Ülo Ennuste majandusartiklid

Majanduse nägu püsib prink

Seda, et pärast Euroopa Liiduga liitumist Eesti majanduskasv mõneks aastaks erakordselt elavneb, prognoosisid meie majandusteadlased juba mitu aastat tagasi üsna usaldusväärselt.

Kuid et meie majanduse praegune sära ka tulevasteks aastateks püsima jääks, oleks muidugi iga paari aasta tagant vaja uusi samaväärseid impulsse.

Mõned nendest on ka juba silmapiiril: esiteks üleminek eurole ja teiseks innovatsiooni teele asumine.

Nüüd on küll viimasel ajal lehtedes kõlanud ridamisi kahtlusi, et kas meie üleminek kroonilt eurole ei jää siiski mitte määramatuks ajaks takerduma.

See võibki nii juhtuda eeskätt meie peaaegu kahekordselt kõrgema inflatsiooni tõttu. Või ehk on meie valitsuse innovatsioonipoliitika salakavalt kavandatud ainult kerge kosmeetilise operatsiooni taoliseks. Ainult selleks, et väliselt simuleerida niinimetatud Lissaboni agenda järgimist ja teiste liikmesriikide ees mitte häbisse jääda.

Siiski, mõlemal juhul näivad need kartused liialdustena.

Tõepoolest, inflatsiooni vastu on valitsus koos keskpangaga juba alustanud jõulist kampaaniat.

Teati ju hiljuti, et nendele elanikele, kes elektriradiaatorit, kerist, boilerit vms ei kasuta, alandatakse elektri hinda. Et elekter ongi just üks meie hinnatõstjaid, siis siin oligi tõesti kõige õigem valitsusel esimene arukas liigutus teha.

Statistiliselt oluline hinnaindeksi tõstja meil on viimasel ajal muidugi suhkur, mille hind tõusis pärast euroliiduga liitumist kolmekordseks. Kuid see on ju vaid paljas statistiline grimass, mitte tegelik hinnatõus.

Kui valitsus tahab nüüd endale kindlaks jääda suhkruvaidluses Brüsseli bürokraatidega, siis tuleks riigiisadel käskida suhkru ostmine elanike poolt statistikast lihtsalt maha tõmmata ja sellega meie inflatsioon kukuks kolinal.

Meil ei oleks mingit muret nautimaks uut kiiret majandustõusu lainet seoses üleminekuga usaldusväärsemale rahasüsteemile.

Mis aga puutub sellesse, et valitsus justkui ei võta tõsiselt innovatsiooni arendamist, siis see kahtlus küll meie majanduse haljust ei peaks vähendama.

Nimelt, ja ilmselt meie valitsuste õnneks, viimased uurimused näitavad, et tegelikult sõltub innovatsioon mingis riigis kõigest muust kui sellest, kui palju kanditakse teadusraha ümber igasugustele arendus- ja innovatsiooniprojektidele ning vastavatele tegelastele.

Tegelik innovatsiooni põhjustaja oleks see, kui üleilmne turg hakkaks mingitel põhjustel janunema meie majanduse uudsete kõrgtehnoloogiliste toodete järele.

Postimees 24.22.2005

november 24, 2005 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: