Ülo Ennuste majandusartiklid

Maardu versus Maastricht

Maardu versus Maastricht: kas Maardus on  mõtet Maastrichti kriteeriumite üle vaielda

Tõepoolest, esmalt on reaalselt eurodes elatustase/heaolu maardulastel ja nende ümbruses kolm korda madalam kui maastrichtlastel, seega kameraalteaduste ehk riigieelarveteaduste probleemid reaalselt kindlasti ei ole maardulastele elulised-olulised.

Veelgi enam, erinevalt Maastrichtist, ei ole ei Maadrus ega selle ümbruses (välja arvatud Helsingi) ühtegi ülikooli, kus oleks nt fiskaalteaduste alal doktorantuuri, kuid vähema haritusega sellel alal midagi mõistlikku välja ei mängi, ei taipa mõhkugi, seda näitab empiiriliselt Maardu ja selle kaugemgi ümbrus küllalt veenvalt, vähemalt Maastrichtiga võrreldes.

Kuid Maastrichti fiskaalkriteeriumites on selliste ekstsessidega arvestatud: ei mingit kriteeriumit ei rahvatulu taseme kohta, ega ka rahvuslike varade laastamise kohta, ei mingit kriteeriumit riigivalitsejate või keskpankurite kameraalteadusliku kompetentsuse kohta.

Veelgi enam, lisaks nimetet puudulikele kriteeriumitele on eurostat riukalikult välja mõtelnud nn ostujõupariteedi: sellega saab suuremad vaimu- ja varaerinevused liikmesriikide vahel kenasti diplomaatiliselt ära varjata.

Seda eeskätt nii et nt pivakrushka hind nn PPS valuutas maardu mõnes barakis loetakse südame rahuga võrdseks nt Maasi äärse kaldarestorani kristallkannu omaga ikka PPSis, maardulase kuivkäimla loetakse väärtuselt võrdseks nende WCga jne. Selle nipiga saab imaginaarsetes PPS hindades kõnesolevate asukate elatustasemeid nii ära klattida, et kolmekordset reaalerinevusest imaginaarselt ainult tühine poolteistkordne erinevus alles jääb.

Tõsi küll, eurostat ise ei  luba nendes PPSides ehk pariteedihindades ei riike järjestada (ainult rühmitada nt kolmeks) ega majandustõuse arvutada, kuid selle mõistmiseks on vaja väga kõrget kameraalteadusliku haritust.

Samuti on vaja nimetatud haritust ka nn Maastrichti kriteeriumite mõistmiseks: eriti selle täielikuks mõistmiseks et need ei ole majandusteoreetiliselt praeguses kriisolukorras adekvaatsed: turbulentse ja heterogeense majandusliidusliidu olukorras.

Tõepoolest, nt eriti inflatsioonikriteerium: piltlikult see on puusalt tulistamine kõikuvast paadist pimedas pilves lendava pardiparve  pihta. Nimelt on liikmesriike kogunenud juba 27. Kuid selle riukaliku kriteeriumi määravad nendest ainult kolm inflatsiooniliselt erandlikku (sic!). Võivad sattuda nt Malta, Küpros ja Luksemburg  – seega majanduslikult mahult mingi promillikene kogu majandusliidust määrab osaliselt poole miljardi rahva majandusolukorra.

Muide eesti majandusmaht on samuti promilli ehk tuhandiku ringis ELi vastavast mahust – seega majanduslikult mahult piltlikult nagu mingi veerand leheküljekest või veelgi vähem Kreutzwaldi Kalevipojast.

Seega aga lähevad Maastrichti kriteeriumid konflikti ka Lissaboni Lepinguga, sest viimase järgi on liikmesriigid võrdselt suveräänsed, seega liidus justkui kõik oma täielike eepostega.

Moraal:  kameraalteaduslikult oleks ratsionaalne igale Maardule ja olukorrale vastavad omad Maastrichti kriteeriumid, kuivõrd  leidub kohalikku kompetentsi nende rahvuslikult arukaks kavandamiseks.

veebruar 26, 2009 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Just passing by.Btw, your website have great content!

    _________________________________
    Making Money $150 An Hour

    kommentaar kirjutas Mike | märts 1, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: