Ülo Ennuste majandusartiklid

02.01.09

Kuidas pääseda viie viimase hulgast: head paremat austeavitamise aastat kõigile

Tippmajandusteaduses on esialgne uurimine juba lõpetatud, et millised klassikud/teoreetikud on eeskätt süüdi praeguse kriisi tekitamises, sest tulemused näivad esialgu tulevat võimuritele/prominentidele ebasoovitud. Nt esialgselt selgus, et kindlasti mitte prof Friedman pole milleski süüdi, vaid hoopis tema õpetuse igat masti moonutajad, eriti poliitilisest mastist (nt nn helikopteriraha on Friedman’il  hoopis teises tähenduses kui meie administratsioonil lennumasinatelt loobitav raha).

 Vermiti nendele jüngritele isegi üldnimetus, et mitte minna, jumal hoidku, isiklikuks – friedmaniakid.

On selgunud samuti, et mida tuntumad või võimukamad on olnud prognoosijad, seda vääramad (ekslikumad/valelikumad/silmakirjalikumad/lakeerivamad/vms)

on olnud nende prognoosid (erandiks prof akad Ergma, kes täiesti ausalt prognoosis, et vaatamata raskele olukorrale, siiski teadusrahastamist suurendavad järgmisel aastal soomlased edasi, (olgugi et seal on elaniku kohta see rahastamine juba tosin korda suurem meie omast)).

On juba lõpetatud ka uurimine, et milliseid valmisretsepte klassikutelt võiks leida praegusest kriisist kiiremaks väljapääsemiseks.

Selgus, et nad on ikka kõik juba ajale jalgu jäänud, kes sajandi, kes paar, kes pool. Häda on selles, et finantsmajanduslik süsteem on evolutsioneeruv (prof Kay avastus), eriti institutsionaalselt, kuigi selles uuenduvas raamistikus olevad inimloomused on samaks jäänud. Evolutsioneerunud isegi keinslusele teooriatele kättesaamatuteks ja ka selle õpetuse jüngritele ning monopoliseerijatele. Nii vähemalt prof Kay FTst püüdis Emand Kuningannale kiiruga aastalõpul selgitada, enne eelseisvat uueaasta ordenite omistamist (ootame huviga).

Kuid, ometi selgus, et klassikutelt tasuks praegu eriti laenata nende teravmeelsust ja kompromissitust. Näib, et just taoliste laenudega saaks paljud tänapäevased finants-, fiskaal-, monetaar-, reaal-, imaginaar-, prognostilised-, poliitilised jne-probleemid täiesti süsteemselt/komplekselt lahendatud ja mingeid kriise ega tsükleid pole progressiks üldse vaja, ega ka nende ebakohtade kiitmise peale vaimukapitali raisata, a la’ „meie positsiooni tempo on eriti tugev langusfaasis” vms.

Nt, kui Keynes’ilt küsiti, et kui kõik majandustegelased tõesti nii absurdlollid on nagu Teie väidate,  kuidas nad siis nii rikkad saavad olla? Vastus – aga sellepärast, et nad konkureerivad ainult omavahel.

Küll tahaks kuulda Keynes’i vastust küsimusele: kui meie võimurid nii targad on, kuidas me siis tsiviliseeritud riikide 50-ne hulgas viie viimase seas oleme? (muide, rahandusministril on meil erakordsed teadmised. Nt et majandusanalüütiku lõi Jumal ilmaennustajale lohutuseks, tõesti sügav teadmine, sest kliima ei ole vastupidiselt moodsale majandusele oluliselt juhitav).

Muide, mis eriti oluline, Keynes väitis, et turuagentide piiratud prognoosivõime (piiratud ratsionaalsus, ekslikkus, valelikkus, lühinägelikkus, vaegteadmus jne) nõuab valitsuse sekkumist, eriti Minsky perioodil. Ilmselt eeldusel, et valitsus agentidest veelgi lollim ei ole, ja et mitte lahja valitsusega tegemist pole.     

Prof Friedman’i eeskuju vääriv kompromissitus väljendub kasvõi postulaatides: kvaliteetse majandussüsteemi maksusüsteem peab progresseeruv olema (käibemaks on regresseeruv), demokraatlik valitsus peab paks olema (hoolitsema hea hariduse ja sotsiaaltoetuse saamise eest, lisaks vangimajadele) jne.

Prof Friedman on andnud ka ühe üldise ja igihalja geniaalse põhiprintsiibi heale sotsiaalmajanduse juhtimisele: toimijate tegevuse efektiivne kooskõlastamine. Ja kõik, rohkemat polegi vaja. Selge et seal on kooskõlastamisse nii finantssfääri, reaalsfääri, poliitsfääri, teadmussfääri jne toimijate kooskõla mõeldud.

Elementaarne, et efektiivset koordineerimist ei saa korraldada mingi avaliku mullteadmuse alusel. Nt lähtuda koordineerimisel mõne asjamehe arvamusest, et meil nt ekspordipositsioon on väga tugev. Samal ajal kui euroliidu andmebaaside järgi meie eksport kängub juba aastaid. Milles on asi, vist näib, et meil mingi ekspordi-nokia-mull töötab: meie ametliku statistika viimaste andmete alusel näib, et toodame ühte lõpmatu suure tööviljakusega toodet – transiidiõli erinevate ešelonide kokkuvalamisel  saadavat segu nimetame täiega Eesti sisemaiseks toodanguks või midagi taolist, aga euroliit nii vist ei arva.

Kahjuks taolised teadmusmullid näivad olevat kindla koha sisse võtnud vist suures osas juba kogu meie värgis ja mitte ainult valimistsüklites enam: tohutu välisvõla juures korrutatakse silmi pilgutamata väiksest valitsusvõlast, barbaarse majandusliku ebavõrdsusega koos siirdudes tsiviliseeritud majandusliitu räägime ikka edasi et meil on majandusliku võrdsusega kõik korras – selles kontekstis ammu enam ei ole jne.

Selge, et sellises teadmusvaeguses, õigemini libateadmuses, võibki tunduda, et inflatsiooni hukutav administratiivne tõstmine (sekundaarse depressiooni suurendamine) ongi arukas majanduse finantskoordineerimine, et töökäte riigist välja presseerimine ongi innovatsiooni teostamine, et meie kodumajapidamiste võrgutamine seadusaukude kaudu hargmaiste pankade poolt pikkajalisteks laenuorjadeks, ei olegi meie riigi mure, et need on puha mingi müstilise musta luige pahad teod mida keegi ei suuda ette näha, kohe mitte keegi jne.

Head teadmusmullide ausama prõksutamise aastat, vaatame siis mis aastal 2013 edasi saab. 

Head majandusteadmatuse mullide plõksutamise aastat kõigile, kõikidel aladel!

 

NB: Rahvusvahelises rahvatuluarvestustes on nii lõpmatult suure tööviljakusega (töökulusid ei ole) kui ka lõpmatult väikese tööviljakusega toodangu (toodangut ei ole aga töökulud on) kokkuleppeline näitamine üldiselt kasutusel.

Nt euroliidus omaniku arvestuslik ulualuserent iseendale, mis põhjalas võib moodustada ligemale kümnendiku rahvatulust, kusjuures omaniku töökulusid omaenda ulualuse haldamisel ei arvestata, nagu ei arvestata oma kodus ahju kütmist, pesu pesemist vms.

Või siis nt Rootsis töötuse leevendamiseks luuakse sotsiaalsetel eesmärkidel avalikus sektoris liba- ja näilikke-töid (nt parkides üleliigset lehtede riisumist), seega sisuliselt töötute abirahasid kanditakse palkadeks, viimased aga tõstavad rahva tulu.

 

 

jaanuar 2, 2009 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Njah.

    Eesti on õhukesest riigist kaugel – autori nimetatud haridus- ja sotsiaalvaldkonnas oleme kommunismile lähemal, kui mitmed vasakpoolsed süsteemid.

    Muuseas, olgu öeldud, et fenomenaalne Soome haridussüsteem on absoluutselt kommunistlik. Soome teaduse rahastamine on keerulisem teema.
    Kui vaadata kümne aastaga kümnekordistunud Tallinna Tehnikalikooli ja pea sama kiire kasvuga Tartu Ülikooli eelarveid, on patt kurta teaduse rahastamise üle. Kindlasti on küsimus teaduse rahastamise efektiivsuses ning kinnisvaraarendus, mis meie kahe suurima ülikoolipõhitegevuseks on (ja Tallinna Ülikool pürib samasse parteisse) on teaduse seisukohalt mõttetu.

    Viie rikkama – viie vaesema vastandamisel põhinev retoorika on umbes sama kujundlik, kui “plats puhtaks” (mis siis ikka muutus…) või “Eesti Nokia” omal ajal. Eesmärgiks vaid propagandistlik sümbol, peaasi, et sellest räägitaks.

    Küll tunnustan autorit austeavitamise tõstatamisest. Õige pea oleme paljudes omavalitsustes vastamisi olukorraga, kus tööpuudus 15-40% (nt Anija/Kehra, Kuusalu) ja kohalikud eelarved, mis tulubaasi kahanemist üle 5% vastu ei pea (nt Viimsi, Harku, Tallinn, Pärnu jt).
    Algamas on kaheaastase omavalitsuse hävingutsükli aeg ning siit oleks vaja ka austeavitamisega algust teha.
    Kusjuures, haldusterritoriaalne reform vaid suurendab kulusid ning efektiivsust loob üksnes vertikaalne tsentraliseerimine.
    Pööraks disussiooni suunda, kus midagi päästa on ja tuleb.

    kommentaar kirjutas uh | jaanuar 3, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: