Ülo Ennuste majandusartiklid

Tulevikustatistika riukaline, Almunia diplomaatiline

 

Tulevikustatistika riukaline, Almunia diplomaatiline:

 

EC Directorate-General for Economic and Financial Affairs – „Economic Forecast” Autumn 2008.  

 

 

Puhtmajandusteaduslikult oleks täielik neandertallase värk kui nii toimida nagu selles analüüsis:

 

  • 1) majanduslikeks võrdlusteks lükatakse üksteise kõrvale väga erinevate majandustasemete ja potentsiaalidega riigid, olgu peale et kõik euroliidu omad. Nt Saksamaa 1% GDP juurdekasvu on sisuliselt/absoluutselt suurusjärgu võrra erinev vastavast Eesti näidust. Teaduslikuks, mittepoliitiliseks analüüsiks tuleks euroliidu riikidest moodustada vähemalt kolm rühma ja piirduda rühmasiste kõrvutamistega
  • 2) riigisisestes analüüsides pannakse klassifitseerimatult kõrvuti mittevõrreldavad näitajad, seejuures sageli mitteolulised ettepoole ja olulisemad tahapoole
  • 3) kui ei tunnistata, et majandusjahumisel on strateegiliselt rahvusliku tulu kasvutempod vähemolulised kui inflatsiooniindeksid jne
  • 4) moodsa majandusteaduse seisukohalt mõningaid momendil väga olulisi näitajaid üldse ei puudutata, nt majandusliku ebavõrdsuse dünaamikat* jne

 

 

Kuid poliitilis-diplomaatilises käsitluses eelöeldu muidugi ei kehti, ja seega selles võtmes tulebki seda analüüsi lugeda, seejuures täiesti respekteerides analüüsi strateegilise eesmärgi saavutamiseks kasutatud kõrget majandusteaduslikku kompetentsi.

 

Nt poliitilise strateegia seisukohalt on Almunia poolt väga õige avalikustada prognoos, et tuleval aastal 2009 Eestis inflatsioon langeb kaks korda võrreldes tänavusega, seega 11% pealt 5% peale. Seda peaks tõesti me kõik paluma et see nii oleks ja tuleks ning nii edasi läheks ja olekski Maastrichti kriteerium ise-enesest aastaks 2010 ilusti täis.

 

Väga kompetentse majandusteadlasena Joaquin Almunia teab suurepäraselt et nii lihtsalt need asjakesed ei käi, et meie tubli valitsus on juba jõudnud rakendada meetmeid, et tuleval aastal inflatsioonilisi surveid suurendada eelarve täitmiseks (nt mõningate käibemaksude tõstmine uuest aastast, terendab elektri „julgeolekumaksu” lisandamine jne).

 

Ning mis veelgi olulisem, maandusteadlased teavad, et inflatsioonil on oma laagid, et 2008 kõrginflatsiooni teine ring veereb oluliselt veel aastasse 2009 jne, et on olemas stagflatsioon (finantspoliitikutele õudusunenägu) ja et Eestil on see haigus täiesti klassikalisel kujul ilmnenud veel varem kui teistel Baltikumi nõrgukestel, ehk juba 2008 algusest peale majandus on märgatavas languses koos kõrge inflatsiooniga.

 

Kuid strateegiliselt on parem sellest diplomaatidel mitte rääkida, sest siis tuleks rääkida ka sellest, et Eesti kõrge inflatsioonitõve põhjustab eeskätt kehtiv omapärane tänapäeva mõistes abortiivne tulumaksusüsteem koos ajast ja arust ära impotentse keskpangaga, mis varjatult hindu kaudselt tõstavad ja seega eeskätt konkurentsivõimet vähendavad, rääkimata rahvuslike finantsvarade hävitamisest.

 

Muide, selle analüüsi statistika väidab, et eksport meil hakkas mullu langema (seega hinnatase tõusis meil üle euroliidu keskmise, kvaliteeti ja riske muidugi arvestades) ja langeb tõenäoselt niikaua edasi kuni ei reformita vähemalt tulumaksusüsteemi (eeskätt, kuni ei jõustata tsiviliseeritud kasumimaksusüsteemi) nii et kõhnal valitsusel poleks vaja eelarve täitmiseks pöörduda iga natukese aja takka hindade tõstmise juurde (et mitte kröösuseid riivata) ja mis veelgi olulisem, hindade stabiilsuse saavutamisega saaks valitsus pidurdada majandusliku reaalse ebavõrdsuse hiilivat vohamist.

 

 

 ————–

*The emerging aversion to inequality. Evidence from Poland 1992-2005.
Influence of income inequality on individuals’ views of the economic situation in Poland
by Grosfeld, I and Senik, C.
Produced by: Center for Social and Economic Research (CASE), Poland , 2008
This paper provides an illustration of the changing tolerance for inequality in a context of radical political and economic transformation and rapid economic growth. Authors focus on the Polish transition experience, and explore individuals’ self-reported attitudes.Major findings show that:

  • results confirm that the parallel processes of income growth and inequality were initially well accepted by Poles, who might have seen them as a promise of future shared gains
  • by the late mid-1990s, these high expectations seem to have given way to more negative attitudes fed by the rising intolerance for income inequality, coinciding with increasing distrust of political elites
  • in spite of the continued rise in average income, satisfaction with the economic situation of the country, expectations and private satisfaction all started to decline

The results obtained in this paper offer a number of lessons for developing and transition countries:

  • it is important for governments to rapidly exploit the initial “window of opportunity” for reforms
  • it is also crucial that they adopt redistributive policies early on in the process, in order to ensure durable popular support for reforms
  • after the transition phase, it is important to ensure that the functioning of the market and the process of income distribution are perceived as fair and transparent

november 4, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: