Ülo Ennuste majandusartiklid

Märgukiri TTÜ professuurile

Prof Varblase poolt avaldatud vihjetest (EE 12. II 09 A14-15) näib et nn ekspertide kvartett eelarvekärpelepete nõustamiseks töötas ilma arvestatava asjakohase teaduspõhise varustuseta – eeskätt ilma dünaamilise makro-ökonoomilise arvmudelita. Sõnaga, mehed olid sunnitud peameeste korraldusel EP hoones kümneid tuhandeid numbreid ja kuni üheteistkümne kohalisi arve sisaldava materjaliga kiirpeastrehknuid tegema, et vähegi hinnata selle valitud fiskaalse kontraksiooni poliitika pikemajalisi ja kaudseid mõjusid.

Arusaadavalt selle tõttu nende ettepanekud olid osalised ning pealiskaudsed, ei saanudki põhineda mitmetel sügavamatel makroökonoomilistel printsiipidel nagu komplemetaarsus (nt meetmed kärbete poolt tekitatavate töötute hõiveks, omakorda meetmed töötute kodutuksjäämise vältimiseks, kärbetest tingitud jätkusuutliku majanduspotentsiaali languse kompenseerimine jne), komplekssete ja alternatiivsete fiskaalpoliitikate võimaluskaotuste analüüs jne.

Muide, „litsentseeritud” makroökonoomiliste meeskondade puhul on moodsa majandusteaduse seisukohalt dünaamiliste mudelite kasutamine obligatoorne tavapraktika. Eesti majandusteaduses algas see protsess kõnesoleva mõõtmelisusega ülesannete lahendamisel kuuekümnendate keskel, TÜ raali „Uural” abil ja rahvamajanduse dünaamiliste maatriksbilansside baasil. Momendil ei ole teada, et meie ülikoolides leiduks mõni arvestav makroökonoomiline uurimiskeskus, arvestava kompetentsi, andmebaasi ja tarkvaraga, kes suudaks taoliste ülesannetega rinda pista.

Seega pöördun, erapooletult, Teie poole palvega viivitamatult koostada vähemalt tosinast või paarist asjatundlikest õpetlasest koosnev meeskond/koda, mis viivitamatult teostaks:

  • 1) olemasoleva 2009 eelarvseaduse alusel konstrueeriks lihtsa imitatsioonilise süsteemse kolmeaastalise eelarvemudeli (niikauaks Riigikogu kärpearutelu edasi lükata)
  • 2) optimeeriks avalikku makroökonoomilise teadmusruumi kvaliteeti ning mehhanisme (nt initsieeriks järgneva seadusätte tühistamist:  Eesti Panga seadus, § 21 (jõust. 6.04.2008): „11) Eesti Pank tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek võib kahjustada hindade stabiilsust või finantsstabiilsust, …).”

             Teie, Ülo Ennuste  13. II 09

veebruar 13, 2009 - Posted by | Uncategorized

3 kommentaari »

  1. Eesti Pank võiks tõesti vähem enda töö tulemusi varjata ja rohkem avaldada – need kes soovivad saaksid tehtuga tutvuda, seda kontrollida või konstruktiivselt kritiseerida. Mulle tundub, et sellest oleks rohkem võita kui kaotada.

    Samas ei saa ma jätta tsiteerimata paari lõiku ühest hiljuti loetud essest, mis tundub asjakohane taolise tungiva modelleerimissoovi juures:

    “When researchers attempt macroeconometrics, they are attempting to turn different time periods into controlled experiments. In effect, we take the situation in 1980 and 2005 and identify the factors that cause them to be different. We are interested in the effects of particular factors, notably fiscal and monetary policy. This method is valid only if we have properly controlled for other factors. The way I see it, controlling for other factors is impossible, because structural change is too important, too multi-faceted, and too pervasive for any statistical methodology to overcome.

    The futility of macroeconometrics seems so obvious that I find the attempts by contemporary economists baffling. I believe that it would help to walk the younger generation through some history, so that they might understand the breakdown of the 1970’s macro models from a broader past perspective.”

    http://econlog.econlib.org/archives/2009/02/macroeconometri.html

    kommentaar kirjutas Jüri | veebruar 13, 2009 | Vasta

  2. Selles essees näib jutt olevat ökonomeetrilistest/regressiooni/evolutsioonilistsest mudelitest aga mitte konstruktiivsetsest/teoreetilistsest/planeerimise mudelitset

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | veebruar 13, 2009 | Vasta

  3. Ennustati kohvipaksu pealt. Näituseks Eesti Pank, Swedbank jt. nägid veel pool aastat tagasi Eesti majanduse kasvutempoks aastal 2009 2%; praegu räägitakse -9% langusest. Jaemüük on vist aastataguse numbri vastu kukkunud -15%, seega käibemaksu laekumisega ja eelarvega laias laastus lugu sama. Aga kui olekski olemas vastav toimiv mudel, mis oleksid pidanud olema need sisnedparameetrid, mis oleksid taolised drastilised muutused “seletanud”?

    kommentaar kirjutas Jüri | veebruar 18, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: