Ülo Ennuste majandusartiklid

Mõttevahetust Andresega

07.01.09.

 Kulla Andres

Sinule, tõesti tänulik toreda Uueaasta kingituse eest (arvamus uloennuste.wordpress.com 5.jaan.2009 tekstile): on olnud aastaid, kus minu taolistele kümnetele teooriapõhistele kirjadele, mis saadetud sadadele meie tublimatele vastavatele asjatundjatele igas kaliibris, ei ole leidunud ühtegi vastajat.

Oleme niisiis nüüd juba kahekesi arutamas teadmuspõhiseid kavandamisprintsiipe uutele majandustervendamise mõrupillidele. Et haigus süveneb iga päevaga, ehk karavan liigub üha kiiremini allamäge, siis vabandan et vastan kiirkorras, Sinu kirja teksti sisse vahelehaugatamisega (kohati reductio ad absurdum stiilis), seda sulgudes ja itaalikus:

 

Tere, lp. Ülo Ennuste

(Tere Andres, väga tänulik, üe)

Tahtsin juba varem ette panna, eriti lugedes Sinu värskendavaid ja vimkadega kirjatükke, et Teadlaste Liit võiks teha majanduspoliitilise avalduse.
Alusmaterjal ju täitsa olemas. Saaks tõsta ka oma ühingu prestiiži. Ajakirjanduses on hea moment ja ootus kindlasti olemas (natuke parem oleks olnud eelarvevaidluste ajal oktoobris-novembris). Mul ei tule kohe meelde, kas on ETL-s üldse teisi aktiivseid majandusteadlasi ka? Kardan natuke klassikalist teaduslikku vaidlust “mitu kuradit mahub nõelaotsale”. Hea variant oleks see, kui oleks paar mõõdukat majandusasjatundjat, kes oleksid nõus juhatuse tellitud Sinu tehtud algteksti ümmargusemaks tegema ja võib-olla mõne seisukoha lisama. Kui Sa ise nõus oled. Siis võiks seda värki  ETL juhatus tellida, koordineerida, heaks kiita ja avaldada.

(Tõepoolest: 1) üliedukas  „Washingtoni konsensus” J Williamnson 1989  vt nt Google sisaldab 10 punkti, 2) TL on küll sõltumatu, kuid kas seal on ühtegi sõltumatut majandusteoreetikut (vähemalt nende endi arust), seda ma ei tea)

Kui veidi targutada, siis eesmärgi võiks valida ühe kahest:
1. MÕJUTAMISEESMÄRK (“POLIITIK”): Reaalpoliitikuid kasvõi natukenegi õiges suunas mõjutada hoides väljendid piiri peal, et neid kapriisseid tegelasi mitte viia trotslikkusse sulgumisseisundisse;

(:1)väljendid olid valitud  FT stiilis, 2) kas nad juba meie demokraatia tüübile (kinnised nimekirjad, kröösuste subsidatsioonid jne) omaselt ei ole  sulgunud ekstsess partokraatlikult ainult mugavate pseudoteooriate ja populistlike riiuliretseptide kummardamisele)
2. TÕERÄÄKIMISEESMÄRK (“TEADLANE”): Esitada plaan, kuidas tänapäeva majandusteaduse seisukohalt õieti tegutseda, mitte hoides tagasi kriitikat reaalpoliitikute ja Eesti Panga aadressil.

(kas on selleks mingi utoopiline alternatiivplaan või komplementaarplaan lisaks kogu avaliku teadmuse kvaliteedi tõstmisele, seda ka poliit-ökonoomilisele, tõesti mõeldav)

Esimesel nn. doseeritud kriitika juhul on lootust, et nad (reaalpoliitikud) edaspidi veelgi  küsivad nõu ja siis on edaspidi võimalik ehk veel mõjutada (Eesti huvides). Teisel juhul saab täita teadlase kohust ja tõde välja öelda. Siis on oht, et reaalpoliitikutele see ei meeldi ja nad hakkavad ignoreerima, halvustama ja vastu töötama.

Väike retsensioon ka uloennuste.wordpress.com 5.jaan.2009 tekstile. Tunnistan ausalt – see tundub liigkeerulise sõnastusega isegi teadlase jaoks (eeldades, et eesmärk oli millegi selgeks tegemine ja mõjutamine). Mõnedes lausetes on mitmekordseid eitusi, mitmekordseid tingimusi jms.   Intellektuaalselt huvitav, aga teda ei saa pakkuda laiemale ringile. Pealkiri ka kerge vimkaga ja intellektuaalidele dešifreerimiseks. Näiteks võibolla oleks võinud seda vahendada sotsiaaldemokraatide listi (mul on juurdepääs), aga ta jääb segaseks.

(kõigega nõus, üe)

 

Ma saan siin aru, et siin on teaduspoliitiline probleem. Reaalteadlastel on valemid (huvitav, mis valemid on astronoomidel päikese plekkide prognoosimiseks), ega humanitaarteadlased peavad termineid ja mitmekordseid tingimuslikke lauseid rõngasse keerama, et võistluses hea välja näha ja kõikvõimalikel konkurssidel raha saada.

(no-no Andres: loodan et saad jaanuari lõpuks teada, et kas oled tänavu ja missugusel palgal, või oled ministeeriumi siseringis teadusrahade saamise alal? Ei midagi isiklikku!)

Aga siis jääb ka teksti mõjuala väikese arvu ekspertide piiresse. Käesolevas tekstis on põhipunktide arv hoitud poole tosina peal. See moment on õige mass-loetavuse huvides. Aga siis on ka enamuses lõikudes on mitu asja ühte kokku surutud. Võibolla õige punktide arv sisu järgi oleks 10 lähedal.  See on muidugi blogi autori otsustada, mis eesmärk on ja kui laiale ringile suunatud.

(selge peaks olema, et ühe autoriga ei mängi siin midagi välja, juhul kui see ei ole mingi kõrgetasemelise meeskonna juht)

Mulle tundub siiski õigem asi vormistada nii, et Postimees või Päevaleht või Ekspress võiks selle võtta avaldamiseks, kui mõnele materjali otsivale ajakirjanikule vihje anda. Aga see on kõrvalseisja pinnapealne mulje.

(näib tõesti nii: 1) ajalehed igal juhul väänavad teksti müüdavaks laias mõttes, hapendavad selle ära, ja peab ikka teadlasest mitu korda kõrgemat järku suuremakaliibriga tegelane olema, kelle utsitust ajalehed üldse kuulda võtavad)

Sisulistest punktidest pakuks huvi täpsemalt lugeda: 1) eelarvekärbete mõistlik piir; 2) kuidas eelarvekärped, tööpuudus ja inflatsioon korraga kontrolli alla hoida; 3) konkreetsemalt Eesti Panga saamatusest;

(teoreetiliselt elementaarne)

4) veidi selgemalt viimase lõigu “moraalikaubandust” avada. Kui sooviks selle tekstiga poliitikuid mõjutada, siis peaks muidugi toetavaid väiteid tugevdama (mõne Nobeli laureaadi väide, mõni konsensuslik seisukohtade muutus, mõne soliidse organisatsiooni seisukoht, mida meil maha vaikitakse). Üldiselt siiski huvitav.

(tõepoolest, eriti tülgastav momendil on võimurite poolt  silmakirjalikult rahvusliku majanduse usaldusväärsuse egoistlik mahaparseldamine isiklike poliitkapitalide  kogumiseks väidetega, et mittekeegi ei suutnud (NB, eeskätt valitisuse poolt kaelatõmmatud) rahvuslikku majandust ootamatult tabanud raskusi ette näha – millises sõnastuses soovitad seda lisada?)

Kokkuvõtteks siis – kas on realistlik paarist ETL majandusteadlasest tekitada konstruktiivne (sõbralik) töögrupp, et seisukohtade pakett kirja panna?  Kui Sa ütled, et kedagi pole või on mõni patoloogiline vaidleja, siis on muidugi raske. 

(ei oska vastata, üldiselt näib, et tuleks ka meie riigil selles küsimuses tsiviliseeritud riikidest institutsionaalseid retsepte võtta, tänudega, üe)

Parimatega,
Andres Udal
TTÜ automaatikainstituut  
vanemteadur (tehn.t.dr.)

jaanuar 7, 2009 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Head jätkuvat aastat Ülo!
    Nagu ikka on kosutav lugeda Sinu arukaid mõtteid.Samas on ka
    natuke kurb.Olen elust ja ajast nähtavasti nii mahajäänud,
    et ei oska isegi nimetada meie majandusteadlasi,kes saaks
    nendes küsimustes Sinuga arukalt solidariseeruda,poliitikutest
    rääkimata.Meie majanduspoliitika strateegilised põhiküsimused
    vajaksid kapitaalset arutamist,näit.soliidsel majandusteaduslikul foorumil.Kas selline asi on võimalik?Ei tea.Aga ikkagi soovin Sulle jätkuvat optimismi ja energiat.
    Arno

    kommentaar kirjutas Arno Köörna | jaanuar 7, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: