Ülo Ennuste majandusartiklid

The Economist laimab jälle

Selle ajalehe (nii nad ennast nimetavad) viimase numbri järgi on Eesti majandus maikuu seisuga (arvestades esimese kvartali näite) nende arust vähemalt nelja peamise majandusnäitaja järgi neljakümne üsna tavalise riigi hulgas kindlalt suure tõenäosusega igatpidi viimane. Muide, vastav tabel on vabalt paari klikiga igale võhikulegi kättesaadav.

Need neli näitajat on järgmised: majanduse ja tööstuse kasvutempo, inflatsioon, töötuse määr. Muide, asjatundjad teavad, et statistilised andmed on ligikaudsed. Seega kasvutempo märkimine 0,1 protsenti tähendab, et tegelikult võib see asuda +5 protsendi ja –5 protsendi vahel jne. Peale selle teavad nad, et niisuguse pisiriigi nagu Soome puhul ei lasku Economist nüanssidesse ega tseremoonitse, nt eurostatistika harmoniseeritud inflatsiooni näidu asemel (mida nad Eesti kohta näitavad) kasutavad nad Soome puhul nn kodumaist, mis on kõrgem, sest sisaldab näiteks elamispinna turuhinna tõusu jne. Eesti puhul oleks muidugi õigem kasutada hõivatuse näitu, sest on suur tööjõu pagemine jne.

Muidugi, Economist on eeskätt ärivärk, mis ei arvesta eriti pikaajalisi majandusnäitajaid: rahvusvahelist investeerimispositsiooni, rahvusvahelist võlakoormust, majanduslikku ebavõrdsust, sotsiaal- ja inimkapitali, teadusmahutuste osakaalu, sotsiaalkaitse kängumist, innovatsiooni jne. Kui neid arvestada, tuleks kogu eesti rahval nende näitude puhul silmad kinni pigistada.

Esialgu teevad seda ainult võimurid, kröösused, ajakirjanikud, õpetlased, peaminister (“oleme kindlatel majandusalustel”), riigikogulased (mängivad asendussentidega öötolasid, samal ajal teades, et Jürgen Ligi pressis äsja ühe seadusparandusega kolm miljardit eelarveraha korstnasse, nii et keegi ei taibanud kesk päevavalgust midagi, samal ajal solkides põhjalikult tulumaksuseadust), Eesti Panga nõukogu uus esimees (rääkides, nagu teeks EP tööd, et EP prioriteet on eurole üleminek, samal ajal kui põhikirjas on midagi muud), rahandusministeerium (meile paar kuud tagasi näis, et meie inflatsiooni niipalju ei tõsta, kui tegime), kröösused (taastage röövellik Vene transiit, meie eksport on endiselt tugev – tegelikult reaalselt langeb), massimeedia, mis ei saa mitte millestki aru tingituna ajakirjanike tohututest vaegteadmistest majandusküsimustes (tegelevad uurimistega, kas keegi viis pudeli veini hõlma all Gloriasse), ülikoolid (kes loodavad koos peaministriga majandusõpetuse alal välisprofessoritele, kuid need loevad seda, mis sobib stabiliseerunud tsiviliseeritule majandusele, kus Friedmani järgi inflatsioon on reguleeritud, ja mis ei sobi vaesele heterogeense rahvaga siirdemajandusele).

Näitena võiks tuua Balassa-Samuelsoni mudeli, mis meie asjasse üldse ei puutu, kuigi oleks vaja lugeda stagflatsioonist, inflatsioonispiraalidest, krahhi teooriatest jne, milleks vastavad õpikud on kõrgel tasemel inglise keeles olemas.

Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor

Pärnu Postimees 19.06.2008

juuni 19, 2008 - Posted by | Uncategorized |

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: