Ülo Ennuste majandusartiklid

Üks sajandivahetuseelne kiri ÄPis

lugeja kiri

Varakambri kantsleri otsustusmudel
05.03.1999 00:00
Loe kommentaare (0)
uloennuste | Ülo Ennuste | majandusteaduste professor
Juba nädal või paar on interneti koduleheküljelt http://www.bized.ac.uk (sealt tuleb üles otsida «virtuaalmajandus») igal külastajal võimalik kasutada ühte majanduse keerukat arvutimudelit. Mudel olevat lähedane sellele, mida Gordon Braungi ja tema nõunikud kasutavad oma otsuste koostamisel Inglise majanduse rööbastes hoidmiseks.

Seega on nüüd igaühel üle maailma võimalik uurida, kas ei saaks kantsler Inglise majandust paremini juhtida ja seda kohe küllaltki pikas perspektiivis.

Majanduspoliitika instrumentideks on selles mudelis igaühe kasutuses eeskätt tulumaksumäära muutmine, kaudsete maksude määrade ja avalike kulude struktuuri muutmine jne. Eesmärknäitajateks on aga eeskätt madal inflatsioon, väike töötus, kõrge ja stabiilne majanduskasv kaubavahetuse bilanss jne.

Mudel on ebaprofessionaalne
Mudel on selles mõttes ebaprofessionaalne, et see annab ainult prognoosnäitajate determinatiivseid punkt- ja joonkirjeldusi, mis on muidugi räige lihtsustus.

Seega ei jää muud midagi üle, kui igaüks peab ise igale joonele «pasunad» ehk usalduspiirid juurde mõtlema, eriti kui keegi tahab selle mudeli alusel meie majanduse (suur määramatus) käitumise kohta midagi järeldada.

Kui viimane on tehtud, siis on mudeli tulemused mõnel juhul ja mingil määral kasutatavad ka meie majanduse reguleerimisvariantide kirjeldamiseks ja seletamiseks.

Muidugi saab seda teha vaid sel juhul, kui Inglise naelad Eesti kroonideks konverteerida ja ka majanduste mastaapide erinevusi arvestada (riiklikud kulutused Inglismaal võrduvad ligemale 7 triljoni krooniga).

Valuutakomitee süsteem meil ja ELis
Võrreldavuses peamine häda peale suurte majanduspoliitiliste määramatuste on veel selles, et meil on valuutakomitee süsteem.

Kuigi 11 ELi liikmesriiki tulid aasta algusest sisuliselt üle valuutakomitee süsteemi, Inglismaa seda ei teinud. Nii et kui meie majanduse kohta tahetakse selle mudeliga imitatsioone teha, siis intressimäärade reguleerimise ja taseme küsimustega tuleb probleeme.

Selle kirjutise illustreerimiseks võiks nüüd igaüks ise ülaltoodud aadressilt mõned graafikud või tabelid välja trükkida. Aga ütlen kohe, et väga kerge see ei ole, sest kuigi nähtavasti on mudel väga kiires arvutis, on vist ka mudeli külastatavuskoormus väga vilgas.

november 20, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: