Ülo Ennuste majandusartiklid

98,720,472,748(+/-0.5)kr + Kafka kapotil

28 11 2008
Pealkirjas esitatud arv on vist üks ilmselt teiselt „täpseimaid” majandusprognoose Eestis ja kindlasti esmaselt täpseim globaalselt. Selle kurioosse täpsusega on RMi poolt 2009 eelarve eelnõus paika pandud kogukulud, seda teiste samatäpselt mõõdetud suuruste keskel.

Münchhausen’lik, absurdselt täiesti „täpselt vigane” (Keynes) arv, nii arvuteoreetiliselt, kuid eriti majandusteoreetiliselt, mis peale tobeda väljanägemise pärsib, sisuliselt mõttetute arvude prügiga, nt ka lp riigikogu liikmete teravat analüüsivõiet. Päringule vastuseks, et miks selline absurd, oli Toompea kõrgustest kuulda umbes järgmist: kõik OK, vaadake, et kuna oodatavad eelarvelised laekumised võivad kõikuda äärmiselt palju, kuni kümnetes miljardites, siis riigiraamatupidamisele kindla aluse panemise huvides eelistame kõik planeeritud kulutuspositsioonid krooni täpsusega paika panna, seda detailselt kogu järgnevaks aastaks (muide, krooni täpsus tähendab siiski, et +/-50 sendine viga võib ikkagi riigile tuleval aastal sisse sattuda).

Majandusteoreetiliselt praegu üks veelgi suuremaid tsirkuleerivaid absurdsusi, mis kõlab nii kõrgetel foorumitel ning mis on põlistatud ka 7 sammu väljapääsu poole (mitte 7 penikoormat) reformiprogrammis, eriti aga eilses RMi Sügisprognoosis, näib olevat poliitiline (mitte teaduslik) postulaat, et praeguses olukorras on meie peamine prioriteet kiire euroalale üleminek.  Sest ideaalsemat perioodi selleks enam ei saagi tulema, nimelt, meie iseenese tarkusest, sest majanduslangus toob meile raudselt kaasa ideaalse kingitusena inflatsiooni kolmekordse languse ja seega Maastrihti väravatest läbi mahtumise.

Taevane arm, meie praeguses olukorras, mis olevat küll poliitikute silmis palju parem kui Iirimaal, on see konks, et Eesti majandus on juba aastake stagflatsiooni nõiaringis. See on, seisundis, kus kõrge inflatsioon kängitseb ühelt poolt tootmist ja see omakorda, teiselt poolt tõstab inflatsiooni. Muide, Iirimaa ei ole stagflatsioonis, isegi Leedu mitte, kuigi seal kasvutempo langusele kaasneb räige inflatsiooni tõus. Küll ka on Läti nagu meiegi kõrvuni stagflatsiooni mülkas, kuid nemad on juba aru lõpuks saanud, et ise-ennast sellest juukseid pidi välja ei tõmba.

Mis puutub majandusteoreetiliselt antud juhul meie inflatsiooni ise-eneselikku oodatavasse langusesse, siis võiks meeles pidada ühte meelisütlust „ega siis raha maailmast kuhugi veel kadunud pole”.
Ja mis eriti oluline, tuleb arvestada, et enamuse arenenud riikide valitsused on juba alustanud agressiivset kontra-tsüklist interventsionismi. Eeskätt seisneb see tühjade pankade asemel valitsuste poolt triljoniliste rahavoogude pumpamisega majandustesse, et eeskätt nii selle, kui ka muude meetmetega tarbimist ja investeerimist turgutada ja sellega majandusaktiivsust kiiresti tõsta.

Taolise poliitikaga kaasneb paratamatult ka inflatsiooniliste survete tõus nii nendes riikides kui ka partneritel. Kuid ka selle vastu on steriliseerivaid meetmeid kavandatud. Nii nt Soome on juba märtsist planeerinud tulevaks aastaks inflatsiooniliste survete langetamiseks toiduainete käibemaksude kärpimise, London teeb seda sama juba Jõuludeks ning tulevaks aastaks suunab triljoneid Inglise majanduse väga mitmekülgseks ergutamiseks jne.

Mis meie jaoks kõige olulisem aga, ja mis Sügisprognoosis ei näi üldse mingit tähelepanu olevat pälvinud, on see, et EL Komisjon on kavandanud ligemale kolme triljoni kroonilise (muide, ainult triljoni kroonilise täpsusega) süsteemse kulutustesüsti kogu euroliidu majanduse tervendamiseks. Seda koordineeritult ning solidaarselt ja kooperatiivselt, et liikmesriikide kogule saavutada maksimaalset tervendavat sünergialist efekti.

Et meie koalitsiooni ökonoom-poliitilises programmis sellised liberaalmajanduslikult absurdsed poliit-ökonoomilise mõisted nagu solidaarsus, kooperatiivsus, koordineeritus, riiklik kontra-tsükliline interventsionism jne puuduvad (on ainult konkurents), siis muidugi mõista, ühes meie poliitiliselt „õiges” riiklikus prognoosis ei saanudki tähelepanu sellele pöörata, et kõrgema majandusteadusliku tasemega riikides juba kevadest ei targutata eurole ülemineku asjus, vaid esmalt kibekiiresti püütakse leida interventsioonilisi radikaalseid, kasvõi turumajanduslikult mittetraditsioonilisi, meetmeid kitsikusest mõne aastaga välja siputamiseks. Ja siis näeb selgemini mis edasi euroga saab või kes saab.

Kahjuks jäi nii vist Sügisprognoosis täiesti ebakompetentselt märkamata, et tohutud riiklikud rahakaskaadid mis Euroopas käiku lähevad, et need ilmselt hakkavad ka ääremaade majandustes rahapakkumise ja inflatsioonilisi surveid uuesti üles kruvima, ja et selles kontekstis postulaat meie inflatsiooni kiirest kolmekordset iseenesest langemisest, oleks isegi maailmakirjanduse juhtivale esisürrealistile Kafka’le olnud kadestusväärne leid.

november 28, 2008 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. Lugupeetud Ülo, suurepärane analüüs. Eriti oluline ongi tähelepanu juhtida sellele, et Euroopa Liidu suuremate liikmesriikide rahanduslike abipakettide mõjud Eesti eurole üleminekut ilmselt ei soodusta, sest need suured tekitavad odava raha sissevooluga kaasnenud negatiivse effekti inflatsioonitõusu näol, mis aastatel 2005-2007 aset leidsid.

    kommentaar kirjutas Aksel Kirch | november 28, 2008 | Vasta

  2. Austatud Ülo!

    Põhimõtteliselt nõus inflatsioonilise surve taastekkimisega. Siiski mõned erisused:
    – Eesti on šokkidele tuntavalt enam avatud kui vanad läänelikud majandused. Piltilikult öeldes on meil automaatkaitsmeteta elektrisüsteem: kui triikraud lühistab, siis jääme pikaks ajaks vooluta. Lääs oma automaatkorkidega saab voolu kiiresti tagasi. See pole Eesti tarbijatele isegi mitte vastu näppe laksamine, see on pigem korralik nokdaun
    – meie puhul on määravamaks rahapakkumise LANGUSE KIIRUS, mitte absoluuttase. Seda mõju näeme tarbimise kärbumises, millele kaupmehed oma senise vähese kogemuse baasil vastasid esmase šokina hindade tõstmisega. Loodetavasti reageerivad nad edaspidi loogilisemalt. Jah, see viib stangatsioonini, aga ka inflatsiooni langusele
    – see surve tekib, ent hiljem. Ehk vahele jääb “auk”, kus peaks saama euroga liituda.

    THI langus on juba praegu drastiline – viimase poole aasta number oli (peast öelduna võin eksida) 3.1%.

    Aga jõudu asjaliku kriitika tegemisel! Teie artikleid on ikka huvitav lugeda.

    Lugupidamisega

    kommentaar kirjutas Jaanus Hellat | november 29, 2008 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: