Ülo Ennuste majandusartiklid

Kasvav ebavõrdsus ja eliidi kiskjalikkus

Euroliit ei jälgi omaenda elanikkonna kui terviku majandusliku ebavõrdsuse näitajaid. Küll jälgitakse kihistumise näitajaid hoolega liikmesriigiti. Seejuures liikmesriikide näitajate keskmine näib üleilmsel taustal üsna kobe.

Kuid on selge, et kui liikmesriikide sisemistele ebavõrdsustele püüaks lisada veel riikidevahelised ebavõrdsused, siis muutuks pilt euroliidu suhtes üsna nutuseks. Tõepoolest, nt kui Luksemburgi majandustase on oma neli-viis korda kõrgem Eesti omast, siis seda tuleks kuidagi ka kogu liidu kui terviku kohapealt arvestada. Veelgi hullem on see, et majanduslik kihistumine näib euroliidus järjest suurenevat. Esiteks selle tõttu, et järjest liitub üha vaesemaid riike ja, teiseks veel selle tõttu, et mõned vaesemad  liikmesriigid kipuvad rikastest üha enam maha jääma, nagu nt Eesti viimasel viisaastakul Soomest.

Texase professor James Galbraith püüab üha jõulisemalt väita, et juba praegu ületab euroliidu elanikkonna ebavõrdsus tervikuna Ühendriikide ebavõrdsust. Veel väidab professor, et suurem majanduslik ebavõrdsus toob paratamatult kaas suure hulga hädasid: suurema töötuse, madalama majanduskasvu, kõrgema juurteta immigratsiooni, kõrgema masskuritegevuse jne.

Kuid kõige olulisem, mida Galbraith väidab, on see, et kui seadusandlust ei karmista, siis ebavõrdsuse suurenemine toob kaasa majandus-poliitilise eliidi suurkiskjalikkuse kasvu. See aga olevat majanduslikult äärmiselt ohtlik, kui järjest suurem osa majandus-poliitilist eliiti hakkaks tegutsema kuritegelikkuse piiri ääristes.

Põhiliselt tuleneb eliidi majanduskiskjalik käitumine eeskätt asjatundmatusest ja vaegteadmistest ning selle tõttu näib tegevuspõld laiem. Eks meilgi ole sellise mõtteviisi näiteid.

Näiteks et vabal maal (meil muidugi) võivat iga inimene vabalt igal ajal oma maja kas või korstna tipuni suhkrut täis laadida. Kuid riiklike kokkulepete järgi tuleb sellise suhkruga saadav spekulatiivne tulu aga kogu rahval trahvidena ning rahvusliku majanduse usaldusväärsuse kaotusena kinni maksta.

Või siis nüüdseks kõige viimane teooria (PM, 15.11), et eurole üleminek võimaldaks meie poliitikutel krooni kattevarast ligi 15 miljardit rahva (loe: eeskätt tema esindajate) huvides soodsalt huugama panna. Aga kas siiski rahva huvides ei oleks kõige õigem, et see raha jääks ka edasi meie keskpanga reserviks, majanduse usaldusväärsuse pandiks?

Postimees 18.11.2005

november 18, 2005 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: