Ülo Ennuste majandusartiklid

Parem kui nad 13. XI 08 vaikiksid, veel parem kui vabandaksid

  

Vaikimine oleks  lausa kuld 

Homme 13. nov hommikul avaldatakse kolmanda kvartali kohta ametlik majanduskasvu esialgne hinnang. Teatavasti kohe minutitega täituvad siis ka kaskaadide kaupa igasuguses kaliibris massimeediad eeskätt administratiivi valveinformaatorite ning parteijuugendite lakeerivate tuututustega ning ametimundri pangaanalüütikute „erapooletute” analüüsidega, sest kes esimesena „kommenteerib” see paneb asjad lõplikult paika.

 Üldiselt on nende formaat selline: 1) see tulemus oli täiesti meil ette arvatud 2) selle kvartaliaruande õigeks mõistmiseks tuleb lihtinimesel tänavalt arvestada, et mitte kõikidel kuudel ei olnud nii suurt langust, ja et viimastel kuudel langus oli imeväike, see on juba vananenud materjal, sest juba järgnenud kuul näiteks inflatsioon kukkus etteootamatult kõvasi otse eurole ülemineku poole prioriteediga 3) üksikud languskuud olid eeskätt põhjustatud statistika meetodite harmoniseerimisest eurodirektiivide bürokraatlike nõuetega ja sigaretiaktsiisidega 4) meie tulemus osutus siiski meeldivalt ootamatult kordades paremaks kui lätlastel, islandlastel ja maleviididel, sest nagu seal, seda mis seal, võib ainult ametnike tohutu lollus põhjustada 5) jne.

 Heakene küll, eks igal oma amet. Kuid näib, et kolmanda kvartali alusel saab meil juba üsna suure usaldusväärsusega ka kogu 2008. aasta majandusarenguprognoosi paika panna: majandustegevuse langus 1- 3 protsendi vahel ja inflatsioon 10 protsendi ümbruses, mõlemad võrreldes eelmise aastaga.

 Nüüd saab ka öelda, et see tulemus on oluliselt nõrgem võrreldes võimaliku/potentsiaalse tulemusega väga mitmete infoallikate põhjal: majanduse kasvutempo viie protsendipunki võrra optimumist madalam ning inflatsioon veelgi suuremal määral kõrgem. Need hälbed/lõhed iseloomustavad eeskätt majanduspoliitika/süsteemi asjatundmatust ja ebaadekvaatsust.

 Kui suured need võimaluste kaotused majanduspoliitika ebaoptimaalsusest hälbimisel siis selle  aastapeale kokku ligikaudselt teevad:  viie miljardi ringis reaalselt rahvatulu kaotust, sellest veel mitu korda suuremad kaotused seotud rahvuslike finantsvarade ostujõu vähenemisest kõrge inflatsiooni tõttu, nähtavasti viimasega samas suurusjärgus kaotused välislaenude suurenemise, kapitali ja tööjõu väljavoolu ning rahvuslike reaalvarade turuväärtuse languse tõttu jne.

 Muide, majandusteoreetiliselt näib, et suur osa nendest kaotustes on tinginud majandusolukorra avalikustamisega seotud hämamised, vassimised, lakeerimised, pudrutamised, eksimused jne. Majandusteooria põhjendab viimast väidet väga lihtsalt: moodne rahvuslik kapitalistlik demokraatlik majandus on kooperatiivne (sotsiaalne) juhitav süsteem mis saab optimaalselt toimida ainult kvaliteetse teavitamise tingimustes. Veelgi enam, demokraatlike riikide majandusliidud ei ole üksteise valetamisega alt-tõmbamiseks vaid koordineeritud koostööks (vaadake näiteks tuleva aasta eelarves on ligemale 15% planeeritud Brüsseli toetusi, või meenutage „murrame läbi” tagajärjel valetamisega maksumaksjale kaela tõmmatud miljardilist suhkrutrahvi.

 Pole vist vaja lisada, et meil isegi vaikimine selles kontekstis võrdub lausa kullakoormatega.

 

Vabandamine oleks lausaülerahvaline hindamatu  eetiline väärtus

 Enne jaani president Toomas Hendrik Ilves väga kiiduväärselt Maalehele tunnistas, et oli oma uusaastakõnes majanduse tuleviku suhtes liiga optimistlik:

“Lähtusin tol ajal välja kuulutatud ametlikest prognoosidest. Et need olid ekslikud, siis eksisin ka mina.”

Kuid kas need ametlikud prognoosid siiski olid pelgalt ekslikud, kas nende väärus tulenes ainult asjatundmatusest tingitud vigadest, kas üldsegi ei olnud nede vääruste taga poliitilist vassimist, poliitkavaldamislikku moonutamist?

Valitsuse pressikonverentsil (14. august 2008) peaminister Andrus Ansip teatas:

“Me otsustasime, et (äsja) muudetud tulumaksuseadus selles osas, mis puudutab avansilisi makseid, saab muudetud ja see jõustumine lükatakse ülimalt suure tõenäosusega, ma loodan, et Riigikogu seda teeb, aasta võrra edasi.”

Kahjuks ei mingit vabandust et miks alles äsja vastu võetud rahandusministeeriumi poolt esitatud seadusparandust on vaja omakorda kontra-parandada ning jõustamist edasi lükata ja mida täpselt kavatsetakse muuta, ometi nendest muutustest sõltuvad miljardid siia või sinna poole tuleva aasta eelarvest.

Aga mis veelgi olulisem, oleks antud juhul eriti olnud vaja valitsusel koos keskpangaga vabandada, et nimetet vastuvõetud seadusparandus mis läheb parandamisele oli ilmselt koostatud liialt optimistlikest eeldustest lähtuvalt. Täpsemini: lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest, mis sisaldasid nii kavaldamisi (nt „väitest” et 2007 sügiskuudeks transiidimahud taastuvad) kui ka asjatundmatusi (nt 2008 inflatsiooni prognoosides, ligemale kahekordse veaga, ilmselt arvestati ebakompetentselt ainult otseseid mõjusid ning jäeti arvestamata nn teise laine ehk kaudsed inflatsioonilised mõjud ning ka valitsuse nn päri-inflatsioonilise majanduspoliitika mõjud).

Mis veelgi hullem, valitsuse seda õiget üritust seadusparanduse kiire ümbertegemise asjus hakati pressikonverentsil järjekordselt serveerima summutava lakeerimis-kakofoonia saatel:

„Teatavasti on viimase kolme aasta jooksul teadus-, arendustegevuse investeeringud ehk kasvutempolt on Eesti olnud Euroopa Liidus esikohal. Mitte viie esimese hulgas, vaid esikohal.” – taevakene, see kõrge kasvutempo on matemaatiline illusioon ja tuleneb sellest et Eesti teadusrahastamine on absoluutselt ikka veel kordades madalamal tasemel euroliidus tavaks olevast. Edasi samas vaimus:

„Me näeme, et eksport on kiiresti jälle kasvama hakanud ehk siis see soovitud muutus mingil tasemel, millest ma kõnelesin, et sisemaisele tarbimisele orienteeritud tegevus peab muutuma tegevuseks, mis on suunatud ekspordile, et see on praegu juba toimunud. Kuid ekspordi kasv ei ole suutnud kompenseerida sisetarbimise vähenemist ja see on ka kaasa toonud majanduse languse.”

– taevane arm, millisel statistikal see väide ekspordi „kiirest kasvust” võiks tugineda, jooksevkonto defitsiit on ikkagi eba-normaalselt kõrge ja ilmselt tasakaalustatakse suures osas rahvuslike kinnisvarade müügiga välismaale?

“Kõigepealt ma näen seda, et hõivatute arv tööstuses on aasta jooksul väga kiiresti kasvanud. See on hea märk.”

– esiteks, kuskohalt seda „kiiret” kasvu näha saaks, ja teiseks, mis hea märk see on kui samal ajal tööstustoodangu maht on reaalselt langemas, kolmandas kvartalis nt 4%?

“Ehk siis see 4%, see ülimadal töötusemäär näitab seda, et tööturul on endiselt pinged sees, et struktuurimuutused vähemalt soovitud ulatuses Eesti majanduses ei ole veel toimunud. Ehkki see töötuse statistika nüüd selline ka ei ole, mille põhjalt väga fundamentaalseid järeldusi saab teha.”

– see viimane väide on tõesti õige, sest see 4% ei arvesta tööjõu pagemist välismaale.

“Ja minu meelest tuleb kindlasti edasi minna ka tulumaksumäära alandamisega. See on asi, mis hoiab meid maksukonkurentsis, mis elatab majandust.”

– tavas appi, moodsa majandusteaduse alusel küll nii ei saaks väita, kui siin tulu- ning käibemaks pole segamini aetud?

„Ja jälle kord on võimalik viidata põhjanaabritele. Soomes kavatsetakse tulumaksu alandada 1,1 miljardi euro võrra järgmisel aastal. Miks nad seda teevad? Selleks, et majandust elavdada. Eestis millegipärast vaadatakse seda pelgalt mingisugust täiesti majandusest lahus seisvat erakonnapoliitilist sammu. Ei, see on oluline samm selleks, et majandust elavdada. Läks pikale jälle.”

– kas siiski põhjanaabrite valitsusel ei ole maksude alandamise peaeemärk mitte inflatsiooni alandamiseks, ja seda eeskätt käibemaksude alandamisega.

Triin Ahonen, BNS samas küsis:
“Kuidas te hindate, et kas me püsime graafikus, et jõuda viie jõukama Euroopa riigi hulka?”

Andrus Ansip:
“Majandus on tsükliline. Ma arvan, et me ei pea kahetsema 11% majanduskasvuga aastaid. Viimase 10 aasta sisse jääb ka aasta 1998, kus majanduskasv oli ümmargune null ja kus kolme kvartali vältel oli majanduskasv negatiivne ehk siis meil oli tegemist majanduslangusega. Ja vaatamata sellele keskmine majanduskasv viimase 10 aasta jooksul on Eestis 7,0%. Vaatamata sellele on meist kiiremini kasvanud vaid ainult Iirimaa, 7,1%. Iirimaa I kvartali majanduskasv paraku oli ka -1,5%. Ma küll ei ütle, et Iirimaa seetõttu oleks aeglase majanduskasvuga maa pikas plaanis, pikas perioodis. Ja ma usun, et meie ettevõtluskeskkond on selline, mis suudab uute oludega kiiresti kohaneda ja majanduskasv jätkub ka uues tsüklis enam-vähem samades tempos, mis eelmises tsüklis.” (seda kõike kuulsime alles III kvartali alguses)

– 1) moodsa majandusteaduse järgi on majandus reguleeritav protsess ja seega võib-olla väga hea juhtimise korral suudetakse stabiilses demokraatias stabiilsete globaalsete päikese plekkideta arengutel saavutada, et majanduses prevaleerivad ilusad hästiprognoositavad regulaarsed poliitilised tsüklid. Muidu võib siiski ainult rääkida muutuvate lainetuste virr-varrist 2) Iirimaa 7% kasvutempot vastab absoluutselt majandustegevuse mahult ligikaudu ilmselt meie 20%-le kasvutempole, majandustasemed on niivõrd erinevad.

Moraal

Nagu meie President tublilt ees nii ka meie igas kaliibris istuvad ametimehed ja „analüütikud” ei tohiks majandusküsimustes enne suud paotad kui nad ei ole vabandanud ja lubanud edaspidi omi vassinguid ja vigureid vähemalt avalikustamisel parandada. Muidu meie praegusest majanduslikust üldlangemisest ning seda eeskätt põhjustanud kõrgest inflatsioonist pole meil üldse lootust niipea välja pääseda. Eriti tuleb unustada valve-väited a la „küll nääte, et tulevaasta teisest poolest tsükkel ise tõuseb” või „teistel on kah langus”, maha vaikides, et teistel meiega võrreldavatel on üldiselt millegipärast olulised raskused kordades leebemad, eriti majandusliku ebavõrdsuse osas.

november 12, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: