Ülo Ennuste majandusartiklid

Defektsed teadmused Eesti Panga eurole üleminekukavas

Ringlusesse võib olla sattunud ka defektseid teadmusi Eesti Panga eurole ülemineku jaanuarikavandis leidub lauseid, millel ilmselt puuduvad igasugused „turvaelemendid“, nende „kullastandardile“ vastavusest ei maksaks rääkidagi. Nt EP koduleheküljelt („Eesti eurole ülemineku plaan, 3. versioon“, 3. jaanuar 2006, lk 5) loeme, et : „Samas ei ohusta ELi keskmisest kõrgem majanduskasv, mis kiirendab muuhulgas hinnatasemete ühtlustamist, vahetuskurssi.“ Kontekstist saab justkui aru nii, et selles lauses tahetakse väita, et Eesti kõrge majanduskasv ei ohusta ELi, vaatamata sellele, et see kiirem kasv kiirendavat Eestis hindade tõusu. Mida aga tahetakse selles lauses märkida vahetuskursi kohta, sellest vist oleks kullastandarditest lähtudes ikka vist päris võimatu aru saada, seda isegi nimetatud kavandi täisteksti toel. Teadmuspõhiselt on selle lause peamine häda see, et selle kirjutajad näisid olema ühe sellise ulme kütkes, et inflatsioon on üks kõrvaline nähtus ja et kõrge inflatsioon ei saa mitte kuidagi Eesti enda majandust üldse ohustada ja et Eesti pangal pole mingit pistmist hinnastabiilsuse kindlustamisega, selle rahvuslikes huvides olulisima majandusnäitajaga. Praegusaegse majandusteooria peasuuna seisukohalt on madala inflatsiooni hoidmise eesmärk üks prioriteetsemaid millele tuleb riigi ja keskpanga majanduspoliitika suunata, vähemalt demokraatia tingimustes. Kusjuures inflatsiooni üheks põhipaheks loetakse elanikkonna majandusliku kihistumise süvendamist. Kõrgem kihistumisuimne, praegusaja poliitökonoomia põhivoolu sisukohalt, pärsib majanduse arengut väga mitmel moel. Nt möödunud aastal nii valitsuse kui ka keskpanga poolt kõrgele aetud tegelik inflatsioon vähendas meie rahva hoiuste ostujõudu vähemalt sade miljonite kroonide võrra. Muidugi püütakse kõrgetest hindadest huvitatute gruppide poolt hüüda, ja see hüüd on meil ärikatepõhiliselt jõuline, et ranged euroliidu hinnastabiilsuse kriteeriumid on aegunud. Viimase on omajagu tõtt. Nende aegunud kriteeriumide alusel lubatakse liikmesriikide rahvuslikelt vastutustundetutele valitsustele siiani liiga lõtva hinnapoliitikat, lubatakse neil ikkagi veel liiga palju vastutustundetult hindu üles kruvida, seda vähemasti teooria seisukohalt (teoreetilisel optimaalse inflatsiooni sihtnäitaja on nullilähedane, võib olla rohkem isegi alla nulli). Nähtavasti, vist samuti Eesti Pangast väljaimbuv üks „teooria“ on selline, et kõrge inflatsioon on kas paratamatult ning vääramatult tingitud kõrgest majanduskasvust või isegi kõrgeks majanduskasvuks tarvilik eeltingimus, seega pole riigil võimalik muud teha kui käed rüpes pealt vaadata rahva raha ostujõu sulamist. Seda aga tõsiteooriad küll ei väida. Kui tõsiteooriaid tõsiselt uurida, siis selgub, et need väidavad tavaliselt hoopiski midagi muud: rahvatulu kõrge kõikuvus ehk ebastabiilsus on positiivses korrelatsioonis kõrge inflatsiooniga ja seda eriti majanduslanguse tingimustes. Ka Eesti Panga poolt käibele lastud tänavune inflatsiooninäidu prognoos 3,4% ei oma tarvilikku turvaelementi – usalduspiire. Ilma usalduspiirideta on üliavatud ja mitte just eriti stabiilse poliitikaga tilluriigi inflatsiooniprognoos „täpselt vale“ info nagu Keynes ütles. Või siis on veel käigus jõuline hüüd, et meil 90% mullusest hinnatõusust olla tingitud nn naftahinna tõusust. Huvitav, miks siis Soomes mullu hinnad tõusid ainult poole protsendipunkti võrra ja sedagi ainult kuskil ühe protsendini (seejuures Soome tarbijahinna indeks kajastab erinevalt meist ka kütteõli hinnatõusu)? Tegelikult on meie ostukorvist mootorikütuste ja määrdeõlide osakaal ligikaudu 1/15 ringis ja kui need hinnad aastaga tõusid 1/5 võrra, siis justkui see saaks ostukorvi hinda tõsta ainult ligemale 1,5 protsendipunkti võrra. Ometi oli see kogu korvil nüüd jaanuaris üle kolme korra kõrgem. Tõsi, eelöeldu nafta kohta oli otsemõju, kaudselt (transformeeritult) läks mootori kütus ka nt transporditeenuste hinnatõusu, kuid see sai jälle juurde anda ainult 0,2 protsendipunkti, kusjuures viimases on juba sees ka teiste kaupade hinnatõusud. Muide, sellise 90% arvutamisel tuleks silmas pidada, et ostukorvis on ka langevate hindadega kaupu, seega oleks väga hästi ka meie hinnatõusu näit mulluse kohta võinud olla samuti ühe protsendi piires. Siia juurde tuleks selgitada ka seda, et eurostatistikas kasutav inflatsiooninäitaja (tarbijahinna indeks) on väga mitmes mõttes ainult osaline raha ostuvõime vähenemise näitaja. Seejuures üsna puudulik tegeliku inflatsiooni mõõtmiseks (kõigile paras ülikond). Nt ei sisalda see näitaja eluruumide (elamute) hinnatõuse (küll sisaldab autohindade tõuse), Eesti puhul ei sisalda see millegipärast ka otsest kütteõli hinnatõusu (teiste sõnadega, justkui meil oleks kütteõli osakaal ostukorvis sadu kordi väiksem kui soomlastel), ei sisalda nt ka seda osa puitkütusest (külmal ajal kohane märkida), mida talumehed või metsaomanikud oma metsast teevad ja mis justkui hulgituru kaudu kellegi ahju ei lähe (seetõttu nt Soome puhul see näitaja omab tahkekütuse osakaaluna tarbijakorvis nulli, olgugi et puitkütuse osa statistika järgi on Soomes kõrge) jne. Muide, meie statistika millegipärast hoiab väga madalat profiili süsteemse kütustekulu bilansi koostamise küsimustes, või jätab osa maksumaksja raha eest kogutud andmeid enda teada. Mis meil, vaese riigis (euro alusel on meie rahvatulu elaniku kohta ühe kolmandiku ringis euroliidu keskmisest), oleks veelgi olulisem silmas pidada on see, et tarbijahinna indeksi näit on elanikkonna erinevates tulugruppide jaoks (nende erinevates ostukorvides) täiesti erinev ja see näit tõuseb seda kõrgemaks, mida madalamale tasemegrupile seda arvestada. Nt keskmiselt meie ahjuküttega pensionäril oli nüüd jaanuaris, seoses külmalainega, hinnaindeksi näit hinnanguliselt kuskil tosina protsendi ümbruses ja seega kaugel EP täppisprognoosist 3,4 protsenti (mida muide igasugu konjunktuurianalüütikud ei väsi kordamast) ja kaugel isegi 4,6 protsendilisest jaanuari statistilisest näidust. Kui veel aastake tagasi võis keskmise pensioni eest saada kaks tonni puitbriketti, siis nüüd jaanuaris ei saanud isegi ülekeskmise pensioni eest seda pooltteist tonnigi (vaatamata selle, ülekeskmise pensioni puhul hakatavat nüüd massimeedia teatel nõudma tulumaksu deklaratsiooni esitamist!). Muide, eurostat vist praegu eksib, kui arvutab kihistumise dünaamikat jooksvates hindades, aga mitte püsivates hindades ehk reaalselt. Muidugi, kuidagi, mingite ideoloogiate alusel püüavad mõned ringkonnad meil väita, et elanikkonna majandusliku kihistumise räigemaks ajamine majandusarengut ei pärsi, et valitsus võib koos keskpangaga hindu rahulikult edaspidigi ülesse kruttida ja seega kihistumist veelgi räigestada rahumeeli edasi (tõstes nt permanentselt elektri ja põlevkiviõli hinda, asendades tulumaksu hindutõstva käibemaksuga, millele sekundeeris valitsuse „õnneks“ ka naftahinna tõus), väites ise seejuures, et nagu leiva-piima vms käibemaksu alandamine oleks valitsuse poolt mingi valskuse tegemine Brüsseli ees jne. Siinjuures ei näi olevat valitsusel selget plaani, mida nt monopoolsest elektriülikasumist saadud rahaga tegema hakata, kas osta osa raudteed tagasi või mitte. Selline „teadmuse“ seis on tõesti kahetsusväärne, sest tõsiteooriad väidavad, et just kõrge majanduslik kihistumine on reaalmajanduse arengut pärssiv ja seda nii valijate häältejagunemise kahetsusväärsete muutuste kaudu kui ka nt investeeringute kahanemise kaudu (eriti eraisikute panustamisel haridusse), rääkimata sellega seostatava lumpenliku väikevarguse ja eliidi kiskajalikkuse tõusust. Viimast väitvad tõsiteooriad on juba aastaid olemas isegi jõudnuna õpikute veergudel (nt Persson ja Tabellini, MIT Press, 2000 ja 2002). Muide, ka TTÜ majandusteaduskonna kodulehe artiklite terviktekstidest leiame analüüsi, et Eestis kihistumise suurenema hakkamine peale mingeid reforme näitaks nede reformide institutsionaalset nõrkust ja sotsiaalsed tagasilöögid jäävad ainult oodata. Eesti Panga aruandes eurole ülemineku ettevalmistamise kohta on vist kõlamas ridade vahel ka umbes taoline mõte, et Eesti vajavat kiiret hinnataseme tõstmist (ei ole raske mõista, et mis gruppidele see kasuks tuleks) ja seega kiiret ühtlustamist euroliidu tasemega. Et sklerootiline euroliit peab madalat inflatsiooni ilma asjata oluliseks ja arvab ekslikult, et liikmesriikide hinnaerinevused on loomulikud, et kohalikud hinnad on oluliselt määratud kohalikest tingimustest jne. Nende meie gruppide apologeetihud muudkui ajavad näpuga eurostati tabelites, et meie hinnatase on alles 62% ja lass aga tõuseb, nad siiani ei taipa, et meie hoiustaja saab kiire hinnatõstmise juures iga aastaga sadu miljoneid vastu pükse, seejuures vähemkindlustatud hoiustajad, et hoiustamise mõte on hävitatud, ja et kiire hinnatõus näitab kogu ilmale meie majanduse ebastabiilsust jne, et hinnatasemete erinevused on ka vanades euroliidu riikides ja need ei näi vähenevat. Tõsi, hinnatasemete ühtlustamise probleem seisab meil ees, kuid selle arukas lahendamine nõuab aastakümneid. Hinnatõstjate kindel valveseisukoht on see, et hinnad peavad meil tõusma sama tempos meie kõrge majanduskasvuga. Kuid statistikas ei ole midagi nii väga kindlat, seda eriti majanduse kasvutempo mõõtmise osas. Nt sõltub majanduse kasvutempo statistilise näidu suurus oluliselt tarbijahinna tõusu hinnangust: mida madalam on tarbijahinna tõusu näit, seda kõrgemaks kujuneb majanduse kasvutempo näit. Õpetlik märkida, et mõned aastas tagasi USAs muudeti mõnevõrra tarbijahinna tõusu hindamise reegleid näidute alandamise suunas. Sellest ajast ehk korrigeerinust tingituna hakkas UAS majanduskasv umbes ühe protsendipunkti võrra senisest rohkem ületama ELi kasvutempot. Muide, kas nad meil seal kõrgemal tõesti ei loe ka nt FT-d, kus nt arutatakse meie inflatsiooni asja elavamalt ja asjatundlikumalt kui meil, seda eriti kompetentsetes lugejakirjades (meil kompetentseid lugejakirju inflatsiooni küsimustes ajakirjandus ignoreerib kategooriliselt, ei tea miks?). Arutatakse (nt ka tänases FTs), et Leedu ja Eesti kiirem üleminek eurole päästaks neid ära vastutustundetust hindade lakkeajamist ja et selles mõttes on EMU hinnastabiilsuse kriteerium eriti Eesti kui tilluriigi puhul vastuoluliselt liiga range, sest ei võimalda Eestil kiiremini pääseda stabiilsemasse ja usaldusväärsemasse ning vastutustundelisemasse rahakeskkonda ja ära hoida suuri kaotusi. Iseasi on Rootsiga: Rootsi mitteüleminek eurole kahjustab eeskätt euro usaldatavust. Ja kas nad meil seal kõrgemal ikka veel ei hooma, et meil ei ole muidugi üldse vastaval tasemel sõltumatuid makromajanduse ja majandsüsteemide institutsionaalse evolutsiooni alaseid uurimiskeskusi (ülelahe on neid tosinate kaupa), kes taipaks nendes küsimuste tänapäeva poliitökonoomia tasemelt avalikkuses sõnakese vahel ka sekka öelda või nendel aladel poliitikute väidete kullaproovidele vastavust hinnata. Keskusi, kes taipaks, et võimalikult sõltumatute hinnangute saamiseks tuleks antud küsimuses kokku kutsuda usaldusväärsete professorite e-diskursuseid nii eurole üleläinud riikidest kui ka vastupidi, ja ainult usaldusväärseid professoreid. Parem kui nad oleks institutsionaalökonoomika alalt, veel parem kui majandussüsteemide tüüpide evolutsiooni ja transitsiooni kitsamalt erialalt. Nimelt on Eestil teise transitsiooni viimane samm veel pooleli – just eurole üleminek, mis kuulubki institutsionaalökonoomika alasse. Ainult nimetatud ala analüüside alusel saaksime paremini mõista, et eurole üleminek ei ole pelgalt rahatähtede vahetamine. Te see on eeskätt institutsionaalne reform, et euroalale sisenedes saab isegi tilluriigi keskpank mängus oma valitsuse vastu kätte senisest paremad kaardi, seda eriti vastutustundetute populistlike inflatsioonipuhuritest valitsuste vastu. Ja isegi lootusetult kehv mängija võib paremate kaartidega siiski paremaid tihisid teha. Ei maksaks unustada, et kui vist mõni aeg tagasi üks Iirimaa valitsus hakkas rahvuslikult laostavat defitsiidi- ja inflatsioonipoliitikat ajama, et siis see distsiplineeriti Brüsseli abiga kiiresti ära.

Maaleht 11.2.2006 (kommentaar)

veebruar 1, 2006 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: