Ülo Ennuste majandusartiklid

Riigikogu paari suletõmbega saaks paar miljardit

Juba kuuldub Toompea poolt häälitsusi selle vastu et tuleva aasta eelarvetulude laekumise suurendamiseks oleks mõttekas edasi lükata „Tulumaksu muutmise seaduse“ (vastu võetud 26.III 08) jõustumist aastake või paar. 

Teatavasti selle seaduse jõustamisega tuleva aasta algusest tekitataks ainuüksi tuleva aasta eelarve laekumistele kaotus miljardi kuni kahe ulatuses (võrreldes kehtiva maksusüsteemiga, sõltuvalt majanduse tõusu kiirusest, vt seaduse „Seletuskirja“). See summa läheks nii kodumaises kui ka välismaises omanduses olevate äriühingutele kogemata üleplaaniliseks maksualandamise kingituseks, seda ebaõnnestunud töö-õnnetusliku seadusparandamise tõttu. Lisaks otsesele laekumiskaotusele tuleb arvestada seda, et valitsusel võib tekkida järjekordselt kiusatus tekkivat auku hakata täis toppima inflatsiooni tõstmise abil koos kõigi selle väärteoga kaasnevate tagajärgedega kogu majandusele ning sotsiaalsfäärile.

Toompealt kiigates näikse aga vist nii, et see kaotus on tühine – nagu nad ütlevad: ainult sada miljonit ministeeriumi kohta, iga elaniku kohta veelgi vähem! Liiatigi kui üldse mingist kaotustest saavat rääkida (kokku lähematel aastatel kuni neli miljardit). Summat võivat hoopiski käsitleda kui hinda, mida meie valitsus kavatseb maksta selle moraalse võidu eest, et Eesti maksuseadus igal juhul säilitaks oma juhtiva rolli euroliidus ja eriti selle ühe liberaalse silmapaistvama „iseloomulikuma joone“ („Seletuskiri “), seda euroliidu liikmete üldiselt traditsiooniliste (loe: triviaalsete sotsialistlike/vanamoodsate) maksusüsteemide taustal.

Muide, ülalesitatud summad põhinevad nn status quo arvutusmeetodil, mis kahjuks reformide/seaduste maksumuste ja väärtuste arvutamisel on eksitav. Teatavasti reformide puhul tuleks eelistada nn alternatiivkulude meetodit (vt nt Mereste 2003, ingl opportunity cost). Viimase järgi oleks nimetatud seadusmuudatuse jõustamisel kaotus tuleva aasta eelarvele hinnanguliselt kahe kuni nelja miljardi ümber. Ja parim alternatiivne seadusmuudatus oleks mingile traditsioonilisele maksusüsteemi tüübile pöördumine.

Viimasega saaks lihtsalt ja läbipaistvalt likvideerida nii kehtiva seaduse vaegused (nt Eestist suurte kasumite väljavool ilma siia sentigi tulumaksu jätmata jne), kui ka nimetet avansilise seadusparanduse kahetsusväärsed idiosünkratismid (nt avansiliste maksete venitamine pooleteise aasta peale, seega ettemaksulise asemel sisuliselt järelmaksulise-viivitava süsteemi rakendamine).

Seega, tõepoolest, avansiliste maksete seaduse jõustamise edasilükkamine olekski ainult tühine värk. Õigem oleks hoopiski kibekiiresti teha selle avansilise seadusparanduse kontraparandus: viimane võimaldaks võrreldes kehtiva seadusega mitte vähendada tuleva aasta eelarvelaekumisi kuni kahe miljardi võrra vaid isegi vastupidi – poliitilise soovi korral suurendada maksulaekumisi eelarvesse ühe kuni kahe miljardi võrra, või nii, sõltuvalt jällegi majanduskasu või languse suurusest, võrreldes praegu kehtiva süsteemiga ning isegi maksumäärade edasisel vähendamisel.

August, 2008

august 27, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: