Ülo Ennuste majandusartiklid

Kätesoojendamine Eesti majanduse langus-sütel:

05.12.08

meie populist-plutokraadid ja nende klaköörid jätkavad majanduslike pimesikumängudega ajaviitmist

Poliitiliselt ilmselt sellise mängud nagu raskuste ja teaduspõhisuse ees silmade sulgemine meie oligarhilises plutokraatias ratsionaalsed: võimaldavad mänguritel populismiga poliitkapitali hõlp-suurendada. Kuid majandusteoreetiliselt on need, eriti tugeva rets-flatsiooni tingimustes, laastavad.

Rets-flatsiioon on siinkohal münditud kompleksnäitaja komplese majandussurutise mõõtmiseks, seda just Eesti praeguse keerukalt raske ja unikaalse majanduseisu mõõdetava kirjeldamise tarbeks. See näitaja on kokku pandud majandusteaduses tuntud termini stag-flatsiooni eeskujul („stagnatsioon” (seisak või potentsiaali mittekasutamine) + „liiginflatsioon” + „ebanormaalne töötus” + … , vt Mereste 2003), kusjuures „seisak” on asendatud retsessiooniga ehk langusega.
Et kõik eelnimetet üksiknäitajad on statistikas mõõdetavad, siis on seda ka nende aluse disainitud vastavate kompleksmõõdikute näidud.

Oluliselt märgatavas rets-flatsioonis on tänavu Eoroopa enam-vähe arenenud majanduste hulgast (vt The Economist, prognoositabel) eeskätt Läti ja Eesti, seejuures paistis Eesti oktoobris silma Euroopas lisaks kõigele muule negatiivsele nagu oluline langus ja silmatorkavalt kõrge inflatsioon, veel rekordilise tööstustoodangu langusega.

Stag-flatsioonis (aste nõrgem surutise klass) on eeskätt Leedu (kõrge inflatsiooni tõttu), Iirimaa, Itaalia ja Hispaania on retsessioonis, Island kindlas finantskriisis (kõrge inflatsioon), ülejäänud mõnikümmend Euroopa arenenumad riigid on siiani pelgalt krediidikriisis, kuid The Economist’i prognooside alusel enamik nendest ei pääse tuleval aastal kergest retsessioonist, kusjuures Eesti jätkab uhkelt olulises rets-flatsioonilõksus, koos Islandiga ja koos Lätiga, Leedu vist jätkab kerges stag-flatsioonis.

Mis kõige olulisem, euroliidu liikmesriigid on ühiselt alustanud resoluutset ja koordineeritud solidaarset kava kriisist väljapääsemiseks, nt 1,5% ümbruses lisavahendite leidmist SKTst tarbimise ja investeeringute kiireks ärgitamiseks, kõik muud kõrvalised küsimused jäetakse euroliidu tasemel kõrvale, sh nt euroala laiendamise küsimused. Aga sellest solidaarsest üritusest meie võimurid vaikivad. Otse vastupidi, tehakse populistlikke avaldusi, mis rets-flatsiooni tingimustes on majandusteoreetiliselt absurdsed a la’: meie peamine prioriteet on eurole kiire üleminek 2011-12, meie prioriteediks jääb ka rasketel aegadel eelarveülejääkide planeerimine ja varude kogumine veelgi raskemateks aegadels, inflatsioon langeb meil automaatselt, välisinvestorite meelitamiseks me jätkame prortsionaalse maksusüsteemiga ja mitteresidenti vabastamisega kasumi ja dividendide tulumaksudest jne. Et ega siis kellelgi veel midagi häda pole, et ega siis raha maailmast kadunud pole.
Taevane arm, nt isegi juba Friedman’i teooria alusel, moodsas majanduses on finants-majandusliku stabiilsuse saavutamise tarvilikeks tingimusteks nii progressiivne (sic!) tulumaksusüsteem kui ka maksude sünkroniseerimine vastavalt olukorrale aga mitte varude kuhjamine, seda eriti kõrge (üle 4%) inflatsiooni tingimustes mis varud ära sööb ja millede kuhjamiseks ehk eelarve ülejääkide tekitamiseks on absurdselt vaja nt käibemakse tõsta jne.

Muide, veelgi moodsamad teooriad ütlevad, et keerukates olukordades inflatsioon ei alane normaalseks mitte enne kui ei ole publikul tekkinnud täielikku usaldust nii finantsinstitutsioonide, valitsuse, keskpanga jne vastu. Vaevalt et konstantne häma ja vassing seda tekitavad. Seda vist isegi mitte siis kui raha maailmas palju kadunud ei oleks kasiinomajanduse musta auku.

Tõsi küll, meie viimastes administratiivsetes prognoosides on „koordineeritult”, planeeritud, et paari aasta jooksul imepäraselt inflatsioon langeb lipsti-kiiresti madalale tasemele ehk 3% lähedale. Kuid, oh häda, prognoositakse, et mõne aasta pärast Maastrichti inflatsioonikriteerium on suure tõenäosusega 2% ringis. Seda nii küll mitte poulistpimesikumängurite poolt, ja ka mitte valveklakööride poolt, kes abivalmilt ja vastutustundetult iga kümnendikprotsendilist langust kohe trendiks ristivad.

detsember 5, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: