Ülo Ennuste majandusartiklid

Ons meie majandus teoreetiliselt krahhi veerel?

Läinud patsient oma analüüse kontrollima. Kõik näitajad olnud niisama head kui aasta tagasi. Kuid tohter öelnud, et vahepeal on teooriad muutunud ja nüüd peab ta patsiendile hulga hirmkalleid retsepte kirjutama.

Juba pool sajandit püsib majandusteoorias oskussõna “laostuskasv” (vt nt Google’ist immiserizing growth). See tähendab üldiste majandusolude halvenemist majanduse kasvu tagajärjel.

Kas pole ebaloogiline, et majanduskasvust võiks olla tingitud majanduse olukorra halvenemine? Sõltub teooriast, mille seisukohast vaadata.

Enda huve silmas pidades

Näiteks liberalistliku majandusfilosoofia raames näib tõesti võimatuna kujutleda, et majanduskasvuga kaasneb üldise majandusolukorra halvenemine. Kui on majanduskasv, järelikult on vähemalt mõne majandusagendi tegevusvabadust oluliselt laiendatud, seega olukord on paranenud. Ja kui midagi on veel momendil majandusolukorras vajaka, siis ainult selle tõttu, et turgu ei ole küllalt dereguleeritud ning valitsuse tegevust ei ole piisavalt piiratud või õhendatud, äriringkondi ei ole vajalikul määral toetatud. Kuid reforme annaks ju silmapilkselt teha, kui ainult liberaalid võimu kohe enda kätte saaksid.

Meeldetuletuseks, liberaalidele ei tähenda isegi karjuv majanduslik ebavõrdsus rahva hulgas halba olukorda, sest nende järgi peaksid inimesed oma tegevuses järgima ainult endi huve, siis tõuseb majandus rekordiliselt, muidu mitte. Ja kui mõni ettevõtja leiab, et vaesus läheb ümberringi liialt suureks, hakkab ta ise sooja suppi jagama.

Rahva lumpeniseerumine

Heaolumajanduse (sotsiaalse turumajanduse ehk Skandinaavia mudeli) teooriate valgusel näib kõik vastupidi: valitsuse kõhnus ja käpardlikkus viib suure kasvutempo puhul raudselt krahhini (ilmuvad laastav inflatsioon ning sellest hullumeelne laenamine, pillamine, säästude ning säästmise hävitamine, rahvusliku vara meeletu “eksportimine” kauba ekspordi asemel, karjuv ebaõiglus tulujaotuses jne).

Need teooriad väidavad, et kõrge mittejätkusuutlik kasvutempo saab toimuda lõppkokkuvõttes ning pikemas plaanis ainult rahvuslike majanduspositsioonide loovutamisel partnerriikidele (viimastel aastatel on meie rahvustulu juurdekasv enam-vähem niisama suur kui meie rahvusvahelise investeerimispositsiooni iga-aastane kaotus). Pikemas perspektiivis viib selle teoreetilise koolkonna järgi üle jõu kasv (välisriikide toetuste, laenude, kinnisvara “ekspordi” vms arvelt) rahva lumpeniseerumisele.

Kummagi koolkonna jüngrid ei saa üksteisest aru, sest mis ühele kasulik, see teisele kahjulik. Need on erinevate kultuuride/uskumuste/tsivilisatsioonide/generatsioonide jüngrid. Vastaspool on nendele alati barbar, kes vaenulikult ei vali majandusseisundi hindamiseks õigeid statistilisi näitajaid, vaid teeb seda dogmaatilis-maniakaalselt ning demagoogiliselt.

Majandustõus ja halvem elu

Meie valitsusnõunikud on viimasel ajal vist jälle avastanud järjekordse uue ühendatud illusoorsete ämbrite teooria: hindade tõstmine ja kõrge majanduskasvu tempo (NB! tempo, mitte absoluutne kõrge kasv) on meile peale surutud euroliidu keskmise tasemega kiire konvergeerumise paratamatusest. Euroliidu suure katla ühes servakeses ei saa meie ju pidevalt lahjemat suppi keeta.

Kahjuks selline supimudel ei arvesta, et euroliidus igasugu konvergeerumised küll toimuvad, kuid väga tasa ja targu. Et siiani on isegi nn vanade euroala riikide ning regioonide vahel väga suured majanduslikud erinevused. Et on suured erinevused riikide regioonide vahel, vaatamata sellele, et riigisisestel regioonidel on sama maksusüsteem. Euroalaga liitumiseta oleksid erinevused praeguseks olnud aga tohutult suuremad.

Laostava kasvu ühte juhtu tuntakse viimasel ajal enamasti Hollandi haiguse nime all. Juhtum, kus välisinvesteeringute ja laenude suure vooluga riiki kaasneb nii suur majandustõus kui riigi üldise majandusolukorra oluline halvenemine.

 

Ülo Ennuste, majandusdoktor

Pärnu Postimees 19.04.2007

aprill 19, 2007 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: