Ülo Ennuste majandusartiklid

Kelle pilt tuhandekroonisele?

Rahvaga täiesti läbi arutamata on valitsus oma kurssi keeranud: euroalaga liitumise asemele on nad vist hoopiski võtnud suuna meie palkade/hindade järjest hoogsamale tõusule.

Selline rahvaga ja vist ka oma keskpangaga kooskõlastamatu tegevus aga on seadnud just parema osa meie rahvast jälle raskesse olukorda. Nimelt, kaua siis võib veel kuskil seinaäärtes pidevalt koogutada-oodata-kannatada kastide kohmerdamist-põristamist-suristamist jakobsonide pakkide kallal. Selline asi ajab lõpuks tõesti emigreerumismõtted pähe.

Järelikult, uue kursi elluviimiseks on kibekiiresti vaja kõvasti suuremaid rahatähti trükki anda. Kelle pildiga asuda trükkima seitsmesajakrooniseid, see on selge ilma rahva käest küsimata. Seda lisaks kõigele, arvestades meie rahvuslikku tava kasutada rahakaunistuseks kirjarahvast, ning eriti seda, et just on parajasti müügil ka see õige seitsmesajakroonine raamat.

Tuhandekroonise kaunistamise küsimus tuleks muidugi lahendada teaduspõhiselt. Kuid seejuures peaks väga ettevaatlik olema lähteteooria valikul. Nt need rahateooriad, mida meie keskpank näib kasutavat, eeskätt optimaalse valuutaala teooriad, ei kõlba selles küsimuses kuskile. Need ületähtsustavad raha vaat et rahvuse-riikluse-piiride sümboliks ja seega tuleneks sealt vist, et tuhandekroonisele sobiks kõige rohkem Rehepapi portree. Muide just nimetatud teooriad ajasid põhja ka Rootsi referendumi 2003 euroalale siirdumise küsimuses.

Soomes aga tugineti eurole ülemineku küsimuse edukal lahendamisel eeskätt moodsale institutsionaalökonoomikale. Selle teooria alusel mistahes ühiskonna kogu sotsiaal-majanduslik värk peab töötama kooskõlas ja iga element seal peab olema rangelt komplementaarne vastava süsteemi tüübiga. Raha on ainult üks instrument selles, nagu harjavars majapidamises. See muidugi ei tähenda, et mõni ülekullatud harjavarre pilt sobiks rahatähele.

Ei, sest raha eripära on see, et see on välja mõeldud hõlbustamaks majandustoimijate ühistehinguid, olgu viimased siis kas inimesed, ettevõtted või isegi rahvad. Sellest tulenevalt oleks vist ikka sillapildilised rahad kõige sobivamad. Seda meile eriti veel selle pärast, et meie majandussüsteemi teine siire – integreerumine arenenud majandusruumi süsteemi, mille üks osa on sillapildiga raha – on veel lõpetamata.

Postimees 5.1.2006

jaanuar 5, 2006 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: