Ülo Ennuste majandusartiklid

Kümme teabehaavlit inflatsioonimulli

Kahjuks ei ole meil parajasti võtta ühte imekuuli majanduse desinfleerimiseks, kuid selleks piisaks riigikogu – valitsuse – Eesti Panga paarist asjatundlikult kooskõlastatud suletõmbest. 

A) Riigikogu teeb aprillis vastu võetud äriühingute tulumaksu seadusparandusse SE 181 väikse lisaparanduse: „Jõustumine edasi lükatud.“ See taastaks lähematel aastatel eelarvesse nelja miljardi jagu äriühingute, eeskätt hargmaiste pankade tulumaksude laekumise. Sellega saab mitu inflatsiooniprotsendipunkti maha võetud (muide, ei ole teada absoluutselt mingit teoreetilist ega empiirilist tõsiteaduslikku põhjendust, nagu pelgalt ettevõtete tulumaksude vähendamine tingiks täiendavat majandustõusu, eriti pikemaajaliselt).

B) Valitsus muudab juulis kehtima hakkavas elektrihinna viieprotsendilises reguleerimise plaanis plussmärgi miinuseks. Arvestades elektrihinna ülekandumist kogu majandusele, tapab selline märgivahetus jälle mitu inflatsiooniprotsendipunkti.

C) Eesti Pank seab enda kasuks välislaenudele sisseveo „tollimaksu“, steriliseerides sellega välisrahapakkumise vohamise ja sellest tingitud krooni ostujõu languse siseturul. Jälle saab mitu inflatsioonimulli punkti tühjaks lastud.

D) Valitsus ja Eesti Pank lasevad välja rahvuslikud publikule huvipakkuvad võlakirjad, sellega saab täiendavalt nii rahaturgu korrigeerida kui eelarvet kosutada.

E) Toidukaupade käibemaksusid alandatakse, efekt on suur.

F) Mittemaksuvabade tulude maksumäära tõstetakse, eelarveülejääkide planeerimine inflatsioonilisel baasil lõpetatakse.

G) Börsi tegevusõigus tühistatakse, sest see on asunud mahitama mõningate mudaäripraktikaga äriühingute avalikku (riigi vastutusel toimuvat, sest rahvusvaheliselt ei loeta börsiettevõtet pelgalt eraettevõtteks) ebamajanduslikku tegevust, mis õõnestab rahvusliku majanduskeskkonna usaldusväärsust ja stabiilsust, rääkimata rahvusliku aktsiakapitali väärtuse kängitsemisest.

H) Rakendatakse madalapalgaliste riiklik subsideerimine (negatiivne tulumaks) kõigile töö kindlustamiseks. See samm võimaldab kärpida ka eelarvekulusid ja seega ära hoida selles lõigus valitsuse poolt inflatsiooni tõstmist vajalike eelarvetulude suurendamise huvides.

I) Riigikogu tühistab seaduseparanduse SE 182, mis sätestas Eesti Pangale täiendavad kitsendused avalikustamisele. Selge, et selline asi vähendab majanduskeskkonna usaldusväärsust, külvab paanikaseemneid jne koos sellest tuleneva laenamismaania, prassimisele õhutamise ja muu sellisega.

J) Ametlikku statistikasse tuleb viia nii tööjõu pagemise kui täiendavad majandusliku ebavõrdsuse, eriti aga alternatiivsed inflatsiooni näitajad (mis arvestaks vähemalt ka tarbimislike investeeringute kallinemist, näiteks elamispinna turuhinna tõusu).

Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor

Avaldatud: Pärnu Postimees 16.07.2008

juuni 16, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: