Ülo Ennuste majandusartiklid

Jean-Claude Trichet (FT 12.XI 08 20:11) väiteid/nõuandeid transformeerides Eesti majandusele

 

Seda transformatsiooni tehes tuleb muidugi meil asjatundlikult silmas pidada meie eripärasid, eeskätt, et Eesti ja Läti on ilmselt tänavust alates ainsad olulise stagflatsiooni küüsis olijad nii ELis ja laiemaltki (vt The Economist jooksvat prognoositabelit), samal ajal ka nähtavasti ühes dramaatilisemas transformatsiooni-dilemmas (kas sihistus barbaarsele või tsiviliseeritud turutüübile) ning samal ajal olles ELi mõistes ühes kõige räigemas  etnilises lõhestatuses.

 Seda viimast asjaolu ei tohi eriti aprillimäruli valguses ära unustada, kohalikult tõlgendades Trichet postulaate nii üldiste majandusraskuste põhjuste kui ka nendest väljapääsuvõimaluste kohta. Nopime nendest välja järgmised:

          1) riskide alahindamine nii tegevuspoliitikates kui ka reformide disainides

          2) liialt lühiajalistes ja jätkusuutmatutes lähenemistes

          3) liialt ähmastatud avalikus ühisteavitamises

          4) liialdases finants-majanduslikus võngutatavuses (pro-cyclicality).

 Vaatleme neid parandamist vajavaid hädasid kolmes rakursis:

           1) reformid

           2) makro-ökonoomilised poliitikad

           3) finantsregulatsioonid.

 On kerge näha, et  mitmete reformide disainimise puhul riskide arvestamine on jäänud täiesti asjatundmatuks ja need lüngad ja mõrad tulevad kõrvaldada, nt: kasumimaksude kaotamine (riskid: konfrontatsioon euroliidu kooperatiivse süsteemiga, tõstab inflatsiooni, soodustab ettevõtluskapitali kantimist spekulatiivseks ning välismaale, vähendab eelarvetulusid ja suurendab majanduslikku ebavõrdsust ja vähendab solidaarsust mis etnilise konfrontatsiooni korral eriti plahvatusohtlik jne), mitteresidentidest oluliste otseinvesteerijate vabastamine dividendide tulumaksust (riskid: kohalikud investorid emigreeruvad, eelarvelaekumisi on vaja olulisemalt katta inflatsiooni tõstmisega nii käibemaksude kui ka aktsiiside tõstmise abil, vähendab rahvuslikku solidaarsuskapitali jne), liialdane tulumaksude alandamine ja liialdane hindu moonutavate maksude rakendamine jne.

 Makro-ökonoomilised poliitikad on eriti viimastel aastael liialt võngutuspõhised ja pärikõigutuslikud seoses poliit-ähmade valimistsüklitega (riskid: seoses tsükliliste lõhedega tekitatavad võimaluskaotused lähevad rahvuslikult igaveseks kaduma, nt hiljutine SKT suur kasvulõhe kaasnes tohutult suurema rahvusliku välislaenukoormuse kasvuga), liialt konkurentsile suunatud (kooperatiivsust välistav), liialt hetkekasumitele suunatud (puudulik innovatsioon, konkurentsivõimetu ekspordi kängumine, vastutustundetu maksumaksja kulul kõrbes õliutmise miraaž jne).

 Finantsregulatsioon ja selle poliitika äärmiselt ebakompetentne-impotentne, peamiselt seisneb vastutustundetutes väidetes, et meie ei saa midagi teha ja muud vassimised mis muidugi potentsiaalselt võimalikke majndustulemusi ei võimalda araliku teadmusvaeguse tõttu saavutada (riskid: sellise ideoloogia puhul võidakse panna neid institutsioone juhtima kvalifitseerimata/vastutustundetud parteisõdurid kes osavad poulismis jne). Samas on kerge näha, et poliittahte korral oleks euro juba käigus olnud, et kõlvatut üleliigset rahapakkumise kaskaadi skandinaavlaste poolt oleks saanud steriliseerida jne. Jne.

november 14, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: