Ülo Ennuste majandusartiklid

Kirjavahetust Akseli ja Jaanusega 1.XII 2008

01 12 2008

Stagflatsiooni inflatsiooniaugust (Hellat, L1) ja eurotoetuse inflatsiooniküürust (Kirch, L2)

Aksel ja Jaanus,

Tänan asjakohaste kommide eest (Lisa 1 ja 2), kuid kuidas meil selle eurole üleminekuga ikka on inflatsiooni aspektist?

Majandusteoreetiliselt oleks euroalale üleminek eeskätt pelgalt üks täiendav meede inflatsiooni stabiliseerimiseks. Seega majanduslik põhieesmärk on inflatsiooni ohjamine per se, aga mitte ad hoc ajutiselt, selleks et euro kasutusele võtta ja siis tulgu uus inflatsiooniküür.

Kas meil ei ole populist-poliitikute, pankurite, spekulantide, lühivaatega ettevõtjate jne poolt pandud selles küsimuses tõe sogamiseks aruteludes vanker hobuse ette? Nt pankuritel on siin ikka selline motiiv olemas: kõigile needustele vaatamata mis kõrge inflatsioon rahvuslikule majandusele kaasa toob, aitab kõrge inflatsioon (üle kolme-nelja protsendi) eurole üleminekut aastaiks edasi lükata ja seega pankadel pista igal eeloleval aastal kindlalt tasku miljardike või nii hõlpkasumeid kasvõi ainult krooni-euro vahetustest.

Mingi Hellati „auk” (L1) tõenäoselt tuleb, kuid kas see on küllalt sügav? Tõepoolest, inflatsioon juba karva võrra langeb, kuid jääb tõenäoliselt siiski veel aastateks kõrgeks, isegi selle utoopilise languse puhul mis RMi Sügisprognoosis sihistatud (kolmekordne langus kahe aastaga). Kuid ka Almunia on riukaline, näib, et temagi eurotsoonis tüüribki juba hindu samuti allapoole, seega ka Maastrichti kriteeriumit rangemaks, pole miski ime, kui see on nt 2010 alla kolme protsendi.

Kas meil siiski liiga palju populist-poliitiliselt ei ekspluateerita nendes diskusioonides, et inflatsioon tõuseb meil puha eksogeenselt: naftahinnast, gaasist, euronõuetest (kontraks, inglastel kõik elektrimaksud kokku on vist siiani viis protsenti ja enne Jõule nad lasevad veelgi käibemakse alla, seega inflatsiooni madalamaks), päikese plekkidest (kasvõi süsinikjälje kaudu), justkui mingist jumalikust tsüklilisusest (tegelt, moodsa poliit-ökonoomia alusel ikka rohkem valimiskampaaniatest) ja siis veel nüüd see Akseli avastatud küür (L2).

Taevane arm, need mõned kümned tasuta miljardid mis me euroabi oleme saanud, need on ikka oluliselt väiksemad nendest sadadest miljarditest mis on sisse veetud kogu riigi võla näol. Seega eurotoetused on küll üks muutuja inflatsioonisurvete võrrandis kuid mitte oluline. Liiatigi lihtsalt steriliseeritav, nt suunata eeskätt välismaalt kõrgtehnoloogia ostmiseks. Et investeeringute hinna tõusud (ka tarbimislike investeeringute nagu ulualused) ei lähe meil inflatsiooni näidu sisse, siis saab ikka eurotoetuste jälje inflatsioonis peaaegu kustutada, vastava tegeliku poliitise tahte korral muidugi.
Lisad
1. Austatud Ülo!
Põhimõtteliselt nõus inflatsioonilise surve taastekkimisega. Siiski mõned erisused:
– Eesti on šokkidele tuntavalt enam avatud kui vanad läänelikud majandused. Piltlikult öeldes on meil automaatkaitsmeteta elektrisüsteem: kui triikraud lühistab, siis jääme pikaks ajaks vooluta. Lääs oma automaatkorkidega saab voolu kiiresti tagasi. See pole Eesti tarbijatele isegi mitte vastu näppe laksamine, see on pigem korralik nokdaun
– meie puhul on määravamaks rahapakkumise LANGUSE KIIRUS, mitte absoluuttase. Seda mõju näeme tarbimise kärbumises, millele kaupmehed oma senise vähese kogemuse baasil vastasid esmase šokina hindade tõstmisega. Loodetavasti reageerivad nad edaspidi loogilisemalt. Jah, see viib stagflatsioonini, aga ka inflatsiooni langusele
– see surve tekib, ent hiljem. Ehk vahele jääb “auk”, kus peaks saama euroga liituda.
THI langus on juba praegu drastiline – viimase poole aasta number oli (peast öelduna võin eksida) 3.1%.
Aga jõudu asjaliku kriitika tegemisel! Teie artikleid on ikka huvitav lugeda.
Lugupidamisega
Jaanus Hellat | November 29, 2008 |

2. Lugupeetud Ülo, suurepärane analüüs. Eriti oluline ongi tähelepanu juhtida sellele, et Euroopa Liidu suuremate liikmesriikide rahanduslike abipakettide mõjud Eesti eurole üleminekut ilmselt ei soodusta, sest need suured tekitavad odava raha sissevooluga kaasnenud negatiivse efekti inflatsioonitõusu näol, mis aastatel 2005-2007 aset leidsid.
Aksel Kirch | November 28, 2008 |

detsember 1, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: