Ülo Ennuste majandusartiklid

Uskumusmulli lõhkemine meie „tugeveksporti” näikse tegevat ruumi veel vingematele utoopiamullidele

Ah et miks meie statistika teadet 23.I 09, et novembris jooksevhindades eksport kukkus viiendiku võrra, miks seda uskumusmulli lõhkemiseks võib ristida. Aga sellepärast, et eurostatist on juba aastakese jagu või kauemgi kogu ilmale teadmuspõhiselt teada, et reaalselt ehk püsivhindades meie eksport on alates 2007 teisest poolest kängumiskursil.

Ah et miks arvata, et selle mulli asemele uued paisuvad, aga selle pärast, et see kahetsusväärselt juba toimub  nt:

  • a) EPLi 21.I 09 ühest artiklist, sellest mulliseeriast /tsüklist et kriis teeb meile palju „head”, leiame:

„Sisemajanduse kogutoodangu näitajat ekspordi vähenemine siiski ei ohusta. Suur osa Eesti ekspordist on nimelt transiit ja alltöövõtt – mõlemad koosnevad valdavalt imporditud kaupadest. Samal ajal aga kahaneb ka kodumaine nõudlus „Import kukub rohkem kui eksport,” nentis Lauri. SKT kogusummasse kuulub aga ekspordi ja impordi vahe.”

– taevane arm, kui see jutt ei ole üks professionaalsemaid tipp-hämasid mullipuhumisi, mis see siis on? Tõepoolest , lugejale püütakse jätta mulje, et nagu „kodumaise nõudluse” kahanemine mitte kedagi ega midagi ei „kahjusta”. Taevane arm, kodumaine nõudlus on selles kontekstis nii kodumaised investeeringud kui ka avalik ja isiklik tarbimine kokku. Kübaratrikk seisneb siin lihtsalt selles, et nt osa kodumaisest nõudlusest tuleneb mitte SKTst vaid välisabist,laenudest jne.

Eriti müoopiline on see mullipuhumine selle tõttu, et impordi vähenemine limselt vähendab investeeringuid põhivarasse, seega väheneb majanduspotentsiaal ja jätkusuutlikkus. Muide, 2009 on Eesti teisel kohal ELis investeeringute languselt põhikapitali. 

  • b) Samas kaliibris mulle on juba astud kõige kõrgemalt ja kiiremalt asutud suuremaks puhuma kampaaniasse innovatsiooni ja EE-Nokiate leiutamise mahitamiseks, et ikka eksporti jälle elustada – ei tea millal, millise kriisi ajaks sellest asja saab?

 

Moraal:

On kaugele näha, et meie ekspordi järsk langus selles globaalses depressioonis on toimunud oluliselt isegi toidukaupade osas. Ometi omal ajal, Suure Depressiooni ajal Eesti tegi head äri just toidukaupade väljaveoga, sh maailmakuulsate kahekiloste klantsivate konservsingi karpide väljaveoga, ja mis jäi välja vedamata, seda said siin veel mõned õnnelikud sõja ajal aastaid hilje pommivarjendites mõnede kallerdismahlaste viiludena suus sulatada.

 

Muide reedel 23. Jaanuaril BBC WN majandussaates The Oracle tehti selle üle kõvasti nalja, et ka praeguses depressioonis on karbisingi taoliste värkide turg suures tõusus. Vast ei ole veel hilja kui nt tartlased läheks igat kanti teaduspõhiselt (ka hädateaduspõhiselt) ja laenaks lätlastel raha tagasi (ehk Godmanis’el on veel järgi, teatavasti ta sai ligemale niipalju laenu nagu meie kodumajapidamistel võlgu) ja paneks taolise toodangu endisel eestiaegsel tasemel Tartusse uuesti käima?

jaanuar 24, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: