Ülo Ennuste majandusartiklid

Kõrge inflatsioon: sisuliselt nähtamatu maksusilmus rahva ja majanduse kaelas

26 11 2008

Mis sellise nupu treimise ajendiks momendil sai oli see, et meie sügava stagflatsiooni tingimustes tuleks majandusprobleemide arueludes seda ka arvestad ja võimalikult loobuda puhtpoliitilistest doktriinidest, ning esikohale seadma kõrge inflatsiooni riskid, ning järgmised avaldused:

1) Eeskätt President Valdas Adamkus’e remark eile Sausti mõisast TVle, et nendele teeb muret eeskätt Leedu kõrge inflatsioon (muide, meie omaga samas kaliibris, kuigi majanduskasv on nendel senini kergelt positiivne, seega märgatavast stagflatsioonist veel rääkida ei saa). See ütlus riigijuhi suust tuli justkui ootamatu päikesekiir, seda muidu üsna mõttetute poliitpõhiste juttude taustal a la „eurole ülemineku prioriteetsusest” jne. Äkki Adamkus annab lootust, et leedulased suudavad kompetentse majandusmõtlemisega veel majanduslanguste isegi äkki täiesti kõrvale põigelda ja Balti „terviklikkust” rikkuda.
2) Üks EP poliitesindaja vist eilses ee-PMis uudisena väitis, et Eesti on üks madalaima maksukoormusega riike Euroopas, loomulikult jättis märkimata et Eesti on seda koos Rumeenia ja Bulgaariaga, jättes EP hea kombe kohaselt rääkimata ka inflatsioonilistest maksudest. Seda viimast, poliitiliselt arusaadavalt, sest EP põhikirjaline peaülesanne ongi inflatsiooni vaos hoidmine (sic!). Ning ühe tänavu kevadise riigikogulaste poolt vastu võetud seaduse alusel ka peab EP hoolega varjama publiku eest poliitiliselt sensitiivseid rahandusandmeid.
3) Tänases 26.XI ÄPis aga Eugen Vegas ilusti kirjutab:
„Kui võtta Eesti elanike arvuks 1 340 935, siis tasus arvestuslikult igaüks 2007. aastal 58 567 krooni makse, … Töötasude baasil arvestatav maksukoormus oli 88 protsenti. „

Kahjuks, siiski Vegas arvestas vist ikkagi ainult varjamatuid ning varjatud makse, aga jättis nähtamatud/imaginaarsed maksud siiski veel arvesse võtmata.
Aga just kõrgete nähtamatute maksude alal on Eesti aga just väga kõrgel kohal, ja seda mitte ainult euroliidus. Seda eeskätt kõrge inflatsiooni tagajärjel (tõsi küll, Wikipedia määratleb ka inflatsioonilisi makse varjatud maksudeks).
Vegas’e arvutuse põhjal võiks hinnata, et 2008 on meil elaniku kohta varjatud ja varjamatuid makse kokku ligemale 60 tuhat krooni aastas. Kuid kui sellele lisada rahvamajanduslike finantsvarade ostujõu reaalkaotused inflatsioonist (nähtamatute maksude hulka loetuna), siis oleks meie 2008 elaniku kohta sisuliselt kogu maksukoormus 120 tuhande krooni ümber (NB: EP andmetel finantsvarade maht on tänavu ligemale 1,2 triljonit, mitte segi ajada netovaradega mis punases).
Seega, sisuliselt ehk poliitökonoomiliselt ja mitte puhtpoliitiliselt arutledes võiksime väita, et Eestis maksukoormus on SKT arvestuses sisuliselt üle 50 protsendi vist kindlasti.
Tõsi, selline konks on, et inflatsioonilised maksud ei lähe kõik riigieelarve kosutamiseks ja seega valitsuse ega rahandusministeeriumi elu kergendamiseks, lõviosaosa nendest läheb otse ärikasumite suurendamiseks ehk ärinduse mootoriks/edendamiseks (muide kasumimaksud on Eestis tõesti ühed madalaimad ja sealt seega kasumite kasvu kaudu edasi riigieelarvesse ei lähe suur midagi, küll tuleks poliitökonoomiliselt kõik inflatsioonipõhised eelarvelaekumised lugeda eelarve defitsiidi hulka).
Eks kirjutanud vist EP Nõukogu esimeeski suvel PMis, ikka poliitiliselt, et kõrge inflatsioon olla meil majanduskasvu peamine mootor.
Majandusteoreetiliselt aga kahjuks taolised mootorid on absoluutselt jätkusuutmatud, õigemini stagflatsioonimootorid.

november 26, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: