Ülo Ennuste majandusartiklid

Riskikapitalist ja fondist

Massimeedia on juba edastanud terve kaskaadi arvamusi nn riskikapitalist, kuid tahaks veel ka midagi teoreetilist selles asjas juurde lisada.

Muidugi oli ka «juba» majandusteadlasel Robert Keynesil selles vallas õpetlik arutlus, näiteks pidas ta mõistuspäraseks, et liialt madala majandusliku riskivastutusega isikutel (ütleme riskikapitalistidel) ei tohiks mingil juhul võõra raha juurde mingit pääsu olla. Ühesõnaga, Keynes ei pidanud niivõrd oluliseks kapitalide eristamist riskimäärade järgi, kuivõrd majandusüritajate hulgas ebamõistlikult riskilembeliste isikute eristamist ja vajadust seda isikute fondi võõra vara suunamisest, taeva pärast, eemale hoida. Keynesi värske nüanss seisnes selles, et selliste riskikapitalistide äge tegutsemine mingis majandusüksuses (nt riigis) võib selle üksuse usaldusväärsuse põhja lasta. Isegi siis, kui liigriskijatel mõningates üritustes õnne on või oleks.

Ja tõepoolest, kogu Keynesi-järgse majandusteooria põhivoolu areng on hakanud majanduses üha olulisemaks pidama usaldusväärsust ja reputatsiooni. Muide, tänavune Nobeli majanduspreemia anti välja eeskätt majanduspoliitika usaldusväärsuse teooria alal. Samuti sisaldavad kõik vähegi arvestatavad majandusteooriad tänapäeval vaeginfot ehk riski ning majanduses toimijate usaldusväärsust ning toimijate vastastikust respekti. Ja moodsates kõrgetasemelistes õpikutes riskikapitali erimõistet ei kohta, sest kapital on alati riskiga seotud. Mis aga ei tähenda seda, et selline mõiste mõnedele üritajatele väga suupärane ei võiks olla.

Mis siis eelöeldust meie jaoks järelduda võiks: tõenäoliselt see, et pisiriik ei peaks nii väga lihttoodangu (mitte kõrgtehnoloogilise) ja sellega seotud rahvusvaheliste allhangete täitmisest loobumisel püüdlema kohe maailma uueks juhtivaks Nokia-maaks ja rahvusvaheliseks innovaatoriks. Sellel teel, ühele kaardile mängimisel, tõenäoline kõrbemine võiks meie majanduse usaldusväärsusele suurt kahju teha.

Vast oleks meil mõistuspärasem ja kindlam püüelda eeskätt olla edasi tagasihoidlik allhankeriik, kuid seda edaspidi ja tasapisi eeskätt innovaatika ning ka kõrgtehnoloogiliste seemnearenduste alal. Nimelt ei võimalda meie praegused vahendid ette võtta rahvusvahelises mõistes suuri riskiprojekte.

Viimati mainitu ei tähenda aga midagi muud, kui et valitsus peaks lõpetama elanikkonna pinnimise teemal, et leidke ja nuputage aga kiiresti rahvuslik Nokia. Selle asemel tuleks tõhustada piitsa ja prääniku meetodit üldise teadmusalase taseme ja sotsiaalkapitali tõstmisel.

Muidugi, et arenguriski küsimused on keerulised, seotud tuhandete riskifaktorite ja määramatute suurustega, siis leiab alati teooriaid ja üksikandmeid, et väita eelöeldule vastupidist ja sellele omakorda vastupidist. Sest nagu öeldakse: kui arve küllaldaselt piinata, siis tunnistavad nad mida tahes.

Postimees 28.12.2004

detsember 28, 2004 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: