Ülo Ennuste majandusartiklid

Õnn ei ole puhitustes

Milton Friedmani ökonoomikapärandi kogu normatiivne tuum kahe sõnaga oleks: talitsegem hinnapuhitusi. Paraku on nüüdseks selgunud, et isegi terane Friedman ei hoomanud kogu seda õudu, mis kõik sootsiumile kõrgema inflatsiooni ja muude hinna- ning majandusmullidega kaela langeb.

Kaasneb eeskätt ka kogu riikliku sõnumiedastuse järjest räigem inflatsioon ja seega kogu sotsiaalse koostöökapitali suurem mullistumine, hakkavad ilmnema üldised teadmuspuhitused, analoogsed kollektiivse kessoontõvega.

Hämamine inflatsiooniga

Tõepoolest, mõnel valitsusel, kes pole suutnud majanduslike inflatsiooniliste survete steriliseerimisega hakkkama saada või kes isegi oma ullikestest valijatele rahaillusiooni tekitamiseks hindu ise üles puhunud, võib kiusatus tekkida, et tüsistuste tõsinedes hakata publikule hämama.

Hämama, nagu olekski kõrge inflatsioon sellises olukorras üks kiiduväärt värk, nagu see olekski kohe tohutu tegeliku majanduskasvu garant, nagu need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes inflatsiooni madalal hoiavad, ei ole päris kaine mõistusega.

Nagu hinnapuhitised kindlustakski rahvusliku majanduse kiire jõudmise viie rikkurriigi hulka, kui suudetakse pliidipuude hinda pensionidest kiiremini tõsta, kui suudetakse isegi eelarvemulle puhuma hakata jne.

Omakorda võib iga järjekordse inflatsioonišoki puhul isegi mõnel keskpankuril koos IMFiga, hargmaistest äripankuritest rääkimata, tekkida kiusatus mundriau ärateenimiseks takka üürata, et inflatsiooni tõus näitab meie targa majanduspoliitika supervitaalsust ja vajadust inflatsiooni administratiivsest tõstmisest johtunud eelarveülelaekumised geniaalselt suunata inflatsioonivastasesse poliitikasse. Rahvalikult öelduna: hakata ülekuumenenud eelarvesuppi puhitama ülejäägimullikeste lisamisega.

Häda on selles, et selliste poliitökonoomiliste „tõdemuste“ vohamisel võivad nii mõnelgi isegi karastunud sotsiaaldemokraadist ministril mõtlemisse mõnda kohta samuti mullid tekkida. Näiteks unustab ta kontrollida, kuivõrd selline rahaillusiooniline poliitika sootsiumi reaaltulude ebavõrdsuse süvendamisega sotsiaalselt lõhestab.

Hoopiski näivad mõttepuhitused tulevat selle koha pealt, kui on vaja elektriaktsiisi rakendada, et arukates riikides lastakse siis samaaegselt liigset luhvti välja monopoolse elektrifirma ülikasumitest nii, et tarbijaid/rahvast mitte vaesemaks teha ning rahvuslikku konkurentsivõimet mitte alla kiskuda.

Täielik mõttemull on kõrgemal pool selle koha peal, et planeeritav inflatsioonišokk annab uue tohutu löögi rahvuslike hoiuste ostujõule ning ärgitab õndsaid lihtsameelseid veelgi suuremaid ja riskantsemaid välismaiseid laenukoormusi endale kaela võtma.

Justkui kessoontõbi

Häda on nüüd selleski, et mõni ärksam publiku hulgast hakkab kogu seda absurdimullindust püüdma kergeusklikumatele valijatele ajalehtedes selgitada ja vahel võib see isegi õnnestuda. Vähe sellest: hakatakse märkama, et enamik valitsusekspertide, statistikute, keskpankurite, IMFi, äripankurite, konjunktuuriteadlaste sõnumitest on absoluutselt puhitused. Siiani oli jutt, et transiit annab veerandi meie rahvatulust, nüüd, kus see sibivedu on läbikukkumise äärel, on kõige kõrgemalt mokaotsast järsku kuulda, et paar protsenti andis transiit ikka küll. Muide, see viimanegi jutt näib mullina. Tegelikult maksumaksja vist maksis Kremliga seotud transiidibojaaridele aastas raudtee kaudu miljardeid peale. Seega on ringlevad majandussõnumid samuti nakatunud inflatsioonist ja mittekergeusklikud ei võta neid enam tõsiselt.

Muide, devalvatsiooni eitamine võib tagantjärele tarkusega ikkagi mullijutuks osutuda, kui midagi ei muutu: kui inflatsiooni ei hakata silmapilk ohjama, kui ei lõpetata euroliidu direktiivide ettekäändel tootemaksude tõstmist ja eelarveülejääkide planeerimist. Küllap järgmine IMFi delegatsioon kiidab seda takka, sest eks nad ole nüüd juba vihjanud, et meie ülekuumenemise vastu on kõik abinõud head, eriti kasulikud olevat meie tubli suure naabri majandusrünnakud. Võib-olla ongi, keegi ei saa enam mitte midagi aru. Justkui kessoontõbi tõesti.

Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor

Pärnu Postimees 17.05.2007

mai 17, 2007 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: