Ülo Ennuste majandusartiklid

Selgitusi kasvutempode asjus

 

Ärileht Ministeerium: inflatsiooni märgatav aeglustumine lükkus sügisesse kommentaar Ülo Ennustelt:

MAJANDUSKASVU aeglustumist täheldati Eestis 2008 esimeses kvartalis 0,1% peale. NB: seda statistiliselt võrreldes eelmise aasta 2007 esimese kvartaliga, seega üsna pika vinnaga. Ja tulemuseks ikkagi tsiviliseeritud maailmas harvanähtavas “jõulisuses” ehk ligemale aastases 10 protsendipunkti ulatuses.

MAJANDUSLANGUST aga tõdeti Eestis esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga ehk 2007 neljanda kvartaliga võrreldes. Viimasel juhul, olenevalt statistilisest arvutusmeetodist oli ESA tabelite järgi majanduslangus ehk negatiivne kasvutempo esimeses kvartalis vahemikus 0,5% kuni 8,5%, Eurostat annab meie majanduskasvutempoks esimeses kvartalis miinus 0,5, ikka eelmise kvartaliga võrreldes.

Kuid The Economist prognoosib kogu aasta 2008 Eesti majanduse kasvutempoks miinus 0,6%, ka isegi EP vihjab majanduslanguse olulisele tõenäosusele kogu 2008 aasta ulatuses(tee paar klikki kui ei usu).

Muide, sõltumatutes kõrgtasemega kriisidiskussioonides rahvusvaheliselt üldiselt kasutatakse võrdlust eelmise kvartaliga, ehk kõige viimasemaid andmeid.

KUID OLULINE on, et millise inflatsioonitaseme juures majanduslik mingi langus toimub. Kui see toimub samal ajal pikaajalise kõrge inflatsioonitaseme juures, nagu see Eestis esimeses kvartalis toimus, siis on languse negatiivne koosmõju rahvuslikule majandusele ja rahvuslikule arengule eriti suur. Muide, laastavalt kõrge kahekohaline inflatsioon on püsinud meil siiani, nt juunis oli üle 11%, kuigi EP juba märtsis pühalik-silmakirjalikult kinnitas, et nüüdseks on inflatsioon murtud, stükkel langeb jne. Tegelt inflatsiooni prognoosimine edaspidiseks ongi meil põhimõtteliselt võimatu, sest valitsuse reguleerimistegevus inflatsiooni kallal ei näi järgivat absoluutselt mingit ratsionaalsust. Seega midqagi on võüimalik ainult siis usaldusväärselt sellel alal prognoosda kui omada domineeriva partei iseinfi.

Veelgi enam, kõigi keskpankade põhieesmärk on inflatsiooniliste survete steriliseerimine, kuid meie vastne EP Nõukogu juht teatas, et tema arust on Eestis kõrge (loe laastav) inflatsioon innovatsiooni mootoriks (mis sest et kõrge inflatsioon hävitab innovaatilise ekspordi).

 

Veelgi halvendab majandus- olukorda see kui samal ajal tööstuse toodang ja eksport reaalselt vähenevad, nagu meil näib enamuste statistikate alusel see praegu olevat. Muide, kui jooksvates hindades tööstuse eksport näitab muskleid eeskätt vanaraua väljaveo näol, siis seda ei saa vist võtta tõsiselt.

Ning vastupidine kehtib, kui kõrge inflatsioon toimis järsu majanduslanguse taustal, siis see on rahvale eriti ränk. Seda ka tingimustes kus nt palkasid, pensione jne tõstetakse vastavalt inflatsioonile, sest pankrottide ja tööjõu pagemise jne tõttu palgasaajate ja maksumaksjate hulk ikkagi väheneb, makse on seega vaja samuti paralleelselt tõsta.

Kõrge inflatsiooni tõttu lisaks sellele rahvuslike hoiuste ostujõud sulab jne.

MORAAL:

1) KÕRGE INFLATSI0ONI PUHUL IGASUGUSE MAJANDUSLIKU LANGUSE NEGATIIVNE MÕJU VÕIMENDUB. Nt kui riiklikud kõrgkoolid tõstavad õppemakse justkui õiglaselt 10% vastavalt inflatsioonile, siis tegelikult ikkagi seab see kaudselt paljud õpihimulised senisest raskemasse majandusolukorda, isegi siis kui palgad jne üldiselt tõusevad 10%, sõnaga, see näiliselt õiglane samm teeb varjatult ikkagi karuteene rahvusliku teadmuse edendamisele Eestis.

2) DISSKUTANTIDELE: tee ikka alati paar klikki statistika andmebaasidesse, samuti poliit-ökonoomia kõrgtasemete teoreetikute, eriti nobelistide üllitistesse inflatsiooni kohta, enne, et selle asemel ise omast tarkusest kohe hakata targa näoga tegema plää-plää, seda eriti oma parteile hosianna laulmiseks.

 

3) PROGNOOSIMISEST: seoses tänavuse eelarve äpardunud planeerimisega on hakatud viljelema kodukootuid teooriaid nagu poleks majandust üldse võimalik prognoosida (nt viimane Keskpäevatund). Teadmuspõhiselt võiks selle juurde lisada selgituse, et prognoosimise eesmärk on eeskätt nende võimalike tulevaste olukordade määratlemine, millega tuleb arvestada vähemalt esialgselt parima plaani paikapanemiseks.

Keskpäevatunnis lähtuti kahetsusväärselt ühes väga kitsast alast nagu börs ehk samahea kui loterii. Ning sedagi ainult inertsiaalse prognoosimise metoodika aspektist, mis on tõesti nii mitteprognoositav ja laiendati seda kitsast käsitlust täiesti absurdselt ka eelarveprognoosidele. Viimaste puhul on adekvaatsed eeskätt kontseptuaalsed lähenemised, nagu nt prognostiliselt kalibreeritud struktuurimudelid (vt nt E. Phelps’i, Nobelist 2006). Meie praeguses kontekstis on viimases lähememises kõige määramatumaks faktoriks ilmselt valitsuse enda tulevased majanduspoliitikad, sega usaldusväärne prognoosimine nõuab siseinfi omamist, kuid taolisi prognoose on vastavlt Riigikogu aprilliseadusele SE 182 keelatud avalikkusele näidata.

Ärileht (EPL) 6.6.2008 (kommentaar)

juuni 6, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: