Ülo Ennuste majandusartiklid

Roosad hurm-unenäod EPs jätkuvad

PMist 23.X loeme: “Keskpanga hinnangul näitab prognoos siiski ka positiivset: kui inflatsioonitase on sel aastal endiselt üle kümne protsendi, siis järgmisel aastal võib oodata tugevat langust. … Inflatsiooni vähenemine lubab Lipstoki sõnul hakata Eestil taas mõtlema Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisele ja euro tulekule. «See on tore perspektiiv ja see peaks saama meie kõigi suureks eesmärgiks,» rõhutas Lipstok.”
 
Ah et tuleval aastal “võib oodata” positiivset inflatsiooni iseeneslikku tugevat langust, et see on tore perspektiiv ja see peaks saama meie suureks eesmärgiks, lihtsalt käed rüpes EPs unistades oodata järjekordse ime sündimist, sest me väärime seda eesotsas EPga. Aga Eesti rahvas peab mõtlema hakkama siiski, väga õige, võtame kuulda.

Et majandusteooria alusel on märgatava majandussurutise puhul, mis meil tänavu koos kahe-kolme euroopa liidu liikmega ongi platsis ja mis tõenäoselt eel aastakest paar jätkub, on just inflatsiooni tase see kõige kriitilisem näit, siis väärib see inflatsiooni languse hüpotees vist ainsana kogu EP “analüüsis” tähelepanu, õieti selle hüpoteesi vääramine.

Teaduslikult tuleb viimast saavutada nn null-hüpoteesi (mitte “mull”) kinnitamisega, mis antud juhul tegelikult tähendab vastupidise väite õigsuse kinnitamist, suure tõenäosusega.
Järgnevas on toodud ainult tosin asjaolukest, mis vastupidise hüpoteesi kehtivust aitaks tõestada.
Seega tõsiteaduslikult väita: suure tõenäosusega tuleval aastal meil olulist inflatsiooni langetamist ei ole oodata.

1) Suure tõenäosusega maailmaturul nafta hinnad ei jää püsima nii madalale (vt nt eurotsooni keskpankade prognoose, mis erinevalt meie omadest on praktiliselt õigeteks osutunud, muide – nõudluse langemisel naftakartellid reeglina vähendavad toodangut et hinnad ei langeks, seda küll mõningas viivitusega)

2) tuleval aastal meie hindu aitavad suruda kõrgemale eelarves ettenähtud käibemaksude tõstmised (raamatud, ravimid, matused jne), samuti lisaks mitmete maksete ja lõivude tõusud aitavad tõsta inflatsiooni

3) 2007-8 tõstetud hindade “teine laine” kandub kaudselt aastasse 2009 (nt elektrihinna tõusud 2007-8 kanduvad viivitusega laiali leiva küpsetamisse jne jne)

4) sisemajanduse nõudluse vähenemine ei pruugi langetada mitmeidki hindu sest nii import kui ka sisemajandustoodang näivad suure tõenäosusega langevat samuti

5) tõenäoselt palgainflatsioon jätkub, sest Eesti hinnatase tõenäoselt juba aastake ületab euroliidu keskmist (kaupade ja teenuste üldiselt suhteliselt madalamat kvaliteeti arvestades), kusjuures Eesti palgatase on kordades madalam euroliidu keskmisest. Seega, kui palku korralikult ei tõsteta siis tööjõud pageb tõenäoselt veelgi suurema voona minema koos sellega kaasnevate tagajärgedega ka inflatiooni tõstmisel

6) eksport on juba aastake reaalselt langenud ja kängub tõenäoselt edasi (seoses hindade suurema tõusuga kui partneritel), seega kängub ka import ning seega suureneb surve hinnatõusudele

7) suur küsimärk võrrandis on eeloleva talve karmus, karmi talve puhul küttekulud tõusevad oluliselt ja tõstavad inflatsiooni (õnneks küll meie statistika ei arvesta inflatsiooni sisse kodumajapidamiste vedelkütuste hinnatõuse mis paberi peal asja leevendab (-:

8.) vastutustundetule valitsusele on kõrge inflatsioon taevamanna, sest aitab mugavalt eelarvet täita, seega see valitsus ei tee midagi inflatsiooni ohjamiseks, valitsuse seisukohalt võib inflatsiooni nimetada eelarvet varjatult täitvaks rahamaksuks, rahvuslikult on see muidugi finants varasid laastav krabav maks, ühtlasi vaestelt rikastele varade ümberjaotamise mehhanism

9) paljudele lühikese horisondiga ärikatele/kröösustele ja nende lobitöö tegijatele on hinnatõusud taevamanna, lobitöö peamiseks loosungiks on teadagi et “vabaturg”, loe inflatsioonitõstmine (kuigi teoreetiliselt kapitalistlik turg ei saa põhimõtteliselt vaba olla sest toimib sotsiaalses keskkonnas (maksud), eriti aga ranged konkurentsiseadused, jne), teoreetiliselt saaks rääkida ainult kapitalistlikust konkurentsiturust ja selle kohalike seaduste/reeglite asjakohasusest

10) pankadele on hinnatõusud mitmeti kasulikud, nt neile samaväärsed krooni kaudse roomava devalveerimisega (nt deposiidid kaotavad inflatsiooniga ostujõudu ja seega on neid väärtusetuid summasid pankade tulevikus hiiglama kerge rahvale tagasi maksta. Seega on pangad samuti koos valitsusega huvitatud avalikkusele pasundama, et hinnad langevad ise ning madalaks moonutatud inflatsiooniprognooside levitamisest, selleks ka et madala inflatsiooni ootuses toob rahvas rohkem raha panka, neile keerutamiseks, niikauaks kui selle rahal veel mingit väärtust on.
Muide, kõrge infla püsimine garanteerib pankadele veel aastareks valuutavahetuse hõlptulu

11) muidugi, soodustab hinnatõuse igasugune avalik hämamine a la: majandus on tsükliline (moodne majandus on juhitav, vaadake tsiviliseeritud valitsuste toetust pankadele), börs muidugi ei ole juhitav ja on tsükliliselt spekulantide poolt kõigutatav kõlvatuks väikeaktsionäride koorimiseks

12) kõige rohkem aitab kaasa kõrge inflatsiooni püsimisele aga halamine, et globaalselt on kriis (on esialgu ainult finantskriis, majanduskriisi võiks globaalse ulatuses oodata tõenäoselt alates 2010, sinnani on globaalselt vast ainult reaalmajanduse osas kasvu aeglustumine). Häma, et nagu valitsus ei saa mitte midagi teha, et meie ei või ju nt käibemakse alandada, sest siis peaksime seda äkki eelarvesse kompenseerima seda isegi välisinvestoritele mingite ebamugavate maksudega jne jne (muide, 15.X läbis edukalt esimese lugemise seaduseelnõu, mis järjekordselt põlistab, et olulised välisinvestorid ei pea dividendide pealt Eesti riigi eelarvesse sentigi tulumaksu maksma – seega jääb jõusse kehtiva tulumaksuseaduse paragrahv 29 lõik 8, mis vahepealses, tühistamisele kuuluvas nn avansilises tulumaksuseaduses oli tühistatud). 

Vaata:

PM Eesti majanduses valitseb teadmatus

PM Keskpank ennustab ligi kaheprotsendilist majanduslangust

ÄP Eesti Pangas mustad meeleolud

Eesti Panga majandusprognoos 2008-10

Bruce Preston: Adaptive learning and the use of forecasts in monetary policy. Journal of Economic Dynamics and Control. Volume 32, Issue 11, 3661-3681.

 

oktoober 27, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: