Ülo Ennuste majandusartiklid

Vastuseid (*itaalikus) ühe kaasamõtleja küsimustele eelmise kirjutise kohta

30. I 09

(Küsimused on eelmise kirjutise kohta IMF  kriisimudelist)

Summad on päris suured – kui pikast perioodist on juttu? Kas tõesti ainult ühest aastast?

* Juttu on sellest ja ainult sellest kriisist, tegutseda on vaja kiiresti  ja mitte niin nagu valitsus praegu teeb, et tohutute arutute eelarvekärbetega langust süvendab

1.1. Kui pensioneid tõstetakse, siis neid ei saa ju hiljem langetada ükski kunagi valituks saada soovi erakond. Samas ei ole kohalik demograafiline olukord just eriti julgustav ning tähendab koos praeguse tervishoiusüsteemi kohustustega kulutusi, mis eeldavad märksa kõrgemaid makse.

*Pensione ei tohigi  hiljem langetada, sest nende osakaal on meil praegu GDP-st poole väiksem EL keskmisest, eelarvest on nende osakaal küll suur kuid see tuleneb barbaarsest ja demokraatias mittejätkusuutlikust regressivsest maksusüsteemist, täiesti ebakompetenstselt disainitud süsteemist.

*Tulumakse tuleb nagunii tõsta, sest meie praeguse tasemega ei ole demokraatlik riik jätkusuutlik, nt kapitalitulude maksumääras on meil ELis kõige madalamad (mitte segamini ajada käibe-ehk tarbimismaksudega)

*Pensioneerumise iga tuleb nagunii tõsta ja „demograafia” kohe paraneb, nt Norras oli täispensini saamiseks 70 aastat juba aastal1970.

1.2. Kuidas mõista “raskustes majapidamisi”? Üks ütleb, et laenuga ostetud eramajas, luksusauto liisingu ja tarbimislaenuga majapidamised on raskustes, kuid teine ütleb, et tegu on inimestega, kes elasid vastutustundetult üle oma võimete.

*Eeskätt neid majapidamisi mis on valitsuse vastutustundetuse tõttu raskustes, nt: a) valitsuse kõrge infolatsiooni poliitikaga ja hargmaiste pankade kõlvatu krediidipoliitika mittetalitsemisega valitsuse poolt suunasid-meelitasid paljud heausklikud pered üle-laenama b) kui raskused on tingitud sotsiaaltoetuste puudulikkusest jne

1.3. Kõlab mõistlikult ja enamusele aktsepteeritavalt.

*Ei saa Teie loogikast aru:  mis see maksab kui enamuse poolt on aktsepteeritud?

2.1. Milles seisneks ekspordi elavdamise meetodid? Kas tõesti ainult raha jagamises? Huvitav mille alusel? Ja mis kasu on meie toetustest, kui teised sama teevad ainult, et sügavama rahakotiga?

*Vaadake kuidas soomlased teevad

*Meie teeme väljaveo mõttes seda oma nišis

*Tegelikult on meil väljalaske kvaliteeti igal juhul vaja tõsta et ka sisemaiselt elu kvaliteeti tõsta euroopalikule tasemele tõsta

2.2. Innovatsiooniks ja uuringuteks veel teist sama palju, kuid tõstatab samuti küsimuse sellest, kas tõesti eesmärgiks on rahast lahti saamine? Tegu on ju sisuliselt 1000 projektiga iga üks 5 miljonit. Kes seda administreeriks ja mille alusel tehakse otsuseid?

*Taevane arm, meil isegi teadus (innovatsioonist rääkimata) on nt soomlastega võrreldes praegu alafinantseeritud viie miljardi jagu aastas (protsendina GDP-st, mitte absoluutsel elaniku kohta mis teeks 15 miljardit) ja veebruarist tõmmatakse maha veel sajad miljonid

*Teadlased teevad ise otsuseid. Tõepoolest mõned aastad tagasi PM Ansip ärples, et eesti teadlastele ma raha ei anna, nemad ei oska selle midagi teha; ma toon välismaalt 600 doktorit, vot siis ma raha annan, raha on küll ja küll

3.1. Mis võiks olla kasumimaksustamise määr taolisel juhul ja millised oleks taolise käigu negatiivsed tagajärjed?

*Määra suurust kiigake arenenud riikidest

*Ärikatele negatiivsed tagajärjed on ainukesed (nt naad ei saa siin kokkukraabitud kasumeid enam edasi maksustamata kujul palmisaartele kühveldada, ja seega ka kogu oma sõnnikut jätta siinse maksumaksja koristada jne), rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt ainult võidud

3.2. Ei suutnud Blanchard et al.-ist leida ühtegi kohta, kus oleks olnud juttu tulumaksu tõstmisest praegu. Tulevikus (kui praegu ette hoiatatakse) jah, kuid praegu? Ja kui tõsta, siis kui palju?

*Lugege mõttega (nt rõhutatakse otseselt et korporatsioonide makse ei tohi kriisis alandada jne, aga meil on need juba röögatult alandatud – seega meie juhul mida see tähendama peaks ….

*Kui kaua meil ette hoiatati kui Riigikogu novembris muutis tulumaksuseadust (tühistas „avansilise” tulumaksu seaduse) jõustumisega jaanuarist?

*Kui palju – vaadake Põhjalast nt

3.3. Kas tõesti oleks Eesti võlakirjadel praeguses olukorras ostjaid tingimustel, mis soosiks võlakirjade väljalaset või pole tingimused tähtsad – peaasi, et keegi neid ostab?

*Suure pensionitõstmise korral oleks ostjaid piisavalt

4.1. Huvitav oleks teada, kuidas hakatakse tööjõu lahkumist mõõtma nii, et need andmed ka usaldusväärsed oleks? Miks mitte lihtsustada võõrtööjõu kasutamist?

*Milliseid usaldusväärsuse kriteeriume silmas peate? Ja kas äkki kõrgemaid kui praeguste indikaatorite puhul (?/-5%)? Muide, oluline ei ole usaldusväärsuse määr, vaid et sellega arvestatakse

*Ja võõrtööjõu kohta nii palju, et minu arusaamist mööda on meil selle kontsentratsioon juba üle optimaalse määra ja euroliidus  üks kõrgemaid (üheks mõõdikuks võib kasutada märatsuste ulatust pealinnades)

4.2. Poliitika on, oli ja jääb ja vassimine on selle lahutamatu osa. Milles see “suukorvistamine” üldse seisneda saaks?

*Plämajaid kloune mitte valida, mitte lasta lobamokki riigitelevisiooni, mitte lasta kvaliteetmeediasse üldse, kutsuda ellu rohkem publiku eetikakomisjone, nõuda et makroökonoomika alal avalikult esinejalt  “litsents”  ja mitte ainul mingit ärialast haridust või veel hullem kui kellegi isa bioloogilisi teadmise bakteritest kasutatakse intelligentse juhtimise modelleerimiseks – kelled jutt päädib lõpuks nt generatsioonide vahelise vaenu ässitamisega vms, tühistada kevadine seadus mis EP juhtkonda lubab ilma erialase doktoritasemega tegelasi küsitava rahvuslikkuse moraaliga (põhiseaduse kohasega), tühistada seadus, et EP peab sensitiivset infot publiku eest varjama ja nii valijaid peedistama, kõrvaldad mehhanismid mis panevad nt paljud teadlased suud vett täis kõrvale vahtima ja poliitikuid mitte kritiseerima täiesti absurdsete avalduste puhul (inflatsioon on meie majanduse mootor jne).

Ühtlasi tuleb meelde enda õppejõudude kunagi jutt sellest, et “fakt” ja “teadmuspõhine” võivad erinevate inimeste jaoks tähendada erinevaid asju. Ühe “teadmuspõhine” on teise varjatud maailmavaateline eelistus.

*Vastavad minust paremini Popper, Hayek, Coetzee jne

*Loodan et saate aru, et oleme kohustatud selliseid asju kirjutama, isegi teades et praegustel võimuritel/kröösustel  on üldiselt meie praeguse süsteemi raamistikus tähtsamaid probleeme (nt eeskätt oma prestiiži/postiooni/tulu kindlustamine jne), aga  mitte niivõrd rahvamajandusliku jätkusuutlikkuse tõstmine, mis võib neile ka vahel näida ka mingi imaginaarse veidrusena  (vt 4.2).

Sõnaga, suure tõenäosusega tuleb meil üsna mõrusid ebakompetentsuspille edasi alla neelata. Juba olemegi seda teinud: see kriis algas meil aastake või paar enne teisi ja mullu oli oluliselt rängemkui üldiselt ( rets-flatsioon versus stag-flatsioon).

jaanuar 30, 2009 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. kas oskate targa inimesena lahti seletada paar asja mulle kui võhikule. mind nimelt huvitab krooni kattevaraga seotu. olen aru saanud, et kattevara suureneb, kui midagi ekspordime või kui siia liiguvad investeeringud ja väheneb, kui impordime või kui investeerime tagasi välismaale.

    esimene küsimus on, et millise valemi alusel see kattevara suurenemine toimub? oletame, et maksebilanss on 1 miljardiga plussis – palju siis kattevara suureneb?

    teine küsimus, kui maksebilanss läheb negatiivseks näitels järjest mitu kuud, siis ühel hetkel kattevara on väiksem, kui meil nö on kroone olemas? mis siis teha?

    aitäh:)

    kommentaar kirjutas lugeja | veebruar 1, 2009 | Vasta

  2. vaadake, niisuke llugu, et täismahus ei ole kuidagi võimalik väljaspoolt Eesti Panka Teie küsimustele otseselt usaldusväärselt vastata, sest EP avalikult ei defineeri nt detailset maksebilansi struktuuri jne – vaadake nt EP Sõnastikku kodulehelt (naljanuber juba aastaid ja aastaid).

    Kuid, nad on kohustatud Teie sellele päringule midagi vähemalt formaalselt vastama – kui Te selle Vastuse saate, siis edasi põõrduge sellega nt Finantsispektsiooni poole, et nemad nõuaks EP-lt välja selgitusi selle Vastuse mõistmiseks või et nad saadaks Teile uue ja selge vastuse.

    Muide, kõiki küsimusi nad teile siiski ei tohi vastata – Riigikogu ühe apillis 2008 vastu võetud seaduse alusel.

    jääksin Teie edusamme jälgima, üe.

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | veebruar 1, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: