Ülo Ennuste majandusartiklid

Popsi või rehepapi majanduspoliitika?

Seda vastukaja kirjutades tuli silme ette aastatetagune karikatuur Wall Street Journalis, milles arst seletas kliendile, et teie tervisliku seisundi näitajad on täpselt samad kui eelminegi kord, aga ma pean seekord teile kirjutama praegu suurema arve, sest meditsiini seisukohad on vahepeal muutunud.

Samad lood on ka majandusteooriaga. Kuigi valveõpikutes on ikka veel samad jutud kui möödunud sajandilgi, on moodsa majandusteooria ja majanduspoliitika seisukohad ikkagi kardinaalselt muutunud. Nt enam ei peeta arenenud rahvusliku majandustõusu põhimõjuriteks ainevara ja töötajate arvu. Nüüd on hüpoteesid, et heaolu määrajateks on eeskätt teadus- ja inimvarakus. Kusjuures inimvarakuses kõige olulisemad komponendid ei ole enam niivõrd töötajate füüsiline võimekus, kuivõrd teadlikkuse tase, usaldusväärsus, loovus, koostöövõime vms.

Kõik need kallid varad tulevat rahvuslikku majandusse eeskätt ikka haridusest ja teadusest, aga ka õppimisest rahvusvahelisest koostööst kõrgemalt arenenud riikidega jne. Seejuures need ei tulevat mitte mingil juhul automaatselt, vaid ainult riigijuhtide asjakohase haridus-teadus-sotsiaalpoliitika ajamise ja suurte ennastsalgavate arukate pingutuste viljana.

Ülalöeldu valguses on häda selles, et olles nüüd sattunud euroliidukeskkonda, selgub selles seltskonnas, et meie valitsuse panus teadus- ja arendustegevusse on mis tahes näitude järgi keskeltläbi alla poole meie partnerite omast.Ja veelgi hullem näeb selles seltskonnas välja meie seis sotsiaalkapitali osas. Sotsiaalkapitali määrab elanikkonna majanduslik kihistumine, mis meil võrreldes teiste euroliidu maadega samuti kaks korda halvem on.

See aga tähendavat elanikkonna suuremat polariseerumist ja seega vähem võimalusi sujuvaks rahvuslikuks koostööks nii majanduse, looduskaitse, liiklusohutuse, kommunikatsiooni kui ka tõerääkimise jms osas. Sellises üldises olukorras näib moodsa majandusteooria alusel tõesti, et raske on arendada eeskätt mingit moodsat-kavalat tarkusmajandust, mis annaks kõrget lisaväärtust ja kõigile kõva tasu.

Ühesõnaga, arendada mingit grandioosset arukat rehepaplikku värki. Et aga ka majanduses on pool muna parem kui tühi koor, siis ei maksaks meil vist sugugi enam ka popsluse majanduspoliitika peale nina kirtsutada, et kas või mingeid juhuhankeid leida?

Postimees 16.3.2005

Advertisements

märts 16, 2005 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: