Ülo Ennuste majandusartiklid

20 levinud poliitluulu majanduse reguleerimispoliitikas

jätkub…

XI. Nagu oleks Eesti pangandussüsteem lõppefektiivne. Rahvuslikus mõttes on see kahetsusväärselt vastutustundetu. Keskpanga peaülesanne peaks olema inflatsiooni ohjeldada, sest just kõrge inflatsioon on majanduse kõrge ebastabiilsuse näitaja (konkurentsivõime languse näitaja).

Häda on selles, et rahvuslikult peame arvestama, et oleme majandusliidus väga stabiilsete riikidega, väga madala inflatsiooni ning majanduspoliitiliste riskidega riikidega, seega riikidega, mis saavad väga odavalt raha müüa.

Seda turutõrget riskide arvestamisel kasutavad meie pangad oma spekulatsioonideks ära, seejuures suurendades Eesti välisvõlgnevust, halvendades Eesti rahvusvahelist investeerimispositsiooni koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.

 

XII. Nagu oleks Eesti spetsialistide mööda maailma laialijooksmise põhjuseks madalad palgad. Mitte ainult. Eeskätt on põhjuseks siinsed kiired hinnatõusud, eriti kui kauba kvaliteeti ja miljööd silmas pidada.

 

XIII. Nagu oleks meie maksusüsteem meie majandustõusu garant. Ei ole. Küll on see meie elanikkonna tulude/kulude ebavõrdsuse suurendamise garant.

 

XIV. Nagu oleks Eesti teel teadmistepõhisele majandusel. Ei tea kuidas? Eesti on isegi teaduspanustuse kaalukuselt euroliidus üks viimaseid, teadusinvesteeringute mahult elaniku kohta aga isegi pool tosinat korda keskmisest allpool.

 

XV. Nagu Eesti oleks euroliidus kõige kõrgema majanduskasvu tempoga. Seda ainult poliitiliste näitude järgi! Tõsiteaduslikult ei saa seda tõdeda: sest teadmuspõhistes arvutustes tuleb aluseks võtta euroliidu keskmine majandustase, mida eurostatistikas praktiseeritakse (seega oma kaks korda kõrgem tase), riikliku statistilise inflatsiooninäidu asemel tuleb kasutada tegelikku inflatsiooninäitu (hinnanguliselt samuti kaks korda kõrgem).

 

XVI. Nagu eraisikute kroonihoiuste jääk suureneks. Hoopis vastupidi. Pikaajaliste pärishoiuste jääk kroonides viimasel ajal kahaneb. Ilmne märk, et krooni usaldusväärsus publiku silmis langeb, seega devalvatsiooni ootus ehk hoiuste hävimise tõenäosus suureneb. Seejuures on hoiustamine ainus investeering, mille puhul meil mingeid tulumaksusoodustusi ei tehta.

 

XVII. Nagu oleks meil vaja ainult euroalale pääsemiseks inflatsiooni ohjeldada, palku ja tarbimist piirata, fondide varusid suurendada, majanduskasvu aeglustada. Hoopis vastupidi. Just inflatsiooni ohjeldamiseks ehk majandusstabiilsuse suurendamiseks on vaja eurotsooni pääseda. Seal tõmbab euroliit keskpanga liistule, et see ei jätkaks oma tegevust mõne partei või valitsuse populistliku tööriistana näiteks publikule rahaillusiooni tekitamisel.

 

XVIII. Nagu oleks inflatsiooni pärssimiseks vaja eurotoetusi külmutada, eelarve mõttetuid ülejääke planeerida, palkade tõusu piirata, tarbimist piirata, majanduskasvu aeglustada. Täielik populistlik luul.

Kõigepealt tasuks vaadata, millest inflatsioon tuleb. See tekib eeskätt valitsuse ja rahandusministeeriumi hinna- ja maksupoliitikast. See võimendab turul välisšokke, selle asemel et neid steriliseerida: näiteks kõige ebasobivamal momendil – naftašoki ajal – elektrihinna tõstmine.

 

XIX. Nagu oleks valitsuse võlakirjade mõte turult raha ära koristada. Eksiarvamus. Võlakirjade mõte on rahvale soodsaid hoiustamistingimusi luua.

 

XX. Nagu valuutakomitee süsteemi puhul ei saaks keskpank inflatsiooni ohjamiseks midagi teha. Mugavusvale. Esiteks, ei ole mingit ühtainust valuutakomitee süsteemi tüüpi.

Tuntakse mitut tüüpi, kõiki neid on inimesed disaininud ja neid võib olude muutudes adapteerida-modifitseerida.

Teiseks, tuleks loobuda vähemalt kehtiva rahasüsteemi usaldusväärsust kahjustavatest sohistustest ning toimingutest: anda avalikkusele udutavaid vastakaid signaale euroliitumise kohta à la on vaja kiiresti liituda, kuid sellest pole midagi, et liitumine kihva keerati.

Tuleks lõpuks taibata, et kroon oli üleminekuvaluutana sobiv, kuid praeguseks on muutunud komistuskiviks euroliidu eeliste täielikul kasutamisel ning ohuks Eesti majanduse usaldusväärsusele.

 

 

Ülo Ennuste, majandusteadlane, GDNi (Global Development Networki – globaalarenguvõrgustiku) uuringupartner

Pärnu Postimees 22.02.2007

veebruar 22, 2007 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: