Ülo Ennuste majandusartiklid

Lisa A

Skemaatilisi metoodikalisi märkusi poliit-ökonoomilise kompleksanalüüsi kohta: võtmeks selle blogi analüüsidele  

 

Esimeseks. Siin seisame eeskätt silmitsi paradoksiga et kuigi komplekssed süsteemid on adekvaatselt kirjeldatavad reaalvektoritena, siis reaalvektorite jagatist ehk majanduslikus tähenduses nende struktuuride omavahelise kompleksse võrdluse arvutust ei ole defineeritud.

 

Õnneks aga see ei ole probleemiks kompleksarvude algebras (Kangro Kõrgem algebra 1962 302). See annab siiski mingi lisavõimaluse võrrelda omavahel nt vähemalt duaalseid süsteeme: (statistliku interventsiooni määr; laissez faire määr) ning (rahvatulu kasvutempo; inflatsioonitempo) jne. Sellise võrdluse vajadus on näiteks hästi mõistetav stagflatsiooniliste majanduste võrdlemisel, kus adekvaatset võrdlust võib mitte saada kasvutempode ja inflatsioonide eraldatud käsitlemisel.

 

Näiteks viimasest: olgu kakaks majandust I ja II, olgu kasvutempo tähis k ja inflatsioonitempo tähis n, kirjeldame duaali (k;n) kompleksarvuna z kus i on imaginaarühik (tähendusega, et liikmed on liidetavad mittereaalselt) ja x korrutusmärk:

 

z = k + ixn, 

 

nüüd trigonomeetrilisel kujul duaalide suhe on:

 

zI/zII = rI/rII(cosq + ixsinq),

 

kus r on moodul ja q on moodulite pöördenurkade vahe (Kaasik Matemaatika leksikon 1992 113) ning saadud tulemuses mõlema liikme kohta suhted on eraldi: esimene liige mõõdab kasvutempode efektiivsus ja teine inflatsioonide efektiivsus.

 

Teiseks. Soovides näitudes eristada „naturaalset” ehk potentsiaalset osist (nt optimaalset kasvutempot) ja sellest hälbimist/lõhesid mis kujunevad näiteks juhtimissüsteemi tõrgete tõttu, siis hindame/prognoosime esmalt näitude optimaalsed määrad ning lahutame need tegelikest/prognostilistest näitudest.

 

Nüüd saame arvutada kasvutempode hälbed/lõhed: hk = k – k* ja hn = n*- n (siin sisuline kitsendus et n*<n, kus * tähistab optimumi/potentsiaali millest hälbimist loeme kaotuseks ning kaotuse suurust hindame nt hälvete ruutimise abil (et sisuliselt nii negatiivset kui ka positiivset hälvet mõõta kaotusena).

 

Nüüd saame edasi suhete arvutustes kasutada hälbeid/lõhesid, ja tulemusi nt interpreteerida kui juhtimissüsteemi disefektiivsuse määrasid.

 

Kolmandaks. Eriti seisame silmitsi raskustega mis on seotud nii inflatsiooni prognoosidekäsitlemisega kui ka inflatsiooni eritähenduslikkusega majanduslikele ja poliitilistele agentidele.

 

Prognoosimisest niipalju, et naiivsete (mittesüsteemsete) mudelite (nt ühe regressoriga)  kasutamisel prognoositulemuse usaldatavus üldteada üldiselt ei ületavat seda usaldatavust kui jääda status quo juurde ehk fikseerida prognoosiks viimane statistiline inflatsiooninäit sq, sõnaga nende mudelite suhtes jääb inflatsioon nt valgeks müraks.

 

Siin aitab meil täbarast olukorrast välja teadmine, et moodsas majanduses inflatsioon on valitsuse inflatsioonipoliitikaga efektiivselt reguleeritav isegi tärkmemajandustes (Carlos, E. … 2008 Inflation targeting … JDE 312-318), seega tuleks lisada vähemalt sq  juurde liige y mis iseloomustaks valitsuse inflatsioonipoliitikat, seega minimaalne mittenaiivne mudel oleks:

 

i = sq + y.

 

Ära ei tohi unustada, et kui reaalmajanduse seisukohalt parim makromajandusseis on  majanduslik optimum (k*; n*), ehk seis kus:

 

 hk = hn =  0, siis nt valitsuse poliitiliste huvide seisukohalt võib inflatsioonilõhe tähendada võitu (nt aitab eelarve laekumist täita, on seega negatiivne kaotus).

 

Niisiis, nt kui rahvamajanduslikult parim oleks z* = 0 (= hk* + ixhn*), kus mõlemad liikmed on nullid ja samuti nende ruudud ehk kaotust ei ole, siis nt valitsuse seisukohalt optimaalne inflatsioon n** võib olla hoopiski oluliselt erinev majanduslikust optimumist (mitte-kooperatiivne tasakaal) ning seega inflatsiooni kujunemine osaliselt ehk y väärtus edaspidi sõltub nii valitseva koalitsiooni poliithuvidest kui ka tingimisjõust, ning näitab kooperatiivsete mehhanismide korrigeerimise vajadust.

november 8, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: