Ülo Ennuste majandusartiklid

Majanduspoliitikute õudusunenägu – stagflatsioon

Majanduspoliitikute õudusunenägu – stagflatsioon

Stagflatsiooni määratletakse kui formaalselt ühte lihtsamat sorti, kuid sisuliselt kui ühte süngemat komplekskriisi: kõrge inflatsioon&rahvatulu/hõive  langus. Süngeks teeb seda veel see, et üldarvamus on, et inflatsioon tuleb majanduse peale eriti koos räigemat tüüpi finants/majanduse poliitika vigade kombinatsiooniga.

Just sellise kriisi märgatavalt suure sügavusega/kõrge määraga on Eesti tänavu põdemas. Selles klassis üks väga väheseid riike tänavu. Seda ligemale viiekümne majanduspoliitiliselt huvipakkuva riigi hulgas (vt The Economist, vähemalt majanduse jooksev prognoositabel).

Ei Island ega Iirimaa ole stagfalatsiooni mõistes veel komplekskriisis. Muidugi, mingi veelgi komplekssema määratluse korral kus nt töötus, rahvuslik laenukoormus, rahvusvahelise investeerimispositsiooni taandus, maksebilansi ja jooksevkonto puudulikkus jne – saaks rohkemgi riike sügavasse kriisi lugeda, seejuures ka koos Eesti kriisimäära hinnangu süvendamisega, loomulikult.

Majanduspoliitiline kurbloolus komplekskriisi puhul on meil eriti see, et nii taolise põhjuste mõistmiseks kui ka selle tohterdamiseks on vaja vallata adekvaatseid kompleksseid majandusteoreetilisi analüüsi- ja otsustusmeetodeid. Selles osas on meil aga tase nullis, eriti sellest vaatevinklist et kui mõelda, et moodne majandusteooria on kujunenud matemaatika üheks haruks.

Nt üldiselt ei suudeta meil makroökonoomikas opereerida rohkem kui ühe-kahe ja konkreetse näitajaga korraga, nt rahvatulu kasvutempoga ning töötusega. Kui aga mõni veelgi olulisem näitaja nt hõve või mõni näiteks nats abstraktsem nt jätkusuutlikkus või majnusmehhanismi kvaliteet vms, siis seda mitte ainult ei võeta liigse keerustuse  huvides isegi arvesse, vaid surutakse suures ebakompetentsuses silmad lihtsalt kinni.

Selline seik on meil just praegu inflatsiooni kõrge tasemega, tasemega mis on meie majandusel isegi viiekümne riigi hulgas lollilt silmapaistvalt kõrge. Lollilt, sest inflatsiooni loetakse suhteliselt sihistatavaks/reguleeritavaks – muidugi kui selleks asjatundlikkust piisab.

Mis meie sellisest praegusest olukorrast süsteemselt tuleneb, see on täiesti mittepädeva jätkusuutmatu majanduspoliitika jätkamine, nt parajasti vassitakse jälle kiirest ülemikule euroalasse (EP on juba vähemasti kuus impotentset varianti sellest plaanist valmis treinud pikkade aastatega), samal ajal kui on jätkusuutlikkuseks vaja kiireks sihiks hoopiski seada inflatsiooni ohjamiseks vajalike arukate kombineeritud meetmete kiire rakendamise (nt kasvõi konkurentsivõime kärbumise vääramiseks, rääkimata majandusliku ebavõrdsuse leevendamisest.

Kahjuks ka kombineeritud meetmed käivad meie makro-ökonoomikotele ja finantspoliitikutele üle kompetentsi. Nt kui läheb eelarve kärpimiseks siis ainult lähebki üheks selleks asjaks, siis enam keegi võimuritest justkui ei kujuta ettegi, et tuleks paralleelselt kaaluda ka kasvõi vähemalt nt kapitalikasumitega seotud maksude reformimist, eelarve laekumiste suurendamiseks. Muide Eestis olla kapitalitulude maksustamise määr ebaproportsionaalselt madalaim kogu ELis, mis ilmselt päädib kapitali suure välavooluga. Nagu ka kärped vähendavad kodumaist nõudlust ja seega vähendavad kodumaist tootmispotentsiaali ja see omakorda hakkab tasakaaluhindu tõstma – muusead ka inflatsiooni tõstma.

Kõige halvem asi on aga momendil see, et kõrgemal ollakse veendunud, et kui meil saab nüüd iseeneslikult ehk jutuga ühe näidu – majanduslanguse – kuidagi pidama ja tõusma, et siis automaatselt loksuvad paika ka teised – nt inflatsioon.

Stagflatsiooni ehk jätkusuutmatu nt hõive languse puhul see üldiselt paraku nii ei ole, sellest juhuslikult väljudes üldiselt sattutakse hoopiski jätkusuutmatu tõusu küünte vahele – tõusu koos kõrge inflatsiooni jätkumisega. Seega tõenäoselt meil majandusteaduslikult isegi paremal juhul mingit euroalale ülemineku oodatavat kiiret võimalust ei ole: just inflatsioonikriteeriumi stabiilsuse komponendi täitmise alal. Selle all-kriteeriumi jätkuva täitmatuse tõttu tõenäoselt ei pruugi meile kaugeltki avaneda selline võimalus veel aastaks 2011 – kui ei toimu muidugi mingit tipp-poliitilist kõrvalkokkulepet.

XI.08

Inflatsioon ei stohhastiliselt ei kõigu (õigemini seda majanduspoliitika reeglina ei kõigutata) kaugeltki sünkroonselt koos kasvutempo stohhastilise hüpitamisega, inflatsioon näib vist rohkem rappuvat valimistsüklite rütmis, sest inflatsiooniga saab valijatele teha eriti mugavalt rahaillusiooni trikke, häälte kogumiseks.

Muide, kõike eelöeldut on lugejal endal mugav mõttemängudena rangemalt arutleda ka niimoodi, et kui nt stagflatsiooni kui kompleksnähu analüüsimiseks võtta mudeliks kompleksarv kujul z=r(cosf+i*sinf) kasvutempo-inflatsiooni rist-teljestikus ja kus i on imaginaarühik (siin selleks, et võimaldada vektorite jagamist efektiivsushinnangute tegemiseks).

Pange tähele, et sinusoidi ja koosinusoidi koosvaatlemisel ei saa rääkida enam ainult kahest majandus-suundumusest: tõusust ja langusest. Intellektuaalselt väga huvitavalt saame hakata eristama nelja duaali/kvadranti, nt: üldmõistetes: (jätkusuutlik tõus); (jätkusuutlik langus); (jätkusuutmatu langus) ja (jätkusuutmatu tõus), kus jätkusuutmatuse määrana võime nt kasutada inflatsioonitempot. Kui nii siis:

Nt on praegu Soome kindlalt ja stabiilselt esimeses kvadrandis, meie lätlastega momendil kindlalt kolmandas kvadrandis, Island parajasti jõudis neljandasse jne.

Aga usaldusväärse prognoosi tegemiseks, et kuhupoole ja millise kiirusega Eesti lähematel aastatel sellest kolmandast kvadrandist välja liigub, selleks oleks eeskätt vaja teada vähemalt nii rootsi pankade kui ka meie valitsuse olulist siseinfi, mitte seda „infi” mida avalikustatakse laiale publikule. Sest finants-majanduslikud protsessid on juhitavad/reguleeritavad, seda eeskätt võimulolijate varjatud huvides. Neid saavat moodsa majanduse institutsioonide abi reguleerida kvaliteedilt isegi üle- ja alatsüklilisteks, seda kõike muidugi stohhastilises kontekstis ehk ka päikese plekkide arvestades.

november 18, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: