Ülo Ennuste majandusartiklid

Surnud kassi põrge?

 

22.I 09 

ELi Jaanuariprognoosi (JP) (http://ec.europa.eu/economy_finance/pdf/2009/interimforecastjanuary/interim_forecast_jan_2009_en.pdf) vastuoksuste käsitlemiseks on sobiv appi võtta börsitermineid ja mudeleid, eeskätt neid kassi nimega seotuid (vt Lisa A), sest majandus näib momendil üsna sama kõikuv nagu börs tavaliselt. Ja mis kõige olulisem, börsiga on olnud alati seotud eriti andekaid matemaatilisi „spekulatsiooni teooria geeniusi”, kes on üldiselt juba rohelistena keerukatest protsessidest läbi näinud a la see institutsioon on loodud just lollidelt raha ära võtmiseks (loe nt JM Coetzee romaani Diary of a Bad Year, 2007).

 

JP järgi igale tublile positiivsele majandusteadlasele, positiivsest poliitikust ja pankurist ning võimude klaköörist rääkimata, näib, et tehniliselt tuleb lugeda Eestis selle kriisi lõpuaastaks tänavust aastat, sest tulevaastaks on oodata JP alusel kergelt positiivset 1,2% SKT kasvutempot.  Kuid, kui vaadata natuke terasemalt ja laiemalt, nö börsihai vilunud silmaga ehk riske arvestavalt, siis see „kassi” küsimus hakkab kohe kummitama – kas see 1,2% on ikka  kindel tõusutrendi algus või on hoopski äkki mingi trampliinikene veelgi sügavamasse langusesse.

 Nimelt selgub, et Eesti on kogu ELis üks väheseid, kellel oodatav kasv paradoksaalselt taastub koos  potentsiaalse SKT (PSKT, vt Lisa B) edasise langemisega, seega ilmselt vihjates mingi peatsele järgneva kriisi ähvardava nõiaringi riskile. Tõepooles, võttes kõige esimeses lähenduses PSKT languse hinnanguks rahvusliku tööhõive vähenemise, siis näeme JK Lisade tabelist (c), et Eesti on peaaegu ainuke sügavamast kriisist „väljuja” koos hõive jätkuva langusega, seda üle ühe protsendi aastal 2010. Samast näeme, et Eesti on momendil selles kriisis ilmselt ka üks suuremaid kumulatiivselt hõive/PSKT kaotajaid liikmesriikide hulgas – kuue protsendi jagu vähemasti.

 Ilmselt selgitust sellele paradoksile annab nimetet tabeli peas olev märkus „Muutumatu poliitika tingimusel”. Muutumatu poliitika nähuks Eesti puhul võime ilmselt lugeda seda, et nii tänavu kui ka tuleval aastal inflatsioon jääb suhteliselt kõrgeks võrreldes partnerriikidega, 2-3 korda, seega vähendades nii konkurentsivõimet, eksport langeb edasi langetades ka hõivet/PSKT. Samuti näib JP alusel järjest vähenevat inflatsioonikriteeriumi täitmise tõenäosus, seda prognoosist prognoosi, mis omakorda vähendab potentsiaali.

 Muutumatu poliitika nähuks tuleks pidada ka eelarvepositsiooni taandamise poliitikat. Seejuures võiksime hinnata, et nt eelarve täiendav kärpimine tänavu kümne miljardi võrra võiks PSKT näitu vähendada omakorda veel ligemale kolme protsendi jagu (väide kehtib ka rahvatulu potentsiaali kohta mõnevõrra karmimal kujul, sest välisomanduse ja väisvõlgnevuse osakaalud järjest suurenevad). Seejuures pensionitõstmise tühistamine tänavu piiraks teoreetilisel kah oma 1 % jagu rahvusliku majanduse edasist võimekust, seda kodumaise nõudluse täiendava vähendamise kaudu ja seda sisemajandusliku nõudluse üldise langustrendi taustal (muide, 1% potentsiaali langust oleks pikema perspektiivi mõttes vähemalt kümne miljardiline kaotus rahvuslikule majandusele).

Jääb lisada, et eelöeldud mõttekäigud ei näikse olevat ka võõrad isegi mitte IMFile (http://www.imf.org/external/pubs/ft/spn/2008/spn0801.pdf).

Seega, muutumatu poliitika tingimustes näikse Eesti majanduse jätkusuutlikus ikkagi jäävat vähetõenäoseks, seda vaatamata sellele, et loeme JP järgi 2010 majandustõusu 1,2% usaldusväärseks prognoosiks (seejuures mitte unustades, et prognoosid on alati tõenäosuslikud, riskiga, mis antud 1,2% juhul kirjeldatav vahemikuga -1% kuni 3%), seega jääb ikkagi selle 1,2% juurde oluline „surnud kassi põrke” maik mis vajab kiiret leevendamist.

 

Moraal: kogu kehtiv majanduspoliitika vajab kapitaalsest teaduspõhist remonti, seda nii süsteemi/struktuuri kui ka funktsionaalses vallas, eriti aga avalike teavitamissüsteemide usaldatavuse tõstmise alal.

Viimase kohta niipalju nt, et ei ole rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse riskide vähendamise mõttes  juba ringlusesse lastud avaldused JP kohta:

a) valgus paistab tunneli lõpus (justkui kindlasi), b) langusele järgneb tõus (justkui pikal langusel ei võks üldse esinda mingeid mügarikke (surnud kassi põrkeid)).

Lisa A

From Wikipedia, the free encyclopedia

A dead cat bounce is a figurative term used by traders in the finance industry to describe a pattern wherein a spectacular decline in the price of a stock is immediately followed by a moderate and temporary rise before resuming its downward movement, with the connotation that the rise was not an indication of improving circumstances in the fundamentals of the stock. It is derived from the notion that “even a dead cat will bounce if it falls from a great height”.

The phrase has been used on the trading floors for many years. However the earliest recorded use of the phrase dates from 1985 when the Singaporean and Malaysian stock markets bounced back after a hard fall during the recession of that year. Journalist Christopher Sherwell of the Financial Times reported a stock broker as saying the market rise was a “dead cat bounce”. It has also been used in reference to political polling numbers.[1]

The reasons for such a bounce can be technical, as investors may have standing orders to buy shorted stocks if they fall below a certain level or to cover certain option positions. Once those limits are reached, the buy orders are activated and the sudden rise in demand causes the price of the stock to rise as well. The bounce may also be the result of speculation. Since bounces often occur, traders buy into what they hope is the bottom of the market, expecting a bounce and thereby reaping a quick profit. Thus, the very act of anticipating a bounce can create and magnify it.

A market rise after a sharp fall can only really be seen to be a “dead cat bounce” with the benefit of hindsight. If the stock starts to fall again in the following days and weeks, then it was a true dead cat bounce. If the market starts to climb again after the first short bounce, then the continued rise in price action would be considered a trend reversal and not a dead cat bounce. Since this distinction only becomes obvious in hindsight, the evaluation may vary depending upon the initial and final points of reference.

Lisa B

From Wikipedia, the free encyclopedia

In economics, potential output (also referred to as “natural gross domestic product”) refers to the highest level of real Gross Domestic Product output that can be sustained over the long term. The existence of a limit is due to natural and institutional constraints. If actual GDP rises and stays above potential output, then (in the absence of wage and price controls) inflation tends to increase as demand exceeds supply. This is because of the limited supply of workers and their time, capital equipment, and natural resources, along with the limits of our technology and our management skills. Graphically, the expansion of output beyond the natural limit can be seen as a shift of production volume above the optimum quantity on the average cost curve. Likewise, if GDP is below natural GDP, inflation will decelerate as suppliers lower prices to fill their excess production capacity.

Potential output in macroeconomics corresponds to one point on the production possibilities frontier (or curve) for a society as a whole seen in introductory economics, reflecting natural, technological, and institutional constraints.

Potential output has also been called the “natural gross domestic product.” If the economy is at potential, the unemployment rate equals the NAIRU or the “natural rate of unemployment.”

Generally speaking, most central banks and other economic planning agencies attempt to keep GDP at or around the natural GDP level. This can be done in a number of ways: the two most common strategies are expanding or contracting the government budget (fiscal policy), and altering the money supply to change consumption and investment levels (monetary policy).

jaanuar 22, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: