Ülo Ennuste majandusartiklid

Ajakirjandus põmmutab klaverimängijaid

Praeguseks juba üsna lootusetult käkki keeratud Eesti majanduse olukorras, seda meedia abiga, näikse momendil meie kvaliteetmassimeedia püüdvat seadvat patuoinasteks: a) need eksperdid kellel kuidagi siiski õnnestus massimeedias iitsatada ja „paanikat“ levitada, et valitsusel oleks tulnud neid või teisi majanduspoliitilisi meetmeid rakendada praeguseks saabunud sügava kriisi vältimiseks (nt Ülavere, PM 6.X, ÄPis padupõmmutamine) ja b) piimapulbri globaalse hinnatõusu (nt Karnau, PM 6.X, sama pidevalt EPLis) ning „paratamatusega“ ühtlustada kükaküla hinnad pariisi omadega. 

Taolise osava strateegia valiku üle võib ekspert ainult kadedust tunda: a) täielikult kaovad pildilt Ansip, Lipstok, Parts, Savisaar, Sõrg, Reiljan’id, oligarhid, taikuunid, hargmaised pangad jne koos nende posimistohtrite (nt pankade analüütikud (Saarniit, Lauri jne) hordidega ja b) piima hinnatõus on rahvale arusaadav (seda saab sõimamises isegi siduda Padar’i laudataustaga ning Laar’i omaaegse eduka reformimistegevusega kogu terve Ida-Euroopa põllumajanduse laastamise alal), mis sest et ilmselt on majanduse kriisi viinud eeskätt viimaste aastate reformimise poliitika, õigemini selle puudumine. Kuid selle viimase mõistmiseks oleks vaja erialast kompetentsi ja seda mitte ainult äritegevuse vaid ka riigi/avaliku majandusteooria alal ning c) hindade eurotasemel ühtlustamise jutt aitab ära sogada rahva peades selle, et meie nn lahja valitsus on tegelikult tõesti näljas (nt ei saa hargmaiste pankade hiigelkasumitel makse sentigi seejuures on nendega seotud mitmedki eelarvelised kulud, täpselt nagu venetransiidi puhul) ja peab eelarvetäitmiseks inflatsiooni üles puhuma kuidas aga suudab, muide sellega koos ka häälteandjatele rahaillusiooni tekitamiseks. 

Aukartustäratav on ka osavus, millega ajalehtedes kommentaatorid lugejaid lollitavad, nt vaat et ainuke oluline näitaja meie majanduses on ainult kasvutempo (seega üks suhtarv mis on teatavasti arvutuslikult väheusaldusväärne ja seega hiigla kergelt manipuleeritav). 

Teaduspõhiselt on aga kriisiolukorras kaugelt olulisemad mitmesugused inflatsiooni näitajad ja võlgnevuste näidud. Seejuures, ka kõrge ametliku kasvutempo näitamisel võib majandus olla tegelikult ikkagi sügavas kriisis, seda nt siis kui mitmed väga oluliste makronäitajate näidud on juba vähemasti kvartaleid negatiivsed, nagu see meil ongi. 

Teaduspõhiselt olulisi näitajad on meil aga juba nii kvartaleid kui ka kauem püsinud negatiivsed: a) tööjõu pagemine, b) barbaarse majandusliku ebavõrdsuse suurenemine, c) rahvuslike finantsvarade väärtuse/ostujõu vähenemine kümnetes miljardites iga aasta seoses laastavalt kõrge tegeliku inflatsiooniga, d) rahvusvahelise investeerimispositsiooni negatiivsuse süvenemine eeskätt jooksevkonto kroonilise negatiivsuse tõttu, e) kodumajapidamiste netosäästude negatiivsuse süvenemine jne jne. 

Muide, mullu oli soomlase majandustõus (tegelikes eurodes) suurem kui eestlasel, seda vaatamata meie ligemale kolmekordselt kõrgemale tempole. 

Äripäev, kommentaar Heleniusele 5.10.2007

oktoober 5, 2007 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: