Ülo Ennuste majandusartiklid

Massimärulite tõenäosuse prognoosimise üks algoritm

17.I 09

Madis, olen Teile väga tänulik et püstitasite selle hüpoteesi:

„Huvitav, kumb sündmus oleks rohkem vähendanud aprillimäruli esinemise tõenäosust:

1. Peaminister A oleks olnud neil päevil koduarestis (ja pronksmees oleks jäänud kolimata).

2. Sirõk ja Co (kokku neli tegelast) oleksid olnud neil päevil koduarestis.”

Comment kirjutas Madis | jaanuar 16, 2009 /komm on lisatud nupule https://yloennuste.wordpress.com/2009/01/16/makro-okonoomika-on-riukaline/

 

Hooman täielikult et millise ületamatu keerukuse see sisaldab persoonidele kes ei valda moodsat operatsioonanalüüsi/andmetöötlust/lapakata  (oluline osa politolooge, sotsiolooge, kommentaatoreid, foorumijuhte, viskiklubide prominente vms).

Kuid Teile soovitan elementaarset järjestikkust algoritmi:

  • 1) Euroopaliku kultuuriruumi üldtausta kvantifitseeritud narratiiviks selles küsimuses kasutage nt suuremõõtmelist regressioonimudelit (musta kasti meetodit):

 

Märuli tõenäosus areaalis = Funktsioon järgmistest regeressoritest(areaali majanduslikust ebavõrduse näit, poliitilise ebastabiilsuse indeks, immigrantide kontsentratsioon, valitsuse kõhnus, töötusmäär, jalgpalliklubidearv  jne ning lisaks sellele kõigi loetletud näitude trendihinnangud (tõusu – või langusjõnks antud momendil)) +/- statistiline viga).

Statistilisi algandmeid selleks analüüsiks leiab piisavalt nimelt Eurostati regioonide (ca 270) statistilisest salvest.

 

  • 2) kuna Balti riikide suurlinnade valim oleks liialt väike statistiliseks regressioonanalüüsiks, siis selleks tuleb taanduda mingi “halli kasti” meetodile:

             tõenäosusliku teoreetiliselt konstrueeritud mudeli kasutamisele kus kalibreerimiseks kasutage eelmist analüüsi tulemusi täies mahus pluss lokaalsed idiosünkraatilised indikaatorid (venekeelse/venemeelse elanikkonna kontsentratsioon, mustade maasturite kontsentratsioon vanalinnas, Vene saatkonna/konsulaadi suurus, inflatsioon, üksikisikute laenukoormus, võimurite korrumpeeritus, avaliku teavituse moonutatus kõikides dimensioonides jne). Ka siin on mudelis arvestada, et kas on tegemist langusjõnksu või tõusuga või stagnatsiooniga. Lisage ka enda dummy komponendid (asjamees A on arestis, S&Co istuvad arestis vms).

 

  • 3) Võin kihla vedada, et taoline teadmuspõhine analüüs ei anna nimetet arestidele mingit olulist mõju mäsu realiseerumise tõenäosuse hinnangule ega selle muutumisele.
  • Kui nii, siis peate ma loogikat muutma :  püstitama kompetentsema hüpoteesi. Siis saaks praeguse ülesande püstituse veaks lugeda seda, et ainult üksikud osamõjurid (nt S&Co olid meil ainult ühed osalised. murdosa nendestmässu orkestreerimisel, kaugel dirigendist. Tõepoolest, kohtuprotsessi ajal ilmselt põhituumik tegeles dirigendi juhtimisel Eesti Põhiseduse vastaselt õõnestustegevusega – Põhja-Eestis Vene Autonoomse Ooblasti ettevalmistamisega. Võib arvata aga, et A aktiivsuse hüpoteetiline vähendamine oleks kergelt selles mudelis mäsu tõenäosust suurendanud.
  • Seega olid Teil valitud probleemi püstitusse osalised mitteolulised mõjurid – muide,  nii saab muidugi triviaalanalüüsiga „tõestada” mida tahes (vt K. Popper) ja nii üldiselt poliitikud teevadki.

jaanuar 17, 2009 - Posted by | Uncategorized

6 kommentaari »

  1. Ühes kahekõnes (mis peetud vahetult pärast sündmusi) püstitati veel selline küsimus:

    “… kas keset kõike seda kaunist, mis meid viimasel ajal ümbritseb, võib üleüldse ette kujutada mingit valitseja ettekavatsetud tegevust, mille läbiviimiseks tuleb kõik riigile ustavad sõdalased täies relvastuses jalule ajada (ja ikka jääb väheks)?”

    http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15786197

    kommentaar kirjutas Madis | jaanuar 19, 2009 | Vasta

  2. Madisele:

    Jah, vahetult pärast märulit segipekstud linnas võis selliseid kahekõnesid isegi mõista.

    Kuid, peale seda nuriprotsessi, enam mitte: ei olnud kaunis, et kuriteo tõsidusele vastavat kohtuprotsessi ei taibatud vormiliselt püsti panna: kohtunike kolleegium, vandemehed vms.

    Nüüd ei jää meil siiski muud mõistlikku üle, kui avalikult teamuspõhiselt mõtiskleda ülatoodud märulite tõenäosuse mudelite alusel p=F(…), nii sataistikaliselt kui ka hüpoteetiliselt, ja nendest mõtisklustes paraku koordub välja, et kui meie lähim ümbrus võibki küll järjest kaunim tunduda isegi keskmisele kodanikule, kuid seda ümbrust tuleb siiski vaadelda laiemal taustal kui mees tänavalt seda teeb, nt kas-või vene-putinistliku irredentismi tõusulainet arvestades.

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | jaanuar 19, 2009 | Vasta

  3. Nii et vastus sellele kahekõnes püstitatud küsimusele on jah?

    kommentaar kirjutas Madis | jaanuar 19, 2009 | Vasta

  4. Või on küsimus ebaadekvaatselt püstitatud ja sellele ei saa või ei peagi vastama?

    kommentaar kirjutas Madis | jaanuar 19, 2009 | Vasta

  5. Mida lisada Ülo ja Madise arutlustele personaalse teguri tähtsusest? Nimelt selgus noorte ajaloomälu uuringute käigus 2008 aasta alguskuudel, seega enam kui pool aastat pärast aprillimäsu toimumist Tallinnas järgmised jahmatavad asjad: Tallinna pronkssõduri kaitsjad olid vene noored, kellele II Maailmasõjast osavõtjad olid vabastajad, aga eesti noortele olid nad vallutajad (vt uuringutulemusi – http://www.ies.ee/iesp/No4/Kirch_Tuisk.pdf).
    Samalaadne võõrandumine toimus ka Lätis-Leedus eelmisel nädalal: pärast rahuliku ja sisuka protestikoosoleku lõppu alustasid marssimist (märatsemist) need noored ja enamuses venelased, kellele Läti ja Leedu poliitikud pole omad, vaid selgelt võõrad.

    kommentaar kirjutas Aksel | jaanuar 19, 2009 | Vasta

  6. Madisele: majandusteoreetilisel on küsimus täiesti asjatundmatu, kuid nagu Aksel vahele märgib, siis etno-sotsioloogilisel on sellel küsimusel siiski jumet.

    Majanduses tuleb tegevuse hindamisel lähtuda sellest, et mis siis juhtub kui tegevust ei toimuks.

    Seega tuleb uurida alternatiive:

    1) kuju nihutatakse ja mäss pööratakse sellega vulgaarseks rüüstamiseks, sest okupatsiooni iidol on häbistatud ja tuleb kohe kätte maksta

    või

    2) kuju ei nihutata ja mäss pöördub seega permanentselt uute võitude saavutamiseks iidoli kaitsel “fashistide” üle ja fashistliku valitsuse väjavahetamiseks kremli/nashid+duma toetusel

    Kumba valida?

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | jaanuar 19, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: