Ülo Ennuste majandusartiklid

Kas majanduse ülekuumenemine soojendab rahvast?

Mõnele võrdsemale rühmale annab majanduse ülekuumenemine lühiajaliselt ikka sooja, eriti nendele, kes seal lähemal-kõrgemal, sest vastasel juhul ülekuumenemist ei eksisteeriks.

Kogu rahval, eriti pikemas plaanis, hakkab järjest külmem. Varsti on ilmselt kõigil vaja oma joped välja vahetada – õhemate ja suuremate devalvatsiooniliste rahataskute või selletaoliste värkide vastu.

Suur maksukoormus

Asjalikumalt rääkides võiks küsimus kõlada hoopis nii: kas meie praegune inflatsioonidiktatuur teeb rahva kunagi rikkaks?

Ja asjalikumalt oleks vastus järgmine: jah, nominaalselt ehk illusoorselt on see isegi võimalik, eriti imaginaarses nn ostujõu pariteedi valuutas arvutatuna.

Kuid seda ainult sel tingimusel, et enne majanduse ülekuumenemisest tingitud kokkuvarisemist (nt galopeeriva töötuse saabumine ekspordi kängumise tõttu) riigikogu kas devalveerib krooni või reformib kardinaalselt meie praegust keskpanga mudelit, et oleks võimalik krooni kursi ujutamine kõigest sellest tulenevate tagasilöökidega.

Miks ainult nominaalselt ehk illusoorselt ehk ainult palganumbrite poolest, kuid reaalselt rahvatulu ning heaolu ei tõuse?

Esiteks sellepärast, et tegelikult on ka inflatsioon klassifitseeritav teatava tulumaksu liigina.

Seega on meie palgasaajate tegelik tulumaksukoormus ikkagi veel inflatsiooni jagu kõrgem.

Ühesõnaga, reaalne tulukus on netopalk miinus tegelik inflatsioon (tegelikust inflatsioonist allpool).

Teiseks. Selleks, et inflatsioon päris galopeerima ei hakkaks, on meil ülekuumenemisest tingituna vaja osa laekuvatest eelarvetuludest jätta kasutamata.

Valitsejate arvates ilmselt see osa, mida oleks hädasti vaja lisada meie häbiväärsete sotsiaalsete vajakajäämiste ning häbiväärselt suure majandusliku ebavõrdsuse leevendamisele.

Muide, viimati öeldust koordub välja inflatsiooni inertsiaalsuse üks tahk ülekuumenemise tingimustes: kui valitsus rakendab eelarvetulude täiendavaks kuhjamiseks hindade tõstmist (käibemaksud, riigimonopoolsed kõrged elektrihinnad jne), tõmbaks selline eelarve täismahuline kasutamine hindu omakorda veelgi kõrgemale.

Seega osutub paradoksaalsel kombel osa eelarvelistest laekumistest ülekuumenemise tingimustes kasutuks ja inflatsiooniline eelarve paisutamine kokkuvõttes mõttetuks.

Miks oli vihjatud inflatsioonidiktatuurile? Ainult sellepärast, et meie peaminister on permanentselt korranud, et inflatsiooni pidurdamiseks tema mingit “valskust” tegema ei hakka, et kõrge inflatsioon on kõrge majanduskasvu tempo (loe ülekuumenemise) garant, ja tema nõuab kõrge majanduskasvu (loe ülekuumenemise) jätkamist nii oma ministritelt kui sõltumatult keskpangalt.

Nõudku see nendelt mis tahes udu ajamist rahvale ja Eesti majanduse usaldusväärsuse oksa saagimist või muud sellist.

Tulumaksu langetamine tõstab kaudseid makse

Valskuse tegemise all selles kontekstis mõeldakse ilmselt eeskätt piduri tõmbamist tulumaksu edasisele langetamisele.

Nimelt piduri tõmbamisel võiks nii mõnigi meie poliitik koos erakonnaga oma näo kaotada.

Aga kui pidurit ei tõmmata, on meil vaja kaudseid makse ehk inflatsiooni tõsta, et eelarvekava täitumust praeguselgi tasemel hoida.

Sellel teel näib olevat kõige mugavam eeskätt käibemaksu tõsta.

Juba sel aastal jõuti riigitulude ja teatavate äriringkondade huvides tõsta mõningate meditsiiniseadmete käibemaksu ja sealtkaudu hambaravi hindu.

Muide, elektri käibemaksumäär ongi meil juba kolm korda kõrgem kui näiteks inglastel.

Arenenud turumajandustes toimub inflatsiooni range sihistamine, sest kõrge inflatsioon korreleerub suure ebastabiilsusega. Tõepoolest, vähendab hoiustamist ning eksporti, mis veelgi hullem – tekitab reaalselt suuremat majanduslikku ebavõrdsust, spetsialistide ja kapitali pagu jne.

Arusaadav, et vale raviga võib inflatsioonihaiguse veelgi hullemaks ajada.

Selle peale näikse ka meil sihitavat stiilis “lükkame eurotoetuste kasutamise tulevikku, teeme aga suurema ülejäägiga eelarveid” jne.

Kuivõrd otstarbekaks ja radikaalseks osutuvad lätlaste käsilolevad inflatsiooni kammitsemise meetmed ja nende valik, seda oskavad meie mõningatest puudelanalüütikutest kordades paremini hinnata nii IMFi eksperdid kui teiste hargmaiste rahaveskite asjatundjad.

Tarbijahinna indeks oluliselt kõrgem

Jääb ainult lugejale hoiatamiseks lisada, et enamik ülalnimetatud majandusnäitajatest on paraku majandusteaduslikult väheusaldusväärsed ja sobivad seega eeskätt vett sogavatesse poliitaruteludesse.

Näiteks inflatsiooni näitajaks on meil ametlikult ainult kitsakujuline tarbijahinna indeks. Selles jäetakse kitsendavalt välja mitu tarbimuslikku investeeringut (eeskätt elamispinna hinnatõusud).

Muide, soomlased arvutavad neid samuti ja selline laiendatud tarbijahinna indeks osutub ligi kaks korda kõrgemaks: meie majanduse kontekstis oleks see laiendatud näitarv vist 8–12 protsendi vahemikus.

Nii on lood “ülekuumenemise” näitajagagi. Selle all võib igaüks mõelda mida iganes, sest teoorias seda ei määratleta. Kuid kui defineeritaks, jääks see ikkagi sisaldama subjektiivseid osanäitude kaalutegureid.

Muide, tarbijahinna indeks sisaldab paljus koostajate suvalisi arvamusi (nt mida lugeda kvalitatiivselt uueks tooteks) ning on seega kergesti poliitiliselt manipuleeritav.

Vist pole vaja lisada, et kasvutempo näit, mis arvutatakse väheusaldusväärsete arvude jagatisena, on ekstra väheusaldusväärne, kuid siiski mitte nii väheusaldusväärne värk nagu ostujõu pariteedi valuuta.

Kõige hullem häda on selles, et ega sisemajanduse kogutoodangu (SKT) maht per capita ei pruugi riikide võrdluses seostuda heaoluga.

Statistiliselt võis Eesti Portugalist küll sisemajanduse kogutoodangult per capita ette minna, kuid kas meie heaolu on ikka Portugali omast suurem, on iseküsimus.

Meil ajab SKT mahtu üles suur laevandus saartega. Portugalis aga ehitati eurorahaga selle asemel sillad, mõttetu osa laevandusest kadus, sisemajanduse kogutoodang langes ja rahvuslik heaolu ilmselt tõusis.

 

Ülo Ennuste, majandusdoktor

Pärnu Postimees 16.03.2007

märts 16, 2007 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: