Ülo Ennuste majandusartiklid

Uus president ja Eesti poliitilis-majanduslik määramatus

Ülo Ennuste arvates on Eestit tabanud suur majanduslik määramatus ning selle kõrvaldamiseks on vaja presidenti, kes usutavalt ütleks, et Eesti eeskujuks on Skandinaavia edu- ja heaolumudel.

Juhtmajandusteoreetikute järgi (eeskätt nobelist D. Northi järgi) sõltub rahvusliku sotsiaalmajandusliku heaolu areng oluliselt sellest, et kuivõrd riigis suudetakse majandussüsteemi kohandamise reformidega vähendada oodatavat poliitilist määramatust. Oluline roll selles suurema kindlustunde ja heaolu loomises on muidugi istuvate poliitikute usutavusel. 

Laias laastus võiks öelda, et meie majanduse seisukohalt on siiani kõige olulisemaid ebastabiilsusi ikkagi poliitilis-majanduslik kõlkumine Lääne ja Ida vahel. Seda eeskätt meie majandusmudeli järjekindlusetu reformimise osas: ei suudeta kindlat mõttekalt kurssi võtta, et kas liikuda kindlalt tsiviliseeritud lääneliku, eeskätt põhjalaliku mudeli poole, või siis barbaarsema putinliku ning elanikkonna kõrge majandusliku ebavõrdsusega kapitalismi mudeli suunas. 

Muide, seejuures on meil arvukalt õppetunde, et iga oluline tegelik samm Idast kaugenemise suunas on ennast majanduslikult tohutult tasunud. Eks hakanud meie majandus just 1994. aastal järsult tõusma. Just peale seda, kui tollane Eesti president likvideeris resoluutselt väga ohtliku poliitilise määramatuse kolde: okupatsioonivägede viimased garnisonid (ei tohi unustada, et mõned garnisonid asusid „demograafiliselt“ venelaste aladel –nagu Paldiski, samuti seda rahvusvaheliste analüütikute poolt kalduti arvama, et Eestist saab olema peatseks lahingutandriks).

Selle sammuga president Meri kõrvaldas olulise hirmu Lääne välisinvestorite teelt. Igavene au ja kiitus temale majandusteoreetika poolt, sest kui oleks juhtunud tema asemel istuma mõni määramatum ja vähemresoluutne mees, siis tõesti ei tea arvata, et kui põhjas meie majandustase oleks praeguseks olnud. 

Või teine õppetund: kohe peale rahva nõusolekut, vaatamata mõningate poliitikute udutamisele, andis 2004. aastal ühinemine euroliiduga meie majandustõusule uue impulsi. Kahjuks aga jäime ilmselt poliitilise tahtmatuse tõttu ilma teoreetiliselt oodatud-prognoositud kolmandast läänelikust impulsist, sest stabiilse euro-alaga liitumine keerati meie poliitikute poolt koos keskpangaga teadlikult kihva. 

Viimasest tingituna on meie majandus üsna kõikuvas seisus ehk jalad ei ole juba aastakene või nii meie majandusel enam põhjas. Selle tunnuseks on nii valitsuspoolne elukallindamise poliitika õhutamine (nt elamispind juba mitukümmend protsent aastas), kurikuulus kohutav laenubuum (arvestades madalat majandustaset), majanduslik ebavõrdsus ilmselt läheneb barbaarselt idanaabrile, eriti kahetsusväärne on töökäte väljavool jne. Oluliseks riskiks on jäänud nt ka Kremlist poliitiliselt manipuleeritavus transiidiäriga liialdamine, või ka transiidiga seoses olevate võimalike suurõnnetuste tõenäosuse vastu puudulik võitlemine. 

Nagu juba öeldud, eriti suur majanduslik määramatus on meid tabanud suure hulga töökäte ja -peade järjest suurema väljavooluga. Seda vist saaks kiiresti pärssida ja üldse majanduse jalgu jälle tugevamale põhjale viia ainult see, kui saaksime Eesti presidendi, kes usutavalt ütleks, et Eesti reformide parimaks eeskujuks peab saama Läänemere kandis parim – Skandinaavia edu- ja heaolumudel. See oleks tõesti konkreetne programm – eriti kaasaegse majandusteooria seisukohalt. Seega stabiilne heaoluriik suhteliselt madalate hindadega, leevendatud majandusliku ebavõrdsusega, tasuta haridusega, kõrge teadustegevuse tasemega. 

Muinasjuttudes 25-tuhandesest mõnede ratsa-palgast on ära unustatud sellega kaasnev 100-kroonise kartulikilo. Muinasjuttudes ratsa viie rikkama hulka hüppamisest on ära unustatud, et kuulume praegu euroliidus siiski vaesemate hulka, et meie suhteline muinasjutuline supermajanduskasvutempo tuleneb matemaatiliselt sellest madalast tasemest. Madal tase tuleneb paratamatult eeskätt sellest, et viimase okupatsiooni repressioonidest tingituna jäime iga elaniku kohta ilma miljonitest tulukroonidest, rääkimata suurtest inimintellekti kaotustest (vt nt „Valge Raamat“). 

Eesti Päevaleht 22.10.2006

september 22, 2006 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: