Ülo Ennuste majandusartiklid

Eelarve ekspansiivne konsolideerimine: kärpida mitte?

Eelarve ekspansiivne konsolideerimine: kärpida mitte? Uuemad uurimused (nt *) väidavad, et see on tohutult keerukas küsimus: sõltub kümnetest ja kümnetest välistingimustest (nt konjunktuurist rahvusvahelisel turul, välispoliitilisest olukorrast jne), sisemajanduslikust  ning -poliitilisest korrast (nt langus, tõus, inflatsioon, töötus, majanduslikust ebavõrdsusest, etnilisest heterogeensusest, riigi usaldusväärsusest, tööjõu ja kapitali  pagemisest, kuritegevuse tasemest jne), riigi majanduspoliitilisest institutsionaalsest struktuurist (nt majanduse juhtimises ehk eelarve kavandamises domineerivad politikaanid, impotentne keskpank, partokraatlik administreerimissüsteem (nt parteinomenklatuurist  ex officio administratsiooni lühinägelik tipp, regressiivne maksusüsteem jne).

Väidetakse, et mingite triviaalsete ja vananenud kontseptsioonidega nii keerukaid probleeme pole kvaliteetselt võimail lahendada, seda eriti turbulentsetes kriisiolukordades, kus tuleb samas pikemaid perspektiive silmas pidada, ja seda kõike tohutult moonutatud info ja vassimise oludes (**). Et kõige õigem on taanduda siin arenenud riikide käitumise jäljendamisele (*), muidugi mõistlikult ja elegantselt (mitte majoneesigamõksitult) konventsionaalseid kvaliteetse poliitika kriteeriume (Maastrichti, Washingtoni vms) komplekselt silmas pidades.

Lisaks veel niipalju, et tuleks rohkem kiigata et mida sõltumatud kõrvaltvaatajad õpetlikult meist arvavad (nt vt Lisa).

Mida nad siis praegu ümberringi põhijoones teevad tsiviliseeritumates sootsiumides. Eeskätt kavandavad ja ka juba rakendavad mitmesuguseid majandustegevuse elavdamise finantspakette nii fiskaalseid, pankade kaudu kui ka otsetoetusi nt ekspordile, korporatsioonide kõrgtehnoloogiale, vaesemale rahvale laiendavad toetusi tarbimise laiendamiseks (kuigi vaesemat rahvast vähe, siiski sisemajandusliku nõudluse taastamiseks terakese annab, inglased vähendasid nt käibemakse mis niigi madalad, ka nt soomlastel midagi sarnast käimas jne). Üldiselt selleks suurendatakse eelarvedefitsiiti, nt Soomes viimastel päevadel (vt ka ÄP kolmap Feldstein). Sõnaga, üldiselt teevad seda, mida võib ka leida ettekandest (**): interventsiooniline fiskaalne ekspansioon.

Seejuures nn interventsionalistid üldiselt lisavad, et see kõik ei ole veel mitte sugugi majanduse uue buumi edendamiseks vaid ainult languse järskuse ja töötuse järsu levimise leevendamiseks; ning selleks et kiiremini tagasi pöörduda majanduse potentsiaalsele tasemele. NB, pangem tähele, et kui langus ohjamatult liialt sügavaks läheb (meil suhteliselt sügavam) ja talitsematu inflatsioon liialt kaua laastab (nagu meil) ja liialt pikale venib (meil juba aastaid), tööhõive liialt langeb (nagu meil), siis ei ole varsti tõenäoselt  enam suurt midagi endisest potentsiaalist alles jäänud, et millele tagasi pöörduda – jätkusuutmatus süveneb edasi, kui väljast lisa-abi piisavalt ei leita.

Näib, et üldiselt just majanduspotentsiaali säilitamiseks ja töökäte laialijooksmise leevendamiseks, ekspordi taastamiseks jne ei piirdutu praeguses kriisis üldiselt eeskätt nt matusetarbimismaksude tõstmise, pensionite külmutamise või muu sarnasega, lootes et hilisemate protestide ärahoidmiseks piisab noorte ja vande vahele kiilu ajamisest, rääkimata juba muude kiilude ajamisest (****).

 Viited

*Benczes, I. 2008. Trimming the Sails: The Comparative Political Economy of Fiscal Consolidations. CEU Press, Budapest.

 

**http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

 

***(http://ec.europa.eu/economy_finance/pdf/2009/interimforecastjanuary/interim_forecast_jan_2009_en.pdf)

 

****Vanhuysse, P. 2008. Divide and Paciffy: Strategic Social Policies and Political protests in Post-Communist Democracies.CEU Press, Budapest.

 

          PS: (**) juurde ehk vassimise kohta värsket niipaju, et just äsja EPL eriti on üllitanud rea “pärle” , eeskätt sellega et makro-ökonoomilist litsentsi mitte omavad mikro-ökonoomikud teevad väga maitselagegedaid makro-avaldusi Riigi majanduse kohta: võrdlevad riiki külaga, hämavad riigi paknkotist (sellist nähtu avaliku sektori ökonoomikas ei defineerita), ei tee vahet deflatsiooni ja disinflatsiooni vahel, ei taipa et keinslus, friedmanism jne on puhtpoliitilised kategooriad (liialt laiad ja ähmased et leida elegantset ning produktiivset kasutust rakenduslikus majanduspoliitikas).

Lisa

Üks juhuslik komm mööduva nädala ajalehest  “The Economist” (kommenteerimine registreeritud)

PhilFaeBuckie wrote:

January 28, 2009 07:09

Yes indeed Estonia has been successfully built a surplus but the domestic argument has now become what to do with that surplus. The populist Centre Party advocate distribution to ease the here and now, some in the governing coalition – which is wandering around in ever decreasing circles – insist that the fund should be used to create an economic stimulus package whilst others advocate simply sitting on the surplus as it has been a struggle to establish it in the first place so why blow it? In reality 40% of the surplus has gone already and a large amount of what remains is likely to be needed just to balance the 2009 state budget so all the arguments will become redundant.

Whatever solution is forthcoming from the authorities in Estonia there remain some fundamental economic problems that will not disappear overnight. A wise old cynic who I speak to on a regular basis put matters into very clear perspective only last week, “Estonians are very good at starting businesses and then selling them on,” he said and this has been the model since independence from the USSR. In fact this has been such a successful model that virtually all the best industrial businesses are under the control of foreign capital. In effect almost every key manufacturing concern in the country is owned abroad. It is now the case that manufacturing costs have spiralled with energy prices strangling bottom lines, employment law makes it impossible to be flexible in labour policies and some raw material costs just do not make any sense at all – the most expensive roundwood prices in the world are killing the wood processing companies.

What critically exacerbates the problem of these manufacturers is that the vast majority of Estonian manufacturing is in discretionary products – there is nothing fundamentally “essential” in the economic make-up of the country. For instance the forestry sector concentrates on goods which turn up in Western European home improvement and garden supply stores and that is an area suffering great decline just now. Another sector that has been buoyant is technology but Estonia just cannot compete with the Pacific Rim when it comes to production costs – a component design and assembly company – foreign owned – that I know of has just sent some of its best people to China to work in their new factory across there. The local boast is that Estonians are valuable all over the world – the reality is more likely that the European owners have cherry-picked the only real talent and dispatched it to new horizons whilst the old factory will decline and close.

The importance of the discretionary element in the economy cannot be easily understated. The government claims single figure decline in exports but timber processing firms report that their decline is more like 80% year on year. That is not sustainable in any language.

Then as if things just could not get any worse we need to consider that the three Baltic States which are so often lumped together and talked about as one entity simply do not like each other – we do not talk about Britain and Germany as being part of the group of North Sea States. The Baltic neighbours’ relationships are riven with petty jealousies and overt nationalism. Now that Latvia needs a bale-out the Estonian government is one of the first countries to subscribe to the package. This is not philanthropy, this is not Baltic brotherhood nor is it a decision based on good financial principles. Put plainly and simply this is one-upmanship of the most crass variety!

In closing I would once again refer to the wise old cynic and make further mention of the populist Centre Party who are led by Estonia’s very own éminence grise, Edgar Savisaar. I asked the cynic why Estonians had not yet rioted similarly to Latvians and Lithuanians. “Because Edgar hasn’t told them to yet!”

jaanuar 28, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: