Ülo Ennuste majandusartiklid

Läti tõbi hollandi tõve tüvivormina

Paljud on pöördunud minu kui doktori poole küsimusega, mis tõbi lätlastele pähe on löönud, et ajab ühe euroliidus kõrgeima sisemajanduse kogutoodangu kasvutempo protsendiga rahva karja kaupa vihmavarjudega suure lörtsi kätte lärmama. 

Nagu nad ütlevad noblesse oblige, seega olen olnud sunnitud küsitut analüüsima-diagnoosima, vaatamata sellele, et meditsiiniliste diagnoosidega on õrnalt öeldes lood nii ja naa.

Dopinguline makrojätkusuutmatus

Heakene küll, selliseid sootsiumide makronähtusi (organismilisi) oli The Economistil tõesti väga otstarbekas hakata kolmandik sajandit tagasi meditsiiniterminitega kirjeldama.

Küsimuses olev nähtus ise on igivana, näiteks Hispaaniasse tõi selle ühe juhtumina juba Kolumbus oma kullaeskaadritega, kusjuures lootused, et rahva elu läheb sellest paremaks, jäid soovunelmaks.

Lühidalt: tegu on juhtumiga ja teoretiseeringuga, et majandusedu (eriti tärkme- ja siirdejuhtudel) taga võivad/võisid mõnel juhul olla lõppkokkuvõttes kahjustavad nähtused, nagu krooniline jooksevkonto vaegus, rahvusvahelise investeerimispositsiooni kängumine (kehvveresuse hüpertrofeerumine). Moodsamalt ka dopinguline makrojätkusuutmatus.

Helge tuleviku asemel probleemid

The Economist vermis sellistele patsientidele meditsiinilise termini “hollandi tõbi”. Seda seoses 1960. aastate gaasimaardlate ekspluateerimise lootusrikka algusega parajasti mõnevõrra hädises Hollandis. Ja hakkaski seal algul hargmaiseid riskiinvestoreid-doonoreid suurte rahanutsudega kohale sumama.

Kuid teatavasti loodetud majandustervenemiste asemel satuti siis Hollandis rinnutsi veelgi suuremate hädadega, eeskätt vererõhu- (valuutakursi-) šokkidega koos nendest tulenevate kriitiliste tüsistustega nagu temperatuuri (tööjõu palganõudmiste) tõus. Tagantjärele tarkade diagnooside põhjal lõppes hea algus sellega, et kohalikud tohtrid ei taibanud patoloogilisi nähtusid kibekähku steriliseerida (eeskätt inflatsioonilisi surveid).

Selge, et klassikaline hollandi tõbi on ainult üks selle tõveklassi võimalikke tüüpe ja selline tüüp esineb eeskätt ujuvkurssidega väiksekasvulistel patsientidel, peamiselt nendel, kes moodsast hädade steriliseerimisest ja tohterdamisest suur midagi ei mõika (“meie valskust ei tee”) ja keda suuremad tohtrid (EL) ei ole suutnud vaktsineerida (erandina ELi piisavad toetused iirlaste harimiseks+inno-veerimiseks vms).

Selle tõve teisi tuntumaid mutatsioone on influentsalised, nendes on põhisümptomiteks eeskätt ülekuumenemine (reaalpalk tõuseb kiiremini reaalsest tööviljakusest) ja sellest tulenevad halb enesetunne ning isegi hallutsinatsioonid just kõrgemates organites.

Sellesse vormi on suuremal või vähemal määral nakatunud paljud siirdesootsiumid, suuremal määral väiksemakujulised ning klassikalise kunstneeruga (valuutakomiteega).

Tärkme-siirderiikidelt endilt muidugi suurt meditsiinilist kompetentsi makrosteriliseerimise alal nõuda oleks varavõitu ja liiast, isegi nendel, kes on Brüsseli tohtrite hoole all, võib jääda mõikamist väheseks, et tohtrite korraldustest aru saada (inflatsioonilist temperatuuri maha võtta) või taibata klaustro-foobiavastaseid ravimeid (toetusfonde) peale määrida, aga mitte eriti sisse võtta.

Viiruseline inflatsioon

Endistest sotsmaistest väikeorganismidest ei avastanud hargmaised riskidoonorid mitte küll uusi gaasimaardlaid, vaid hoopiski väärtuslikumaid olluseid, nagu odavat tööjõudu (enam pole!), konkurentsivõimalusi otse diivanitest õli puurida (eeskätt finants- ja kaubanduse ning transiidi vahendusarenduse buumid ja kontorid), tööjõu äratõmbamise hõlpvõimalusi ekstensiivarengulisest mahajäänud suuremahulisest tööstusest ning põllumajandusest, haridusest ja teadusest rääkimata.

Muidugi oli tegemist palkade tõstmisega rahapakkumise suurendamise arvel valuutakomiteest mööda minnes ja seega selle konkurentsikliima rikkumisega, mis majandustärkme algul oli. Kõike seda lokaalsete organite ja tohtrite mahitusel, kes inflatsiooni paistel end soojendasid ja oma hagu ka katla alla abi- ja laenuõletulele lisasid (desteriliseerisid).

Doonorid ei olnud värske vere ülekannetega kitsid, kuid, oh häda – temperatuur hakkas tõusma, infektsiooniks oli viiruseline inflatsioon (valuutageneetiline impotentsus-bürokraatlik komiteevorm). Viimast mutatsiooni ongi otstarbekas diagnoosida läti tõvena – austuseks selle tõvetüübi kõige profiilsemale viljelejale (Lätis septembris inflatsioon 11,4 protsenti The Economisti andmetel, kus nn pikas e-tabelis on Läti selle numbriga esikohal Venezuela järel, kuid kindlalt Bulgaaria, Venemaa ja Eesti ees. Voh selline palat).

Äärmuslikud mõtted ja tunded

Praeguseks on lokaalsed doktorid avastanud, et läti tõve puhul saab sootsiumi temperatuuri mõõta järgmiselt: temperatuur = 34 kraadi + inflatsiooniprotsent, seega Lätis 10 protsendi ümbruses inflatsiooni puhul ulatub see 44 kraadini.

Seda temperatuuri võib veelgi katalüseerida diametraalne etnilisus ja euroliidu kontekstis tegelikult (mitte imaginaarses PPSis) suhteliselt madal SKT inimese kohta. Seda võivad leevendada doonorite küllaldased toetuskompressid, kuid üldiselt nii kuum ärikliima deseksa-piliseerib patsiendi isegi paljude hargmaiste suuraferistide silmis.

Selge, et läti seisundis organismi enesetunne pole ideaalne, rahulolust rääkimata. Vaesemat värki rahavale, kes suuremates võlgades, viimane kirsturahagi võib-olla sellise inflatsiooniga läinud, võivad pähe lüüa isegi tüsistusmõtted – nagu oleks vaja välja vahetada peaminister või kogu süsteem, ja kohe.

Kõrgrahvuslikes rahapoliitika sfäärides võib tüsistus isegi hallutsinatsioonidena kulgeda: tunned, nagu oleksidki juba pooleldi taevateel, kui ainult saaks inflatsiooni edasi nii kõrgele kütta, et nominaalselt illusoorsele tõstmisele vaatamata ei tõuseks reaalpalk ega -pension (siis läheb kogu juurdevoolav kreem ikka asja ette, mitte vaeste hulka mahavalamiseks, teadusest rääkimata), sest muidu on tee tagasi põrgusse kindel, ja naabrid tulevad ka veel kaasa.

Majanduslik Vene rulett

Kuidas ravida? Brüsseli doktoritel läheks see lihtsalt, esialgu hoiavad nad küll aktiivse nakkusperioodi kartuses lätitõbiseid väljaspool steriilset eurotsooni, kus soovitatav inflatsioon on kahe protsendi ümbruses, kuid nõutavalt alla selle.

Püüavad seal karantiinipalatis ebaradikaalselt tarkusetablettidega ravida vist ka rasvade ebaõiglast barbaarset jaotust kõrgemate organite ja madalamate vahel, ootavad, millal hakatakse mõikama, et tsiviliseeritud turul ei mängita hindade tõusu ja tulude ümberjaotamisega Vene ruletti. Püüavad leevendada muumaiste proteeside tagant tulevat mulalahtisust ning lokaalsete juhtide napoleonlikke komplekse ja muud seesugust tühist hügieenilisust.

Vaktsineerimist siiski intensiivistatakse, isegi meil on eelarve eelnõus vist umbes kaheksa miljardit. Kui sellest poolgi kätte saab, võib ehk aastakese veel vanaviisi eelarveülejäägi pekki koguda.

 

 

 

Ülo Ennuste, majandusdoktor, professor

Pärnu Postimees 12.12.2007

detsember 12, 2007 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: