Ülo Ennuste majandusartiklid

Kärpe-ökonoomika, kas häma-ökonoomika

7. II 09

Eilse FT järgi aastal 1848 keegi prantsuse majandusteadlane olla kirjutanud: „Vilets ökonomist piirdub silmnähtavate efektidega; mõtlev ökonomist arvestab nii neid kui ka neid efekte milliseid on vaja ette näha.” Et see diktum vääris ümber trükkimist nüüd, siis väärib see diktum ka seda et meie praegu sellele hetkekski mõtleksime.

Tänapäeva keeles öeldes, majandusmõtlemine ei tohi olla müoopiline, seega ei tohi unustada perspektiivi. Seega ei tohi unustada planeeritava majanduspoliitik a mõju rahvusliku majanduse potentsiaalile. Nt aastal 2002 mõned meie mõtlevad majandusteadlased prognoosisid, et Eesti liitumine euroliiduga tõstab majanduspotentsiaali  4-6%, seega rahvamajanduslik  võit keskmises perspektiivis saja miljardi krooni ringis 2002 hindades, ja see realiseerus. Teiste sõnadega, euroliitumise käkki keeramisega oleks võimaluskaotus olnud rahvuslikult  sada miljardit ja meie tänavune rahvatulu mis EP prognoosi kohaselt realiseerub 230-240 miljardi vahele, oleks olnud ilmselt väiksem kui 200, sest perifeerse isoleeritud ning etniliselt lõhestatud tillumajanduse potentsiaal ei oleks mitte mingite kriteeriumide järgi rohkemat lubanud saavutada isegi mistahes tõesti geniaalse juhtimise juures.

Meil praegu kiiruga planeeritava fiskaalse kontraktsioonipoliitika (versus fiskaalne ekspansioonipoliitika (IMF soovitus)) puhul peame kurvastusega tõdema, et selle poliitika majanduspotentsiaali kahjustavad efektid on juba praegu ilmselgelt kogu rahvale kindlalt nähtavad: eelarvekärped selles ulatuses toovad kaasa olulise sisemajandusliku nõudluse languse ning kümneid tuhandeid täiendavaid töötuid ja ainuüksi sellest hõive vähenemisest on oodata 4-6% rahvusliku majanduse potentsiaali langust pikkadeks aastateks.

Seega, suure tõenäosusega, võimalus kaotused sajad miljardid, võrreldes ekspansiivse fiskaalpoliitilise alternatiiviga. Mis eriti õõvastav, et samal ajal on vaja rahvuslikult tasuda ühte suuremat välisvõlgnevust euroliidus (EP andmetel ligemale 300 miljardit krooni).

veebruar 7, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: