi fikseeritud või kui valitsuspoolne finantseerimine on ette nähtud väga häguselt nt hasartmängu institutsioonide poolt läbi mõne muuseumi vms – ja samas toimub kodanikeinstitutsioonide poolt eeskätt väliseesti annetajate lahkest heldusest konkreetselt mõõdetav tegevus (nt publikatsioonid) selle alal (vt nt SA Valge Raamat publikatsioone nt** isegi kolmes keeles).

Või nt tegevus koos ekspertide hinnangutega:

a)     „Kümne aasta taguses Eestis oleks praeguses mahus eelarvetulude kogumiseks … vaja läinud pea sajaprotsendilist maksukoormust.“ – tõepoolest – kõrge geniaalse inflatsioonipoliitika ning spontaanselt paisuvate välistoetuste kasutamisega on valitsus sooritanud fiskaalimesid – oleks võinud isegi saavutada vastava saja viiekümne protsendilise maksukoormuse ületamise – suurpärane poliitsaavutus isegi arvestades et fiskaalia käib infleeritult

b)    „Enne Teist maailmasõda oli Eesti SKT inimese kohta suurem kui Soomel … „ – lõpuks ometi on meie poolt täiesti seadusandlikult autoriteetselt kõrgtasemelt vääratud soome majandusteadlaste  vastupidised suuremahulised valed Eesti pihta (vt nt „Estonia and Finland: A Retrospective Socioeconomic  Comparison“ Helsinki 1993 404 lk) – meie järjekordne suurepärane edu poliitökonoomilisel poliitikarindel eriti arvestades et tollel ajal SKT oli tundmatu ja nn hädisteadlased ei suuda sellest üle saada

c)     „1991. aastal alustasime mitu korda madalamalt tasemelt ja nüüd oleme jõudnud Soomest sama kaugele, kui 2000. aastal olime praegusest Eestist. (sic! lass mõtlevad kah, üe) … Põhjamaadega võrreldavale elujärjele jõuda, peab (sic!) Eesti majandus kasvama märksa kiiremini kui Soomes,“ – tõsiselt on taoline kiirem kasv täiesti võimalik mitte ainult võrdlusbaaside erinevusest vaid ka sellest et meie ettevõtlikkust soodustav keskkond võimaldab Soomest tegeliku GDP transformeerimist Eestisse mittetegelikuks (nt just massimeediast käis läbi et Soome maksupolitsei andmetel oli Soomest seitsme Eestisse registreeritud ehitusfirma arvele võltsitult kanditud kümneid miljoneid (vähendades nende rahvatulu ja suurendades meie oma) ja meie 0-kasumimaksu tõttu on neid miljoneid siit võimalik investeeringute nime all puhtalt tagasi kantida (vähendades meie kodumaiselt tegelikult kasutatavat rahvuslikku tulu ja suurendades nende oma) jne

d)    Ah jah – mis pealkirja puutub siis näib et viimatine kriis õpetas et paksema valitsusega/maksukoormusega riigid talusid kriisi paremini ja kõhnema valitsusega riigid kannatasid kriisis seda vähem mida vähem nad tegid mõttetuid kärpeid (nt Saksamaal hõive määr ei vähenenud üldse kogu kriisi jooksul aga Eestis langes ligemale 15% on siiani ligi 5% madalam kriisieelsest jne: vt nt –

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool
URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8749.asp

Author(s): Antonio Fatás, Ilian Mihov
Date of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): Business Cycles, Fiscal Policy, Stabilization

Abstract: We analyze empirically the cyclical behavior of fiscal policy among a group of 23 OECD countries. We introduce a framework to capture fiscal policy stance in a way that brings together automatic stabilizers and discretionary fiscal policy. We show that, for most countries, automatic changes in the budget balance play a stronger role in stabilizing output than discretionary fiscal policy. When compared across countries, changes in fiscal policy stance are predominantly linked to differences in government size. Tax revenues are close to being proportional to GDP and, combined with a relatively stable government spending, this leads to a countercyclical budget balance, which in turn helps stabilize aggregate demand. Furthermore, countries with less responsive automatic stabilizers, like the United States, tend to use countercyclical discretionary fiscal policy more aggressively. For all countries discretionary policy has become more aggressive in recent decades.

CEPR Discussion Paper Abstracts

www.cepr.org

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool Author(s): Antonio Fat�s , Ilian Mihov Publication Date: January 2012 … )

Jätkusuutmatuse loogika on väga huvitav sest see on täielikus majandusteoreetilises vastuolus nii ELi lähema- ja  keskmise-ajalise suunitlustega ELi makroarengu edasisel koordineerimisel ja reformimisel (nt juba jõustunud Euroopa Semestri mehhanismi abil (eeskätt toetuste ning trahvidega ja seda nii rahaliselt kui moraalselt)) kui ka vastuolus suundumustega tsiviliseeritud  maailmas laiemalt (nt kui ainult kiigata praegust Davos’i Foorumi programmi ning publikut).

Samas on paratamatu jätkusuutmatuse loogikal/kontseptsioonil tugev imaginaarne poliitiline mugavuskonjunktuuri dimensioon olemas – nimelt saab selle abil hõlpsasti õigustada perifeeriariikide võimurite mistahes äpardpoliitikaga ning mehhanismidega põhjustatud süvakriise ning muid rahvuslikke majanduslikke ning sotsiaalseid vaegusi – kui fataalseid paratamatuseid ja seda kah maailma „parimate“ võimurite kõige „arukamate“ poliitikate puhul.

Selleks on ilmselt loogika/kontseptsioon vaja rajada eeskätt järgmistele libapostulaatidele:

a)     „vanad heaoluriigid riigid“ (nt ka Põhjalas) on stagneerunud ja sotsiaalsed ning peavad jätkusuutliku heaolu kursilt lahkuma ning kärpimisele ning maksude vähendamisele suunduma sest „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ – seda kõike eeskätt „pahaoluriikide“ (suur majanduslik ebavõrdsus, tööjõu väljaränne, kapitalide väljavool, kõrge inflatsioon, kõrged tööjõumaksud, kõlvatult madalad kapitalimaksud jne) eeskujul

b)    „Toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik. Euroopa ühine eelarve on mineviku majandust säilitav eelarve, … Kui Euroopas ükskord struktuurireformide (tööturg, sotsiaalsüsteem, investeeringud uue teadmuse loomisse, tegeliku ühtse siseturu loomine jne) asjus kokkuleppele jõutakse – ja tahaks väga loota, et see juhtub –, tähendab see nii olulist kulude kärpimist kui ka otseste subsiidiumide vähendamist.“ – järelikult jätkusuutlikkuse taotlemine on mõttetu sest see tähendaks ikkagi olulist kärpimist ning toetuste vähendamist – seega praeguse euroliidu konvergentsi kontseptsiooni likvideerimist (perifeeriariikide järeleaitamisest loobumist).

NB: postulaatides vaadatakse poliitmugavalt täiesti mööda võimalusest et ääremaades  „toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik“ selle tõttu et seal on nt jõustatud poliitmugavusest ning rahvuslikust makroökonoomilisest vaegteadmusest nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt täiesti vastutustundetult ja libateaduslikult täiesti ebakvaliteetne majandusmehhanism – et sellise mehhanismi puhul pole ääremaal isegi lõpmatute toetuste puhul mingeid heaolu lootuseid sest toetused lihtsalt kõlvatult kanditakse kodumaisest majandusest välja. Muide äsja EL regulatsioonina jõustunud Euroopa Semestri mehhanism on mõeldud taoliste hädade tohterdamiseks.

Tõsiteaduslikult on väide „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ täiesti mõttetu ja lõhnab ilmselt autorite mania grandiosa järele.

Edasi, kui Teie nt analüüsite mingeid makroökonoomilisi kärpeid siis püüdke siiski vaatamata oma sõltuvuspiirangutele vahet teha kas need toimuvad kodumaise majanduse arvel või rahvusliku majanduse välissektorite arvel – sest muidu muutuvad kodu Teie käsitlused täielikuks absurdiks.

Nt viimastel aastatel ei ole nn muude investeeringute väljavoolu mitte kärbitud vaid sellel on lastud üha võimsamalt vohada: nt veel 2009 toimus muude investeeringute väike sissevool ja kui tänavu on GDP 16(+/-0,5) miljardit ja sellest maha võtame 3 siis väga jämedalt jääb kodumaises majanduseses kasutamiseks kodumaist kogutulu 13(+/-0,5) miljardit – kusjuures nt 2009 (kõige madalam) oli vastav näit ca 13,8 – seega võrreldes kõige magalama aastaga toimub tänavu vaatamata GDP rekordkasvule tänavu ca 8% ikagi kodumaiselt kärpida suure tõenäsusega piirides 0,3 kuni 1,3 miljardit eurot (mis muide ei olegi  väga valuline sest nt vahepeal on ilmselt kümned tuhanded kodumaisest tasulisest hõivest lahkunud jne).

Teiseks ja mis veelgi tähtsam et kui hakkate prognoosima euro/tsooni kokkuvarisemist jne – siis päris tõsiselt vaadake enne vähemasti ECB projitseeringuid – praegu nt eeskätt tõlget:

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/EKP/bylletaan/_2011/_12_2011.pdf?ok=1 Muideks selles on kah IMF ja Komisjoni prognoose aga The Economist’i tuleb lisaks vaadata ja mitte mingisuguseid bulvari tabloide ning FTst ka ainult tunnustatud analüütikuid ja mitte korrespondentide püstolpostereid.

Jürgen Ligi “Kus peitub kriis ja mis temaga teha” (PM 21.XII 11 lk12)

Jõululäkitus meie rahandus-establishment’i superkorrustelt kokkuvõtvas lõigus kõlab eeskätt niimoodi:

“Vananev Eesti ja Euroopa peavad omaks võtma, et riigil tuleb enne kulutamist teenida ning osa säästa … (riigi) tugi kodanikule peab sõltuma tegelikust vajadusest ja sellest, kas ta (sic! “ta” on objektilt ähmane, üe) on erainitsiatiivist (mõttelt ähmane) tõhusam.”

Ja:

“Valimiste ajal tuleb esitada poliitikutele õigeid nõudmisi – mitte uut poliitikat, nägusid, algusi, vaid alustõdesid, mis tagavad heaolu ja tuleviku.”

Selge et kui rahandus räägib – olgugi et ähmaselt – siis nii riik kui ka kodanik kuulab:

A)    Riik saab teenida eeskätt kõrgest kaudsest inflatsioonilisest maksust (muusika ka finantsinstitutsioonide kõrvadele – eriti kasiino laadsetele – kuigi kofiskeeriv maks hoiustajatele) ning mitmetest otsestest tulu ning kulu maksudest ja nendest meil veel ei ole kehtestatud nt ei tegevustele Pigou’ (võib asendada/täiendada  kasumimaksu) ega tehingutele Tobin’i (võimaldaks nt vähendada börsi kõigutamist) maksu, samuti mitte kapitalide väljaveo maksu (vähemalt välistoetuste arvelt kapitalide väljaveo maksu), konfiskeerivat varamaksu jne)

B)     Kodanik võib esitada valimistel ainult “alustõdesid mis tagavad heaolu ja tuleviku” ja ei või mitte nägusid valida ning argiselt riigile esitada nõudmisi tugitoetustele kui need ei ole kodaniku erainitsiatiivist tõhusamad. Täpsustavalt “Kodanikel ei saa olla õigusi, mis ületavad nende summaarse panuse, aga seda panust tuleb paremini jagada.” – kuidas paremini jadada (nt kui palju kasumeid maksustamata väljamaadesse kantida jne) seda teavad kõige paremini need kes on kõige võrdsemad ja seega riigilt väljapressimisega traditsiooniliselt ei tegle nagu meie demokraatia kriisis seda huvigrupid taditsiooniliselt tegevat – sõnaga – valijad peavad oma nõudmistes suud seadma võimkonna jätkusuutlikkuse järgi

D) aga kõige tähtsam mis meie rahandus-admin kogu rahvusliku suuvärgi seadmise kohta dikteerib on:

“Riik peab püsima piirides (sic!) nii rahaliselt kui funktsioonidelt.” 

Tõepoolest – riik peab jääma piiratud ratsionaalsuse piiridesse ja nt ei tohi hakata kröösustele ütlema et nt “lõpetage ära riigist maksustamata kasumite asjatundmatu ja ebaeetiline väljakühveldamine palmisaartele ja kõrbedesse ning arenguriikide soodesse ja võsardikesse ” – nagu riik ise ilmselt ei tohi ka mingeid poliitikaid kavandada mis rahaturgudele vastukatva (nt inflatsiooni langetamine euroala kriteeriumi täitmise tasemele, nt kasumimaksu taastamine, nt kapitalivoogude reguleerimisese sisseseadmine jne);

nt riik ei tohi hakata erameediale ütlema “et lõpetage ära partnerriikide     sigadeks sõimamine ja vastutustundmatute ning asjatundmatute finants-politikaanide hämade avaldamine rahvuslikult olulistes majandusarengu küsimustes

nt ilmselt riik ei tohi loobuda meie kriisi kohta hämade ja müütide korrutamisest nt samas Ligi kirjutab “Jutt konkurentsivõime kriisist on kasutu, sest sõltumata võimetest saab kulutada neile vastavalt.”  - taevane arm kui see ei ole täiest mõttetu vassimine/häma meie kriisi jätkumiselt tähelpanu kõrvale juhtimiseks siis mis see on (muide kriisi jätkumise ilmingud on eeskätt: tööjõud rändab välja, kapitali voolab riigist rohkem välja kui toetusi Brüsselist sisse tuleb, inflatsioon rikub räigelt euroala kriteeriumit, reaalselt vaesusrisk suureneb, kogu maksusüsteem on tasakaalust rängalt väljas (nii makro-ökonoomilises kui ka eetilises mõttes), reaalselt kolgastumine euroala kontekstis süveneb jne).

Ilmselt pealkirjas esitatud küsimustele üheks osavastuseks autorile on – lõpetage mõttetu hämamine (“häma” on siinkohal piiratud ratsionaalsusega hägusloogika mõttetu produkt – hämamise kahjulikkusest vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf).

Selline jõulusõnum siis RMilt kuid peaaegu samaga on sekundeerinud ka EP 23.XII 11 ERRis.

Kasvõi ainult artikli eest – Edward Lucas: kui kõik oleksid nagu Eesti, poleks mingit kriisi  (PM 9.XII 11 lk 14).

Mõtleks kui mõnusalt E.L. meie kohta kirjutab „Te olete õieti väga heas olukorras, sest … te olete sees (eurotsoonis, üe). Ühtegi otsust ei saa langetada ilma teieta ning teie majandus on nii paindlik ja sitke, et kui kõik läheb  h a l v a s t i , suudate te kiiresti taastuda.“ – eriti õige et „sitke“ – ütleks et kohe nagu tallanahk – ja neli korda paindlikum/õhem kui keskmise inglishmanni beefsteak (s.o netorahvatulu elaniku kohta oli UK 2010 neli (sic!) korda kõrgem kui Eestis. NB kasutan siin netorahvatulu NNI sest just selle indikaatori osas on UK eriti silmapaistev kogu EU piires ja seda ilmselt tänu Londoni City eliitsele finantskliimale).

Ja mis veelgi olulisem, seoses äsjase Ülemkoguga E.L. ei häma ähmasest „suveräänsuse äraandmisest“  UK poolt vaid selgelt ütleb välja et „Me oleme kohutavas olukorras, sest  oleme harjunud senise maksutasemega (nt 0-tase finantstehingutele, üe). Kujutage, et Londoni Citys töötab sisuliselt äärmiselt tulus kasiino.“ -  kujutame tõesti ette et Brüssel tahaks et selle kasiino äärmiselt kõrgeid finantstehingute tulusid tuleks hakata õiglaselt maksustama (sama kohutav meie valitsusele kui meil kasumeid hakata maksustama) et vältida makromajanduslikke tasakaalustamatuseid kogu ühisturu ulatuses ning asi ei ole mingis suveräänsuses. Mis veelgi kohutavam et seda peaks tegema hakkama rahandusminister  Osborne – kuid siis see valitsus kukuks – aga kui UK ei hakkaks finantstehinguid maksustama siis tuleks liidulepingu uute täienduste alusel automaatselt kaela brüsseli sanktsioonid – seega poliitiliselt parem on ikka UK poliitikutel ning pressil hämada et UK ei anna ära oma suveräänsust ja paugutada uksi.

„Me oleme kohutavas olukorras … „ – siinkohal tuleks E.L. tekstile lisada et Maastrichti inflatsioonikriteeriumide rikkumises on UK samuti kohutavas olukorras (muide finantsinstitutsioonide kõrvadele näib kõrge inflatsioon ja riikide võlakirjade suured toogid olevat taevane muusika)  – kuid mitte nii kohutavas kui eurotsoonis Eesti; samuti on EU kontekstis on UK Gini näit sama kohutav kui Kreekal (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/web/_download/Eurostat_Table_tessi190HTMLDesc.htm)   ja kohutavam kui Eesti näit.

Veelgi armsam oli E.L. sõnum  „ … Eesti on sees ja Georg Osborne peab Jürgen Ligi paluma, et see selgitaks mis toimub eurotsoonis.“ – tõest tore sest iirlased ei selgitaks midagi – veelgi toredam see et artikkel oli ilmselt E.L. oli oma artikli päevi varem PM toimetusse saatnud kui UK PM David Cameron Ülemkogus uksi hakkas paugutama. Ilmselt oli juba ette teada et Ülemkogust tuleb punane heeringas sest Komisjonil oli plaan B eurotsooni kohta juba ammu tagataskus ja praeguseks juba jõustatud kujul (REGULATION (EU) No 1174/2011 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 16 November 2011 on enforcement measures to correct excessive macroeconomic imbalances in the euro area). 

PS – väga asjalik analüüs mis E.L. hüpoteese tagantjärgi kinnitab:

Respekt Gräzin’ile, eriti seetõttu et selle kogu mõistusest essee autor on väljastpoolt vastavat asjakohast alalist komisjoni ja seega vist nt omaselt mitte vaimult liialt ülekoormatud nt kasvõi palmisaartel kinnisvara arendustega või äriühingute nõukogude tugitoolidega vms.

Allpool mõningaid lõike sellest esseest jutumärkides „…” ning nendele ühe lugeja pooldavaid remarke aedikutes #…#.

„Praegune Euroopa Liidu lepe ei kõlba tõepoolest mitte kuhugi – ta pillub kaikaid kodaratesse tervele mõistusele … „ – # vääriks Euroopa Hümni stroofiks #

„palju ülistatud “euroopalikkus” ja “euroopalik käitumine” tähendab eeskätt ikkagi valskust ja tüngategemist.” – # tõesti, Nemesis ise poleks juriidiliselt usaldusväärsemalt suutnud seda tõsiasja väita #

„Uues ELis peab kehtima rangelt tsentraliseeritud ja kiirelt toimiv ning kohe korrigeeriv eelarvete tasakaalu jälgimise süsteem. Eesti jaoks ei muuda see midagi … „ – # siinkohal soovitaks autoril oma ideoloogilist rangust veelgi tõsta klausliga et see süsteem ei tohi laieneda nt inflatsiooni jälgimisele ja eriti mitte mingite võimurite või pankade eetikate jälgimisele tsentraliseeritult  - samuti oleks oluline reitingu agentuuridele nina peale visata et nad lõpetaksid Eesti ähvardamise meie suveräänse inflatsioonilise maksustamispoliitika arvel (nt Fitch 5.VII 2011 täiesti häbematult lõpetas oma memorandumi niimoodi:

“sign of overheating – for example arising from inflation or
balance of payment imbalances – could put downward pressure on the rating.”) #

„Ei kutsu kohe vastuväiteid esile ka idee muuta EKP “viimseks pangaks”.” – # „viimne pank” on väga tabav termin sest seostub kohe doomsday’ga ja selles mõttes tabavam Mereste kohmakast „viimase instantsi” terminist #

„Ent on kaks ideed, mis ei sobi kuidagi. Esimene: ühtse maksubaasi ja -süsteemi loomine euroalas ja ELis. … Aga selles, et me hakkame osalt just tänu maksupoliitikale elama paremini kui teised, pole midagi halba, on ju?” – # väga tervemõistuslik ja eriti usaldusväärne väide mis lisaks ei vaja mingeid  raketiteaduslikke  matemaatilisi väljamõeldisi selle väite verifitseerimiseks sest empiiriliselt juba selge et meil juba osalt inimesi kes maksuseaduse kompileerimisega kokku puutunud elab juba paremini kui teised  - kuid eriti tuleks rõhutada et just meie edukat inflatsioonilise maksustamise poliitikat mis meie üheks rikkuse-edukuse aluseks ei tohiks tsentraalselt ära solkida, on ju?#

„Teiseks, idee maksustada finantstehinguid pole mitte ainult rumal (näiteks: kuidas määrata tehingu koht?), vaid ka majandusfilosoofiliselt vale. Selle alus on bolševistlik idee, et “puhtad” väärtpaberitetehingud on kurjast, et nad on spekulatsioon, mida tuleks piirata. Likviidsus on väärtus omaette, et turg saaks toimida, ja turg on väärtus omaette, et me ei peaks elama vaesuses ja alanduses.” – # täiesti geniaalne on bolševismi omistamine EL poliitikale ja selle termini rakendus dialektilise loogika alusel – kui on mõnel tervemõistuselisel on raskusi selle loogikaga siis võiks abiks olla selle matemaatiline mudel ehk „hägus loogika” (Zadeh 1965) mis tugineb väga omapärastel hägusatel hulkadel – nendes hulkades on vastandite absurdne ühtsus loogiliseks lähteks (nt hägusloogika järgi “bolševistlikkude ideede hulka” kuuluvad mingil määral mõningad kapitalistlikud ideed ja vastupidi ning  “puhaste väärtpaberite hulk” sisaldab nii puhtaid kui musti pabereid ning vastupidi), ja selles võtmes on lahti muugitav ka järgmine lause kodutööna #

„ …võiks lubada, et range (Brüsselist, üe) järelevalve alla läheks see, kust, kuidas ja millise väärtusega väärtpaberid (meil, üe) turule ilmuvad. Nii, nagu tarbijakaitsete jälgib, et meile ei müüdaks triikrauda, millest särtsu saab.”

Bayes/Popper/Rehn printsiipide spektrist euroalal jätkuvalt mažoorsem helin  

Tõepoolest:

1. Praeguseks võib heterodokselt makro-ökonoomiliselt konsensuslikult vist pea-aegu kindlalt väita et eeskätt põhjustas euroliidu nn krediidikriisi hargmaiste pankade ja mõningate perifeeriariikide vastutustundetute valitsuste omavahelised win-win mahhinatsioonid maksumaksjate arvel – mis osutusid võimalikuks kõigepealt nii rahvuslike majanduste arvepidamiste ning statistikate ja eelarvete hägususest ja moonutatavusest kui ka pangandus/rahaturgude mehhanismide madalast kvaliteedist mis ärgitasid asjaliste poolt vaegteadmuslike ebaeetiliste instrumentide ja strateegiate produtseerimist ning kommunikatsiooni ähmastamist ja hämamist ning hägusloogikaga avaliku teadmuse risustamist. Seda viimast eriti meie rahvuslikus teadmusruumis ja just viimatistel kuudel mis ilmselt näitab et rahvusvahelised rahaturud ning hargmaised pangad ja kullakaupmehed (paanikas rahvalt kõlvatult raha välismaa pankade kullakeldritesse transformeerimine) jne püüavad teha viimaseid pingutusi euroala laenukriisi pealt kasu lõikamiseks ja põlga ära perifeeria kasutamist ja eriti mitte Eestit kus kõlvatuid finantsmahhinatsioone suurepüraselt hõlbustab nt 0-kasumimaks riigi möödavaatamine kapitalide väljamaadesse kantimiisest jne. Nt 30.XI 11 PM esitab kompilatsiooni “Maailm mõtleb euro lagunemisele” mis täiesti vastutustundetult on kompileeritud nurgataguste analüütikute euroskeptilistest bulvarihämadest. Seda samas kui nt euroskeptilised FT 30.XI 11 avaldab tippteadlase artikli Martin Feldstein ”Italy can save itself and the euro” ja The Economist konstruktiivse kvaliteetanalüüsi “ The future of the EU Two-speed Europe, or two Europes?”  ja WJS täiesti positiivse analüüsi “Sarkozy Can Help the Euro—and Himself” või  FT 2.XII 11 juhtkommentaar “This time they may save the euro“ (Take a deep breath. Here is a mad proposition: Europe is about to save the euro. Don’t bet the bank on it. European leaders have shown an unmatched talent for messing things up. But there has been a change in the political dynamics of the continent’s …).
2. Praeguseks on eeskätt volinik Rehn esitanud tänavu rea kvaliteetseid memorandumeid euroliidu makroökonoomiliste koordineerimismehhanismide tugevdamiseks ja seda eriti Euroopa Semestri mehhanismi jõustamiseks (vt nt (**) mille järgi nt mõne ministrinna sõnum Brüsselisse et „oleme moosisööja rahvas” kuulub edaspidi trahvimisele nii moraalselt kui ka materiaalselt, rääkimata inflatsioonikriteeriumide rikkumise trahvistamisest jne) – mis juba tulevasest aastast kogu euroliidus teadmuspõhiselt pea-aegu kindlasti kommunikatsiooni usaldusväärsust tõstab ning koordineerimist tugevdab – seda eeskätt perifeeriariikide majanduspoliitikate mako-ökonoomilist vaegteadmuslikkust konsultatiivselt leevendades (vt nt asjatundmatute kärbete paradoksi – FT November 24, 2011 11:47 pm “Why cutting fiscal deficits is an assault on profits” By Martin Wolf)  ) ning seega taoliste kriiside riske püüab ennetavalt minimeerida jne. Muideks Rehn’i käe all koostatud hiljutine Sügisprognoos ei sisalda enam märkust “praeguse majanduspoliitika jätkumisel” – märk mis asjatundmatutele võib mitte omada tähendust kuid mis on tegelikult oluline jätkusuutlikkuse teadmuspõhisel prognoosimisel (seega Sügisprognoos on makroökonoomilises mõistes indikatiivne plaan ehk normatiivne projektsioon). Kahetsusväärselt jääb Rehn’il siiski ähmaseks kuivõrd Brüssel üritab hakata jooksvate (lühiajaliste majanduspoliitikate kõrval koordineerima ka liikmesriikide pika-ajajalisi/evolutsioonilisi struktuure (majandusmehhanisme ja institutsioone – evolutsioonilise makroökonoomilise normatiivse modelleerimise üks näide rahvusvahelistest teadusarhiividest – http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF). Nt kas meie 0-kasumimaks mis ilmselt jätkusuutmatu kõlvatu nii liimesriikide konkurentsis välisinvesteeringutele kui ka meie kodumaisele majandusele sest ärgitab kapitalide väljavedu ning tööjõu väljarännet (töökohti luuakse väljamaades) ning seega vähendab meie rahvusliku majanduse edasist kasvu – kas Brüssel kavatseb seda meie endi sügavama periferiseermise poliitikat euroalal edasi taluda? Kahetsusväärselt meil rahvuslikult on praeguse koalitsiooni majandusideoloogia tõttu rahvuslik ratsionaalsus piiratud eeskätt mehhanismide rekonstrueerimiseks ja sellest on EL Komisjoni patriootiliselt informeeritud: http://uloennuste.wordpress.com/2011/10/04/memo/. Ja mis kõige olulisem on see et novembri keskpaigas kehtestati põhilised    ülalmärgitud makrökonoomilised printsiibid ELi koordineerimise mehhanismide täiustamiseks EL regulatsioonideks (vt nt http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:306:0008:0011:EN:PDF) ning need jõustuvad detsembris (viimati nimetet dokumendi makroökonoomilise olulisuse tõttu lisan teksti arhiivimaterjalina Lisas.
3. Kuid „euroala kohe-kohe varisemise” ekspertide ning rahaturgude hetkelise volatiivse käitumise järelduste ning meie tabloidide asjatundmatute paanikaõhutamiste kohta tuleb ütelda – a) taoliste ekspertide kohta võiks öelda et reeglina nende argumentatsioonid osutuvad Popper’i printsiipide järgi analüüsides täielikult mõttetuteks (***) või kui nendes ekspertide sõnumites sisalduvad mingidki tõeterakesed siis reeglina need Bayes’likult kinnitavad euroala jätkusuutlikkuse tõenäosuse tõusu (****) –  b) aga rahaturgude praegused tegutsemismehhanismid ja tegutsejate teadmuskvaliteet (piirdub üldiselt sagedusliku käsitlusega) on allpool igasugust moodsa makro-ökonoomilise kriitika piiri (ei Tobin’i makse ja meil isegi puuduvad isegi hargmaistel pankadel kasumimaksud, ähmane välistehingute statistika ning börs ilmselt manipuleeritav makro-teadmuse mõistes jne) ja ei saa mingiks ratsionaalseks informatiivseks aluseks olla ning – c) meie tabloidide eurovastased paanikaõhutused on üldiselt vastustundetud häbiväärsed FT ja Economisti artiklite tõlked sisuliste väärmoonutustega ning seega makro-ökonoomiliselt teadmustühised (vt ka K.Tarand “Kuidas pääseda Euroopa rusude alt” Sirp 24.XI 11). Loomulikult taolised oma/kliki kasu huvides hägusloogiliselt produtseeritud konjunktuurilised üllitised mürgitavad rahvuslikku teadmusruumi ja pidurdavad rahvusliku majanduse arengut ning teadmuspõhise halduse puhul peaks kuuluma nii moraalse kui ka rahalise trahvimise alla (teoreetilisi aluseid vt nthttp://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf  mis on rahvusvahelistes teadusseltsides läbi arutatud)
4. Teadmuspõhiselt on praeguste viimatiste oluliste sõnumite Popper’i käsitluse taustal üsna kindlasti suur Bayes’lik risk et praegu Rehn’ilikult reformitava euroala jätkusuutlikkuse tõenäosus nähtavas tulevikus üha tõuseb (vt ka nt värske sõnumina asjatundja kvaliteetartiklit http://blogs.ft.com/gavyndavies/2011/11/27/thinking-the-unthinkable-on-a-euro-break-up/#ixzz1eyJUW2EI
   Thinking the unthinkable on a euro break-up
   November 27, 2011 4:20 pm by Gavyn Davies)

*******************************************************

(*) T. Bayes (beiz 1702-61) tuletas valemi aprioorse tõenäosuse täpsustamiseks uue sõnumi alusel ja seega mistahes statistilist analüüsi ei pea alustama teadmustühjalt lehelt nagu sagedusliku printsiibi puhul vaid makro-analüüsi puhul lähevad sisse ka evolutsioonilised kogemused  (muide see valem on tähelepanuväärselt isegi  Collins’i paksemates keelesõnaraamatutes – seega euroopalikus üldkultuurilises kasutuses ja väga kahetsusväärne et nt meie suusaliidu juhid seda printsiipi ei valda)

K. Popper (1902-94) esitas 1935 teadmiste tõesuse kontrollimiseks falsifitseerimisprintsiibi mis teaduses praeguseks valdavalt kasutusel (selle printsiibi järgi nt iga hägusloogiline argumentatsioon (nt mitteadekvaatse statistika või primitiivse statistilise hinnangumeetodi alusel või nn ideoloogiline või muu müütiline seisukoht – on mittefalsifitseeritav ehk mõttetu ja jutul lõpp).

(**) http://www.epl.ee/news/arvamus/olli-rehn-me-ehitame-toelist-majandusliitu.d?id=51289800 ja mullusest http://uloennuste.wordpress.com/2010/05/13/eesti-ainuke-euro-ala-tosine-risk-on-et-%E2%80%9Eeuroopa-seminar%E2%80%9D-voiks-jaada-hambutuks/

(***) Mõningaid näiteid finantsanalüütiku H. Pajula loogika-abitusest makro-ökonoomilise süsteemi evolutsiooni analüüsi alal – nt ühes hiljutises ÄP.ee intervjuus (NB! eriti silmapaistvad hägusloogika manipulatsioonid intervjuus on 1) väite ja selle argumentatsiooni paigutamine erinevatesse teadmusruumidesse 2) teoreemis/teoorias väite ja argumendi ümberpööramine väitluse käigus 3) täiesti asjatundmatult autorilt sellel alal täiesti eba-adekvaatse kujutlusmudeli laenamine)

Nt selline küsimus esitati ÄPi poolt Pajula’le (mitte ilma tagamõtteta!):

“Viimatises PMi essees väidate kokkuvõttena poliitvaatleja Mark Steyn’i teooriale – “Sellist asja nagu stabiilsus ei ole olemas. Kui minu kodukohas Conneticuti jõgi talvel jäätub, ei jää vesi seal seisma. … ” – tuginedes sellele et väidate et see külm vesi praegu „selgelt voolab eurotsooni vastu” ja vihjamisi essee kogu kontekstis tähendab see järeldusena teadagi kogu euroopa uppumist.
Küsimus on et millise geniaalse loogikaga Teil õnnestus “selgelt näha” praegu selle jääaluse veevoolu pöördumist euro vastu? ” -

Pajula vastus:

“Vaatame õige seda asja nüüd koos pisut lähemalt.

1. Steyni 249-tähemärgilisel (koos tühikutega) tekstijupil ei ole teooriaga mitte midagi pistmist. See on kujund. Minu arvates väga õnnestunud kujund veel pealegi. (taevane arm – kui väide et “stabiilsust ei ole olemas” ei ole teooria siis mis asi see on, olgu pealegi et kunstlikult argumentatsioon on jõekujundi mudelina? üe)

2. “Euroopa uppumine” on samuti kujund, aga mitte Steyni ega minu, vaid Teie oma. (kus on väites “stabiilsust ei ole olemas” samuti (sic!) väitekujund? sest “uppumine” on siinkohal väitekujund? üe)

3. Jutu iva oli selles, et stabiilseid asju elus peaaegu ei ole. (taevane arm – teadusloogikas on staatilise ja dünaamilise (sic!) stabiilsuse mõisted, üe) Ka riigipiirid pole pikas perspektiivis muutumatud, ammugi siis valuutakursid (euro kurss on ujuv! üe). Eurotsoon on sisuliselt üks valuutakursside lukkulöömise (luuleline kujund! üe) võimalus (millistest kurssidest on jutt eurotsooni sees? üe) ehk – kui me jääme Steyni võrdpildi juurde – siis jää, mis tõmmatakse (sic! vägev täiesti ebaadekvaatne kujund jääst kui tekist! samas teame et eurotsoonis toimub pidev nii jooksev finantsilis-fiskaalne reguleerimine ning ka reguleerimis mehhanismide reformimine (nt parajasti Euroopa Semestri jõustamine nt mida jää sees kindlasti ei toimu! üe) üle lakkamatult edasi kestvatele muutuste (tootlikkuse erinevad kasvutempod, tarbijate eelistuste muutumine, tehnoloogline edenemine jne, jne). Ühel hetkel hakkab vesi paratamatult altpoolt jääd murdma ja minu arvates on see hetk eurotsoonis nüüd kätte jõudnud. (loe: vesi hakkab reformitavat tekki altpoolt murdma! üe)

Direktori (see on hea et on lisaks mõistusele autoril peas veel juht! üe) kokkuvõte: Kõik kirjapandud laused ei ole teooriad (tõsi –osa neist argumendid! üe). Tutvuge vahelduseks näiteks mõne luulekoguga.” (üe: see viimane dictum ei ole tõesti teoreetiline sest on imaginaarse direktori direktiiv ja selle üle väga tänulik ning kohe leidsingi ühe prof’i luuletaja värsi mida soovitaksin Teilegi Jõuluvanaga kohtumisel

“Maa, päikse seadus looduses ja inimeses,
vastuolude ja kokkukõlade on kestes
me olemuse tumestus ja valguskiir,
jõupingutuste mitmus, võrdlus, mõõt ja piir.
Alt varal valikute püüda, hüüda üles
ja ainet, ennast võita aja, ruumi süles
õnn sellele, kel põues köeb kuse loov (…)”).

Muide näib et Pajula eksimuslikkus tuleneb suures osas täielikust teadmatusest nii labastest asjadest nagu ELi koordineerimise tugevdamise uutest regulatsioonidest (vt nt Lisa).

Muide samal hägusloogika tasemel on ka meie mitmed teised euroala varisemise analüütikud kes küll nt väitekujundina kasutavad küll selliseid ebaadekvaatseid mudeleid nagu meie üks kullaärimees inflatsiooni mudelleeris kui „käest lahti läinud voolikut”, nagu mitmed meie vaimuhiied et „EL=NL”  jne. Või samuti samal kvaliteedi tasemel meie tabloidide sagedased vassimised – nt nii PM kui ÄP kus eriti FT artiklite  tõlkimisel reeglina vähemalt pealkirjad pööratakse sisult häbitult vastupidisteks – igal juhul eurovastasteks. Veelgi hämmastavam hägusloogika näite leiame PMis 29.XI 11 “Teadusmõte poliitikasse” kus nt väidetakse et “Eesti on väike (sic! üe) ja väga hästi organiseeritud riik ning tuntud rasketel aegadel julgete reformide läbiviimise poolest.” ning “jagada teostatud reformide kogemust teiste riikidega.” – taevane arm – õige aeg eurole üleminekuks 2007 mängiti poliitilistes valimiskemplustes auti – raskeid aegu tehti paljude mõttetute kärbetega ning reformidest kõrvalehiilimisega veelgi raskemaks ning seda euroliidus rekordiliselt ning praeguseks on nt hõive oluliselt madalam kriisieelsest, inflatsioon kõrge jne. Teiselt poolt essee tuumana väidetakse “On oluline, et  ka Eesti läheks sama rada (Lääne rada. üe) ning tugevdaks koostööd akadeemiliste uurijate ja poliitikasuunajate vahel.” – kõigepealt peaks meie väikeriigi mõnedki akadeemilised uurijad vähemalt sellele läänelikule tasemele jõudma et mõista mis siin on nii ideoloogiliste kui ka rahaliste piirangute tõttu sellises koostöös  implementeeritav peale võimurite tarkuse takkakiitmise? Nt TTÜ Majandusuuringute Teaduskeskuses on kooseisus ainul üks teaduskraadiga (mtk) töötaja; RM poolt nn sõltumatutele tadlastele antud tellimused olid eeskätt mõeldud ilmselt probleemidest möödavaatamiseks – nt sellest et kuidas pensioni süsteem  mõjutab vaesusriski või kuidas 0-kasuminaks mahitab kapitali riigist väljakantimist. Tõsi et meie e-riik on hästi organiseeritud selles mõttes et nt kõikidele vaesusriskis pensionäridele saadekse e-meilid konfiskeerivate eramumaa maksude täies ulatuses maksukohustustuste kohta – kuid jäetakse juurde lisamata et neil on võimalus esitada taotlus mõningase maksusoodustuse kohta maksu tagasisaamise näol kui nad on suutelised õigeaegselt kohalikku omavalitsusse kohale ilmuma koos kirjaliku avaldusega – siin vist on tõesti midagi meil läänele õpetada .

Kahetsusväärselt mitmete meie analüütikute kirjatõid iseloomustab sadistlik ideoloogiline/müütiline viha põlvkonna vastu kes neile palju head teinud ja suuresti praegust infrastruktuuri loonud nii aineliselt kui ka ainetult.

Hägusloogika alal sekundeerib pangandushuvide kaitsjat H.Pajula’t eriti edukalt tema kolleeg P.Koppel esseega “Sotsialismi viimane kriis” PM 1.XII 11 – nt mõned vastuoksused mõttetuste käikudes: 1) ühelt poolt “Ma olen veendunud, et EKPs istub koos üks suuremaid koguseid kontsentreeritud ajupotentsiaali planeedil Maa,” ning teiselt poolt on nad seal kõik in corpore Koppel’ist (suhtpiiratud infoga) ikkagi müoopiliselt ebapädevamad keskpanganduse alal “ainult enese ette nägemine on muidu geniaalsed inimesed (keskpanga koosseis, üe) täielikult silmaklapistanud?” 2) nii sotsialism kui kapitalism on Koppel’i teooriates hägusad hulgad (vt Zadeh’i hulgad) mis võimaldab autoril välja vingerdada piinlikust olukorrast et geniaalne finantsanalüütik ei näi õhkagi teadvat kapitalismi tüüpidest ning sotsialismi tüüpidest ning nende hübriididest ning evolutsioonist – seega mistahes “hoolekanderiik” kuulub mõlemasse hulka nagu just mõttetuste arendamise käik nõuab. Muide hoolekanderiik on samuti makroökonoomiliselt mõttetu mõiste  jne. Sõnaga kogu Koppel’i teooria traagel-niitide  tagant paista välja et meie privaatpanganduse strateegile sobiks hüper-inflatsioon marjaks ära nagu kullaäritsejatelgi ja  seda kasvõi kogu Lääne-Euroopas elustandardi langetamisega 3) Koppel’il pole ilmselt ka teavet volinik Rehn’i poolt disainitud euroliidu makroökonoomilise koodrineerimise  mehhanismide uuest regulatsioonist.

(****) Nt Valitsuse 24.XI 11 pressikonverentsi stenogrammist -  PM Ansip: „Kui võtta kõige mustemaid stsenaariume, siis mõned räägivad 20, mõned 40%lisest majanduslangusest, mis võib tabada tervet Euroopat. Mina muidugi seda ei usu. Aga paljudel puhkudel on nii, et ei usu, aga igaks juhuks tuleb valmistuda. Kust nemad teavad, et see kriis, mis võib tekkida, aga mille tekkimisse mina väga jälle ei usu, kestab kaks aastat ja mitte kolm aastat? Kust tuleb see veendumus, et praegu on vahendeid piisavalt ja siis, kui kriis peaks lahvatama, siis ei ole mitte mingisugust vajadust kriisi kõige sügavamas põhjas hakata maksemäärasid tõstma. Minul seda veendumust ei ole. See ei ole mitte ainult minu arvamus, hommikul hakkan habet ajama ja vaatan peeglisse ja tulen mõttele. Eesti Pank on jõudnud sellele seisukohale, Rahvusvaheline Valuutafond on jõudnud sellele seisukohale, et Eestil ei ole mitte mingil juhul mõistlik alandada töötuskindlustusmakse määrasid 1. jaanuarist 2012. 2013. aastal – jah, koalitsioon on selles kokku leppinud. Me eeldame, et selleks ajaks on kogunenud piisavad reservid ja maksemäärasid me alandame 1. jaanuarist 2013. Aga praegu, kus majanduse üldine jahenemine Euroopas on reaalsus, kus meie jaoks on täiesti selge, et me sõltume küllalt oluliselt oma põhilistest eksporditurgudest ja arengutest nendel turgudel ja me teame, et need arengud ei ole head. Minna siis kergekäeliselt maksemäärade alandamisele – ma ei saa sellest aru.” –

Makro-ratsionaalselt saab sellest sõnumist nii aru et tegemist on Bayes’liku mõtlemisega (NB habemeajamise moment) ja kuigi hägusloogiline see siiski sisaldab teatavat tõetera – kuna viidatud on usaldusväärsetele allikatele ja nende hinnangul näikse euroalal üldise languse tõenäosus vahemikus 20% kuni 40%  olevat vähemasti 0,01 ligiduses – siis nüüd Bayes’i valemi järgi (vt nt Collins English Dictionary 2000 või Google jne) selles sõnumis sisalduva täiendava info taustal on teadmuspõhist aprioorsest alghinnangut selle tõenäosuse kohta võimalik täpsustada aposterioorseks ning selle alusel omakorda arvutada euroala jätkusuutlikkuse värske tõenäosushinnang  mis ilmselt osutub tõusvaks – kuid sellise arvutuse usaldusväärne teostamine nõuab meeskonnatööd ja vaevalt et väga väikeriik ongi suuteline selliseid meeskondi tipptasemel moodustama – ja kas ei peaks prioriteediks seadma kogu euroliidus konsulteeriva koordineerimise tugevdamise ning eriti selleks vajaliku tõerääkimise mehhanismi disainimise (vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf - mis 2009 EAEPE konverentsil läbi arutatud).

For the European Parliament The President J. BUZEK

For the Council The President W. SZCZUKA

EN 23.11.2011 Official Journal of the European Union L 306/11