Ülo Ennuste majandusartiklid

Peame rääkima inimarenguaruannete kvaliteedist/teaduspõhisusest*

 7. II 09

Huvitav on see, et nimetet aruanded hiilivad mööda ühest olulisest probleemist: sootsiumi etnilise heterogeensuse mõjust elukvaliteedile. Tõepoolest, majandusteadusest nt on teada et  on teatav optimaalne immigratsiooni määr sõltuvalt oludest (mitte segi ajada integratsiooniga, sellest räige hälbimine võib hävitada jätkusuutlikkuse. Nt ceteris paribus kõige suuremad majandusraskused on praegu nendes euroliidu riikides, kus on kas ülisuur venekeelsete või ka üldse muulaste kontsentratsioon.

Vähe pööravad need aruanded tähelepanu elanikkonna tulujaotusele, eriti selle teaduspõhisele ning mittedemagoogilisele käsitlusele:  ühele olulisele mõjurile kuritegevuse ja märulite jne ajendamisel. Muide, tulujaotuse dünaamika puhul aruannetes üldse ei leia arvestamist, et nt pensionäride peamised kulutused on reeglina suhteliselt kõrgema inflatsiooniga artiklid, nt ulualusekulud tõusid meil veebruaris 10%  jne. Liiatigi toimuvad majandusliku ebavõrdsuse hinnangute kujundamised küsitluste alusel, milledesse reeglina miljonäre ei haarata jne.

Riikidevahelisi majandusvõrdlusi tehakse aruannetes nn ostujõupariteedi hindade alusel ja neid näite järjestatakse. Taevane arm – Eurostat ei luba nende illusoorsete hindade alusel riike järjestada (ainult rühmitada võib), sest need hinnad on eriti suure ligikaudsusega imaginaarsed hinnad mis on poliitsuunitlusega konstrueeritud et riikidevahelisi majandustasemete liigseid erinevusi lakeerida. Neid hindu võib samahästi nimetada ostujõuetuse pariteedi hindadeks, nt Eesti SKt-d tõstetakse nendega illusoorselt oma poolteist korda.

Igal juhul, igasugused statistilised näidud on teaduslikult mõttetud kui need ei ole varustatud ligikaudsuse/tõepärasuse hinnangutega. Nt väga tahaks tõepärasuse hinnanguid näha väidete juurde, et meil olevat rammusatel aastatel majanduslik ebavõrdsus vähenenud.

 

Suure tõenäosusega inimarenguaruanded, majandusteaduslikust vaatevinklist, on momendil kriisi süvendavad: põhinevad 2-3 aastat vananenud andmetel ja seega tähelepanu tegelikkusest hajutavad,  nt puudub nendes küllaldane tähelepanu töötuse leevendamisele, meil eriti töökäte pagemisele jne.

Jooksvad IMFi või EL Komisjoni memorandumid on momendil ääretult asjalikumad. Need seavad praegu esipaanile eeskätt pensionäride ja teiste vasemate tulude suurendamise, et sellega hoida üleval kodumaist nõudlust ja vältida töötuse järsku tõusu (nt mis kaasneb eeskätt eelarvekärbetega), ning mis eriti oluline, püüda vähendada massirahutuste tõenäosust, seda eriti etniliselt heterogeenses sootsiumis.

*Aruande koostajatele mõningaid soovitavaid teadusautoreid:

2008 – Paul Krugman
2007 – Leonid Hurwicz, Eric S. Maskin, Roger B. Myerson
2006 – Edmund S. Phelps
2005 – Robert J. Aumann, Thomas C. Schelling
2004 – Finn E. Kydland, Edward C. Prescott
2003 – Robert F. Engle III, Clive W.J. Granger
2002 – Daniel Kahneman, Vernon L. Smith
2001 – George A. Akerlof, A. Michael Spence, Joseph E. Stiglitz
2000 – James J. Heckman, Daniel L. McFadden
1999 – Robert A. Mundell
1998 – Amartya Sen
1997 – Robert C. Merton, Myron S. Scholes
1996 – James A. Mirrlees, William Vickrey
1995 – Robert E. Lucas Jr.
1994 – John C. Harsanyi, John F. Nash Jr., Reinhard Selten
1993 – Robert W. Fogel, Douglass C. North
1992 – Gary S. Becker
1991 – Ronald H. Coase
1990 – Harry M. Markowitz, Merton H. Miller, William F. Sharpe
1989 – Trygve Haavelmo
1988 – Maurice Allais
1987 – Robert M. Solow
1986 – James M. Buchanan Jr.
1985 – Franco Modigliani
1984 – Richard Stone
1983 – Gerard Debreu
1982 – George J. Stigler
1981 – James Tobin
1980 – Lawrence R. Klein
1979 – Theodore W. Schultz, Sir Arthur Lewis
1978 – Herbert A. Simon
1977 – Bertil Ohlin, James E. Meade
1976 – Milton Friedman
1975 – Leonid Vitaliyevich Kantorovich, Tjalling C. Koopmans
1974 – Gunnar Myrdal, Friedrich August von Hayek
1973 – Wassily Leontief
1972 – John R. Hicks, Kenneth J. Arrow
1971 – Simon Kuznets
1970 – Paul A. Samuelson
1969 – Ragnar Frisch, Jan Tinbergen

märts 7, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: