Ülo Ennuste majandusartiklid

Levinud veast meie majanduskirjutistes

Filosoofid ütlevat, et kui keegi mingit kirjutist lugedes arvab, et selles on kõik kindel ning õige, siis pole lugeja mitte millestki aru saanud.

Muide, ühe hea teaduskirjutise puhul peab lugeja igal juhul selgelt aru saama, kui kõrge on kirjutise põhisõnumi tõeväärtus või võimalik ekslikkus, ainult nii saab ta oma teadmisi täiendada.

Näiteks tuleb sellistes töödes selgelt kirjutada: kosmose kärjekujulisuse väite tõepära on praeguste uuringute alusel nii ja nii mitu protsenti. Mitte väita kindlalt teaduslikult absoluutselt tõestamatuid asju.

Paljudele edevatele ja üleolevatele autoritele aga ei meeldi, et lugeja nende põhisõnumi kõikuvuse mõistmiseni jõuab. Selle vältimiseks, kas teadlikult või asjatundmatusest, sokutavad sellised autorid oma kirjutistesse nii-öelda valvevigasid, et lugeja tähelepanu nende tüütuse abil uinutada, et lugejat kaine mõtlemise rajalt ära peibutada rahvusliku üleoleku rõhutamisega või mõne muu sarnase võttega.

 

Üheks viimast sorti stereotüüpseks veaks meie majanduskirjutistes on kujunenud sedamoodi väide: «Eesti on jälle majanduslikult edukam mitmest kõrgelt arenenud riigist, sest meie sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvutempo on kõrgem kui nendel teistel riikidel.»

Viimase väite põhiviga seisneb eeskätt selles, et ühe elaniku kohta madalama SKT tasemega riigi suhteliseks edukuseks võrreldes kõrgema tasemega riigiga ei piisa mitte igasugusest lihtsast kasvutempo üleolekust.

Iga lugeja poolt on lihtsalt tõestatav, et selleks, et madalama tasemega riik vähemasti ei jääks edaspidigi maha kõrgema tasemega riigist, selleks peab selle kasvutempo tavaliselt mitmekordselt ületama kõrgema majandusarenguga riigi taset.

Näiteks kui meie majanduse üldine tase on võrreldava riigi majandustasemest parajasti kolm korda madalam ning samal ajal on viimase kasvutempo kaks protsenti, siis selleks, et selles võrdluses meid majanduslikult edukaks nimetada, selleks peaks meie kasvutempo ületama vähemasti kuus protsenti.

Ning näiteks meie oma mingi «kõrge» 5,6-protsendilise majanduskasvu puhul jääksime ikkagi järjest kaugemale maha, mitte ei jõuaks teistele riikidele järele. See on puhas matemaatika, millega lugejad hätta jääda ei tohiks.

 

Teine, asjatundjatele üldteada viga selliste võrdluste puhul võib tuleneda sellest, et tavaliselt kõigi nn postsotsialistlike riikide majanduskasvu suurust hinnatakse statistikute poolt oluliselt madalamaks kui see tegelikult on.

Selle üheks põhjuseks on näiteks ka asjaolu, et on äärmiselt keeruline arvestada majanduskasvu sisse täiel määral ka pidevat toodangu ning teeninduse kvaliteedi tõusu, mis tegelikult nendes riikides pidevalt toimub.

Postimees 11.10.2004

oktoober 11, 2004 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: